Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Allikalubi, Austria-Ungari, İstanbul, Berliini kongress, Bosnia ja Hertsegoviina, Bosnia sõda, Bosnialased, Doonau, Drina, Ekstsentrilisus, Esimene maailmasõda, Evliya Çelebi, Geograafilised koordinaadid, Ivo Andrić, Kaar (arhitektuur), Kaarsild, Mimar Sinan, Mošee, Mootorsõiduk, Osmanite riik, Petikaken, Puit, Purskkaev, Ramp, Rinnatis, Sarajevo, Serbia, Serbia Kuningriik, Serblased, Serblaste Vabariik, Sideaine, Suleiman I, Türgi, Teine maailmasõda, UNESCO maailmapärandi nimistu, Võlv, Višegrad, Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild, Vundament, 1571, 1577, 16. sajand, 1625, 1878, 1896, 1943, 1966, 1986, 1989, 1991, ..., 1992, 1995, 20. sajand, 2003, 2007. Laienda indeks (5 rohkem) »
Allikalubi
Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Allikalubi · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
İstanbul
İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meriİstanbul on Türgi suurim linn.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja İstanbul · Näe rohkem »
Berliini kongress
Riigikantseleis 13. juulil. Otto von Bismarcki kõrval on Gyula Andrássy ja Pjotr Šuvalov; vasakus ääres on Alajos Károlyi, Aleksandr Gortšakov ja Benjamin Disraeli Berliini kongress (13. juuni – 13. juuli 1878) oli selle aja maailma suurte jõudude (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria-Ungari, Itaalia, Preisimaa ja Osmanite riigi) esindajate ja ka nelja Balkani poolsaare riigi esindajate (Kreeka, Rumeenia, Serbia ja Montenegro) tippkohtumine, mille eesmärk oli panna paika 1877-1878 Vene-Türgi sõja järgsed piirid Balkani poolsaarel.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Berliini kongress · Näe rohkem »
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Bosnia ja Hertsegoviina · Näe rohkem »
Bosnia sõda
Bosnia sõda (serbia-horvaadi keeles Rat u Bosni i Hercegovini; Рат у Босни и Херцеговини) oli Bosnias ja Hertsegoviinas 1992.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Bosnia sõda · Näe rohkem »
Bosnialased
Bosnialaste diasporaa Bosnialased (omanimetus bosnia keeles bošnjak, pl bošnjaci) on üldnimetus lõunaslaavi päritolu etnilisele rühmale, kes elab peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas, kuid pisemate rühmadena ka teistes Balkani riikides, peamiselt Serbias, Montenegros ja Horvaatias.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Bosnialased · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Doonau · Näe rohkem »
Drina
Drina asendikaart Drina on jõgi Euroopas Balkanil.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Drina · Näe rohkem »
Ekstsentrilisus
Ellips Hüperbool Mittekõdunud koonuselõike (ellipsi, parabooli või hüperbooli) ekstsentrilisus (tähis \varepsilon) on arv, mis saadakse fokaalkauguse ja juhtkauguse jagatisena.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Evliya Çelebi
Evliya Çelebi (1611 – umbes 1684) (osmani اوليا چلبي) oli osmani rännumees ja kirjanik, kes rändas Osmanite riigis ja seda ümbritsevates maades rohkem kui neljakümne aasta jooksul.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Evliya Çelebi · Näe rohkem »
Geograafilised koordinaadid
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Geograafilised koordinaadid · Näe rohkem »
Ivo Andrić
Ivo Andrić (serbia kirillitsas Иво Андрић; 9. oktoober 1892 Travnik – 13. märts 1975 Belgrad) oli horvaadi- ja serbiakeelne Jugoslaavia kirjanik.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Ivo Andrić · Näe rohkem »
Kaar (arhitektuur)
Ümarkaare ehitus silindervõlvi näitel. 1 – lukukivi, 2 – kiilkivid, 3 – kaare selg, 4 – talum, 5 – kaare palend, 6 – kaare kõrgus alates lähtejoonest kuni kaare kiiruni, 7 – sildeava, 8 – toestus. Punktiirjoon näitab raskuse kandumist kaares külgsuunaliselt, lukukivist lähtekivideni. Nooled näitavad raskuse jaotumist vertikaaltugede ja külgtoestuse vahel. Väikesed kolmnurgad tähistavad raskusjõudu Kaare kandejõu demonstratsioon. Tänu tekkivatele külgsuunalistele jõududele võib isegi lahtistest puitklotsidest laotud kaar kanda suurt raskust Kaaretüüpe ja nende konstrueerimiskäik visandlikult. Horisontaalne punktiirjoon tähistab lähtejoont, vertikaalne kaare kõrgust. Punane ringike tähistab ringjoone keskpunkti, punane peenike joon raadiust. 1 – ümarkaar, 2,3 – segmentkaar, 4 – teravkaar, 5 – kõrgendatud teravkaar e lantsettkaar, 6, 7, 8 – korvkaar, 9 – tuudorkaar, 10, 11 – ebasümmeetriline ümarkaar, 12 – hoburaudkaar, 13 – kiilkaar, 14 – hoburaud-teravkaar, 16 – rippkaar e draperiikaar, 17 – karniiskaar, 18 – kiilkaar e eesliselgkaar, 19 – õlgkaar, 21,22,23 – hulksiirkaar e lehvikkaar, 27 – ümarkaarest tuletatud kolmiksiirkaar, 28 – teravkaarest tuletatud kolmiksiirkaar, 29 – eesliselgkaarest tuletatud kolmiksiirkaar (ümberjoonistus Meyers Konversationslexikoni joonise järgi, umbes 1885) Kaar (ladina keeles arcus) on vertikaalne kõverjooneline struktuur kahe tugipunkti vahel, mis sildab tugipunktide vahelist ruumiosa ja võib olla konstruktsiooniliselt kandva funktsiooniga.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Kaar (arhitektuur) · Näe rohkem »
Kaarsild
Kaarsild on sild, mis kasutab raskuse kandmiseks kaart.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Kaarsild · Näe rohkem »
Mimar Sinan
Mimar Sinani büst Ankaras Mimar SInan Türgi 10 000-liirisel (käibel 1982–1995) Selimiye mošee Edirnes Mimar Sinan (osmanitürgi خواجه معمار سنان آغا; Koca Mi‘mār Sinān Āğā) (9. mai 1490 või 1489 – 8. juuni 1588) oli Osmanite riigi peaarhitekt ja ehitusinsener sultanite Suleiman I, Selim II ja Murad III ajal.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Mimar Sinan · Näe rohkem »
Mošee
Mošee Egiptuses Iraanis, Shirazi Nasir-ol-molki mošees raamatut lugev naine Mošee (araabia keeles مسجد) on islamiusu pühakoda.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Mošee · Näe rohkem »
Mootorsõiduk
Mootorsõiduk on autonoomse jõuallikaga varustatud transpordivahend inimeste ja kaupade veoks.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Mootorsõiduk · Näe rohkem »
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Osmanite riik · Näe rohkem »
Petikaken
Petikaken on akna kuju jäljendav lame dekoratiivnišš.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Petikaken · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Puit · Näe rohkem »
Purskkaev
Purskkaev Tartu Ülikooli raamatukogu esisel väljakul Samye Lingis 2009. aastal Purskkaev ehk fontään on arhitektuuriline vesirajatis, millest purskab välja üks või mitu veejuga, et tekitada dekoratiivset mõju.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Purskkaev · Näe rohkem »
Ramp
"Ramp" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Ramp · Näe rohkem »
Rinnatis
Kindlusetorni kaitserinnatised Rinnatis ehk parapett (prantsuse keeles parapet Tehnikaleksikon, lk. 361. Samasuguse etümoloogiaga on rinnatise saksakeelne nimetus Brustwehr. Algselt kasutati rinnatisi hoonete kaitseks sõjalise rünnaku vastu, tänapäeval täidavad need peamiselt tule leviku tõkestamise ülesannet. Rinnatised on väga tavalised Londonis, kus 1707. aasta ehitusseadusega keelati puidust katuseräästaste ehitamine ja nõuti selle asemel poole meetri kõrguste tellistest rinnatiste püstitamist. Rinnatised sildadel ja teistel kõrgetel ehitistel kaitsevad kasutajaid allakukkumise eest. Need võivad täita ka vaate piiramise ülesannet, takistada prügi allaloopimist ja olla müraseinaks. Kuna sillarinnatised ei pea toimima tuletõkkena, siis tohib neid teha ükskõik millisest materjalist, aga kõige levinumad materjalid on profiilteras, alumiinium, puit ja terasbetoon. Euroopa Standardikomitee arvab rinnatised sõidukite või jalakäijate liikluse piirdesüsteemide hulka. Rinnatiseks nimetatakse ka paisu, tammi, muuli või muu ehitise harjal olevat märja (ehk ülemise bjefiga külgneva) nõlva poolses servas paiknevat seina, mis kaitseb harja lainete mõju eest.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Rinnatis · Näe rohkem »
Sarajevo
Sarajevo on Bosnia ja Hertsegoviina pealinn.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Sarajevo · Näe rohkem »
Serbia
Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Serbia · Näe rohkem »
Serbia Kuningriik
Serbia Kuningriik (serbia: Краљевина Србија / Kraljevina Srbija) loodi, kui Serbia vürstkonna valitseja, vürst Milan Obrenović krooniti aastal 1882 kuningaks.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Serbia Kuningriik · Näe rohkem »
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Serblased · Näe rohkem »
Serblaste Vabariik
Serblaste Vabariik on üks kahest Bosnia ja Hertsegoviina osast.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Serblaste Vabariik · Näe rohkem »
Sideaine
Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Sideaine · Näe rohkem »
Suleiman I
Suleiman Tore Tiziani koolkonna maalil umbes 1530. aastast Suleiman I ''tuğra'' Suleiman I Tore (türgi keeles Süleyman, araabia keeles سليمان Sulaymān; ka Süleyman Kanuni ('Suleiman Seaduseandja'); 6. november 1494 – 7. september 1566) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1520–1566.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Suleiman I · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Türgi · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Võlv
Silindervõlvi osad: (1) lukukivi; (2) kiilukivi; (3) selg; (4) võlvikand; (5) palend; (6) võlvi kõrgus; (7) sambavahe Võlv on kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Võlv · Näe rohkem »
Višegrad
Mehmed Paša Sokolovići sild Višegradis Višegrad on linn Bosnia ja Hertsegoviinas Serblaste Vabariigis, Višegradi valla keskus.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Višegrad · Näe rohkem »
Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild
Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild (prantsuse Pont Mehmed Pacha Sokolović de Višegrad, inglise Mehmed Paša Sokolović Bridge in Višegrad) on UNESCO maailmapärandi objekt nr 1260 Bosnias ja Hertsegoviinas Serblaste Vabariigis Višegradi vallas Višegradi linnas.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild · Näe rohkem »
Vundament
Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja Vundament · Näe rohkem »
1571
1571.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 1571 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 1577 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 16. sajand · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 1625 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 1878 · Näe rohkem »
1896
1896.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 1896 · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 1943 · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 1966 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 1986 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 1989 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 1991 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 1992 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 1995 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 20. sajand · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 2003 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Mehmed-paša Sokolovići sild ja 2007 · Näe rohkem »
