Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Andrus Salupere, Aparaat, Archimedes, Aristoteles, Erirelatiivsusteooria, Füüsika, Galileo Galilei, Isaac Newton, Jõud, Johannes Kepler, Klassikaline mehaanika, Kvantmehaanika, Masin, Mass, Mehaanika (tehnika), Mikrofüüsika, Nähtus, Relatiivsusteooria, Seade, Statistiline mehaanika, Teadusharu, Termodünaamika, Valguse kiirus, Vanakreeka keel, 19. sajand.
Andrus Salupere
Andrus Salupere (sündinud 5. septembril 1957 Tartus) on eesti mehaanikateadlane.
Uus!!: Mehaanika ja Andrus Salupere · Näe rohkem »
Aparaat
Aparaat (ladina k apparatus ’masin’) on kindla otstarbega keerulise ehitusega kompaktne seade, mis teeb teatavat tööd kas osalt või täiesti iseseisvalt, nt elektri-, foto-, kassa-, keevitus-, Kippi-, kuulde-, raadio-, röntgeni-, telefoniaparaat.
Uus!!: Mehaanika ja Aparaat · Näe rohkem »
Archimedes
Archimedes Domenico Fetti 1620. aastast pärineval maalil Archimedes (Ἀρχιμήδης; umbes 287 – umbes 212 eKr) oli Vana-Kreeka polühistor, matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja.
Uus!!: Mehaanika ja Archimedes · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Mehaanika ja Aristoteles · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Mehaanika ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Mehaanika ja Füüsika · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Mehaanika ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Mehaanika ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Mehaanika ja Jõud · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Mehaanika ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Mehaanika ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Mehaanika ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Masin
Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.
Uus!!: Mehaanika ja Masin · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Mehaanika ja Mass · Näe rohkem »
Mehaanika (tehnika)
Mehaanikaalast tehnikavaldkonda loetakse masinaehituseks, mis rakendab inseneri-, füüsika-, matemaatika- ja materjaliteaduse põhimõtteid mehaaniliste süsteemide projekteerimisel, analüüsimisel, tootmisel ja hooldamisel.
Uus!!: Mehaanika ja Mehaanika (tehnika) · Näe rohkem »
Mikrofüüsika
Mikrofüüsika ehk mikroskoopiline füüsika on füüsika valdkond, milles käsitletakse aatomeid, molekule, aatomituumi ja elementaarosakesi ning ühtlasi uurib mikromaailmas valitsevaid seadusi ja seaduspärasusi.
Uus!!: Mehaanika ja Mikrofüüsika · Näe rohkem »
Nähtus
Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.
Uus!!: Mehaanika ja Nähtus · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Mehaanika ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Seade
Seade on omavahel ühendatud seadiste või plokkide kogum, näiteks elektriseade, kliimaseade (konditsioneer), kütteseade, laboriseade, lüpsiseade, mäluseade, teimiseade, külmutusseade, juhtseade, automaatikaseade, mõõteseade, tõsteseade.
Uus!!: Mehaanika ja Seade · Näe rohkem »
Statistiline mehaanika
Statistiline mehaanika on oluline mehaanika haru, mis kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist statistika abil.
Uus!!: Mehaanika ja Statistiline mehaanika · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Mehaanika ja Teadusharu · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Mehaanika ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Mehaanika ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Mehaanika ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Mehaanika ja 19. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Mehaanikateadlane, Mehhaanika.
