Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Melaniin

Index Melaniin

Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.

204 suhted: Aafrika, Afroameeriklased, Aju, Ajutüvi, Alaska, Albinism, Aminohapped, Antarktika, Antikehad, Antioksüdant, Austraalia aborigeenid, Autoimmuunsus, B3-vitamiin, Bakterid, Befungin, Biokeemia, Biopolümeerid, Candida albicans, CAS-i registreerimisnumber, Colubridae, D-vitamiin, Dendriitrakk, Dinosaurused, DNA, Dopamiin, Duvernoy nääre, Elund, Energia, Ensüüm, Erütrotsüüt, Esikloomalised, Europiidne rass, Fotosüntees, Gammakiirgus, Geen, Gorilla, Gramm, Gröönimaa, Hani, Hapnik, Harilik seepia, Helgi Silm, Hematoentsefaalne barjäär, Hemolümf, Hiir, Histamiin, Hobune, Huuled, Imetajad, Immuunsus, ..., Indiviid, Inimene, Inuitid, Jöns Jacob Berzelius, Juuksed, Juurvili, Kaaliumpermanganaat, Kahepaiksed, Kajakas, Kalad, Kalasoomused, Kanada, Karoteenid, Kass, Kasvaja, Käsitiivalised, Küüs, Keemia, Keemiaravi, Keskkõrv, Kivistis, Klorofüll, Koer, Kolesterool, Ladina keel, Ladina-Ameerika, Lagritsa-magusjuur, Lämmastik, Lõgismadulased, Liblikalised, Lihas, Limaskest, Linnud, Lipiidid, Loodus, Loomad, Makrofaagid, Makromolekul, Maks, Mao soomused, Maolised, Marrasknahk, Mükobakter, Mürgiaparaat, Mürkmadu, Medicina, Meditsiinisõnastik, Melanism, Melanokortiin-1 retseptor, Melanoom, Melanotsüüt, Melatoniin, Mesilasmürk, Mikroorganismid, Molaarmass, Molekulivalem, Mool, Munandid, Must, Must pässik, Mustaine, Nahk, Nahkhiirlased, Nanomeeter, Närilised, Närvirakkude kasvufaktor, Nõudepesumasin, Neerud, Neerupealis, Neuron, Nikotiin, Noradrenaliin, Oksüdatiivne stress, Oksüdatsioon, Onkoloogia, Organism, Parasitism, Parkinsoni tõbi, Patogeen, Patogeensus, Päikesekiirgus, Pärisrästiklased, Pärissoonkest, Põhja-Ameerika, Põrn, Pea, Peajalgsed, Plasmoodium, Polümeerid, Proopiomelanokortiin, Proteiinkinaasid, Protistid, Pruun, Pseudomonas aeruginosa, Putukad, Radikaal, Rahvas, Rakk, Rakutuum, Raskmetallid, Rass, Raud, Röövloom, Rebane, Ripskeha, Roheline, Roomajad, Sülg, Süsinik, Süsivesinikud, Seened, Selgroogsed, Selts (bioloogia), Siga, Silm, Sisekõrv, Soome keel, Soonkest, Suguelundid, Sugukond (bioloogia), Suguline sigimine, Sugutilukk, Sulestik, Surm, T-abistajarakud, Taimed, Tartu Ülikool, Türosiin, Tedretähed, Temperatuur, Testosteroon, Toksiin, Tolm, Transkriptsioonifaktor, Tsütokiinid, Tsütoplasma, Tupp (anatoomia), Tuumareaktor, Ultraviolettkiirgus, Vaenukägu, Valge, Valge-toonekurg, Valgud, Valguse neeldumine, Vanakreeka keel, Väävel, Vähirakk, Võrkkesta pigmentepiteel, Veri, Vesinik, Vesinikperoksiid, Vikerkest, Virulentsus, Vitiliigo. Laienda indeks (154 rohkem) »

Aafrika

Aafrika maailmajagu Satelliidifoto Aafrika kõrgussuhteid iseloomustav kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Aafrika on maailmajagu.

Uus!!: Melaniin ja Aafrika · Näe rohkem »

Afroameeriklased

Afroameeriklased ehk mustanahalised ameeriklased ehk neegrid on USA-s (laiemas tähenduses Põhja-Ameerikas) elav rassirühm, kelle esivanemad või üks esivanematest on pärit Aafrika mandrilt.

Uus!!: Melaniin ja Afroameeriklased · Näe rohkem »

Aju

Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.

Uus!!: Melaniin ja Aju · Näe rohkem »

Ajutüvi

Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa.

Uus!!: Melaniin ja Ajutüvi · Näe rohkem »

Alaska

Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.

Uus!!: Melaniin ja Alaska · Näe rohkem »

Albinism

Albinism (ka albinootilisus, pigmenditus) on loomadel (sh inimesel) esinev osaline või täielik värvaine ehk pigmendi melaniini puudumine, mistõttu nahk ja karvad on tavaliselt heledad ning silmade vikerkest sagedamini helesinine.

Uus!!: Melaniin ja Albinism · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Melaniin ja Aminohapped · Näe rohkem »

Antarktika

Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa. Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus. Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).

Uus!!: Melaniin ja Antarktika · Näe rohkem »

Antikehad

Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.

Uus!!: Melaniin ja Antikehad · Näe rohkem »

Antioksüdant

Antioksüdant (kreeka keeles 'anti' vastu ja 'oxys' hapu) on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide ja prooksüdantide oksüdatsiooni.

Uus!!: Melaniin ja Antioksüdant · Näe rohkem »

Austraalia aborigeenid

Austraalia aborigeenid Lääne-Austraalias Austraalia aborigeenid on Austraalia ja Tasmaania põlisasukad.

Uus!!: Melaniin ja Austraalia aborigeenid · Näe rohkem »

Autoimmuunsus

Autoimmuunsus on immuunsus, mille korral organismi immuunreaktsioonid toimuvad oma organismi antigeenide vastu- rünnates võõrühendite asemel iseenda rakke ja kudesid (sest peab iseenda koostisosi ekslikult võõraiks), tootes enda vastu antikehi (immunoglobuliini).

Uus!!: Melaniin ja Autoimmuunsus · Näe rohkem »

B3-vitamiin

Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.

Uus!!: Melaniin ja B3-vitamiin · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keelest βακτήριον (baktērion), 'kepp, pulk, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Melaniin ja Bakterid · Näe rohkem »

Befungin

Befungin on ravimipreparaat, mis koosneb musta pässiku ekstraktist, koobaltisooladest (CoCl2, CoSO4) ja alkoholist.

Uus!!: Melaniin ja Befungin · Näe rohkem »

Biokeemia

Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.

Uus!!: Melaniin ja Biokeemia · Näe rohkem »

Biopolümeerid

Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).

Uus!!: Melaniin ja Biopolümeerid · Näe rohkem »

Candida albicans

Candida albicans on seeneliik Candida perekonnast.

Uus!!: Melaniin ja Candida albicans · Näe rohkem »

CAS-i registreerimisnumber

CAS-i registreerimisnumber (Chemical Abstracts Service'i number, lühendatult CAS-number) on keemilistele ainetele ja paljudele materjalidele unikaalne numbriline identifikaator, mis on omistatud Chemical Abstracts Service poolt.

Uus!!: Melaniin ja CAS-i registreerimisnumber · Näe rohkem »

Colubridae

Colubridae on madude sugukond.

Uus!!: Melaniin ja Colubridae · Näe rohkem »

D-vitamiin

D3-vitamiin D-vitamiin (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena.

Uus!!: Melaniin ja D-vitamiin · Näe rohkem »

Dendriitrakk

Dendriitrakud ehk dendriitsed rakud (lühend DC) on peamiselt imetajate lümfoid(-immuun)süsteemi rakutüüp, mille ülesandeks on antigeenide esitlemine T-lümfotsüütidele ja osalemine immuunvastuses.

Uus!!: Melaniin ja Dendriitrakk · Näe rohkem »

Dinosaurused

Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni.

Uus!!: Melaniin ja Dinosaurused · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Melaniin ja DNA · Näe rohkem »

Dopamiin

Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.

Uus!!: Melaniin ja Dopamiin · Näe rohkem »

Duvernoy nääre

Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre.

Uus!!: Melaniin ja Duvernoy nääre · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Uus!!: Melaniin ja Elund · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Melaniin ja Energia · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Melaniin ja Ensüüm · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina erythrocytus; lüh RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Melaniin ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Esikloomalised

Esikloomalised ehk primaadid (Primates) on imetajate klassi kuuluv selts.

Uus!!: Melaniin ja Esikloomalised · Näe rohkem »

Europiidne rass

Aristoteles, üks Lääne filosoofia rajajaid Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, ka Caucasoid, "kaukaasia rass") on levinud käsitluse järgi inimrass, mille põlisasuala on Euroopa ning mis on levinud ka Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse ning Okeaaniasse.

Uus!!: Melaniin ja Europiidne rass · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Melaniin ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Gammakiirgus

Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.

Uus!!: Melaniin ja Gammakiirgus · Näe rohkem »

Geen

See diagramm näitab kuidas geen on seotud DNA kaksikheeliksi struktuuriga ning kromosooniga. Kromosoom on X-kujuline sellepärast, et see on jagunemas. Intronid eemaldatakse splaissinguga pärast transkriptsiooni, kus DNA-st saab RNA. Ainult eksonid kodeerivad valku. Sellel pildil on geenil kujutatud umbes 50 alust. Tegelikkuses aga on geenid tuhandeid kordi suuremad. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur. Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

Uus!!: Melaniin ja Geen · Näe rohkem »

Gorilla

Gorilla (Gorilla) on inimlaste sugukonda kuuluv perekond inimahve.

Uus!!: Melaniin ja Gorilla · Näe rohkem »

Gramm

Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (lühend g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist.

Uus!!: Melaniin ja Gramm · Näe rohkem »

Gröönimaa

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Ameerikas Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.

Uus!!: Melaniin ja Gröönimaa · Näe rohkem »

Hani

Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.

Uus!!: Melaniin ja Hani · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Melaniin ja Hapnik · Näe rohkem »

Harilik seepia

Harilik seepia (Sepia officinalis L.) seepialaste sugukonda kuuluv peajalgne, üks ligi sajast seepia perekonda kuuluvast liigist.

Uus!!: Melaniin ja Harilik seepia · Näe rohkem »

Helgi Silm

Helgi Silm 2011. aastal Helgi Silm (neiupõlvenimi Paugus; sündinud 29. detsembril 1941 Pärnus) on Eesti arstiteadlane, dermatoveneroloog.

Uus!!: Melaniin ja Helgi Silm · Näe rohkem »

Hematoentsefaalne barjäär

Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondade kapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt.

Uus!!: Melaniin ja Hematoentsefaalne barjäär · Näe rohkem »

Hemolümf

Hemolümf on iseloomulik kehavedelik lülijalgsetele. Hemolümf on veretaoline kehavedelik, mis täidab avatud vereringega selgrootute hemotsööli ning on vahetult ühenduses kõikide organismi organite ja kudedega.

Uus!!: Melaniin ja Hemolümf · Näe rohkem »

Hiir

Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.

Uus!!: Melaniin ja Hiir · Näe rohkem »

Histamiin

Histamiin Histamiin on orgaaniline lämmastikühend, mis reguleerib immuunreaktsioone ning ka füsioloogilisi reaktsioone soolestikus, ning on üks signaalmolekulidest.

Uus!!: Melaniin ja Histamiin · Näe rohkem »

Hobune

Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast.

Uus!!: Melaniin ja Hobune · Näe rohkem »

Huuled

Huuled on inimese suu kaks liikuvat lihaselist eesserva (ülahuul ja alahuul).

Uus!!: Melaniin ja Huuled · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Melaniin ja Imetajad · Näe rohkem »

Immuunsus

Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.

Uus!!: Melaniin ja Immuunsus · Näe rohkem »

Indiviid

Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.

Uus!!: Melaniin ja Indiviid · Näe rohkem »

Inimene

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja.

Uus!!: Melaniin ja Inimene · Näe rohkem »

Inuitid

pisi Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal.

Uus!!: Melaniin ja Inuitid · Näe rohkem »

Jöns Jacob Berzelius

Jöns Jakob Berzelius Jöns Jakob Berzelius (20. august 1779 Linköping – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide kaasaegsete sümbolite autor.

Uus!!: Melaniin ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »

Juuksed

pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.

Uus!!: Melaniin ja Juuksed · Näe rohkem »

Juurvili

Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur".

Uus!!: Melaniin ja Juurvili · Näe rohkem »

Kaaliumpermanganaat

Kaaliumpermanganaat (tahke) Kaaliumpermanganaat on anorgaaniline aine molekulvalemiga KMnO4.

Uus!!: Melaniin ja Kaaliumpermanganaat · Näe rohkem »

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Melaniin ja Kahepaiksed · Näe rohkem »

Kajakas

Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond.

Uus!!: Melaniin ja Kajakas · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Melaniin ja Kalad · Näe rohkem »

Kalasoomused

Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.

Uus!!: Melaniin ja Kalasoomused · Näe rohkem »

Kanada

Kanada (soovitatav hääldus: esisilbirõhuga) on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi.

Uus!!: Melaniin ja Kanada · Näe rohkem »

Karoteenid

α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.

Uus!!: Melaniin ja Karoteenid · Näe rohkem »

Kass

Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.

Uus!!: Melaniin ja Kass · Näe rohkem »

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Uus!!: Melaniin ja Kasvaja · Näe rohkem »

Käsitiivalised

Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.

Uus!!: Melaniin ja Käsitiivalised · Näe rohkem »

Küüs

Küüs on keratiinist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel loomaliikidel, sealhulgas inimesel, sõrmede ja varvaste otsmise lüli selgmist külge.

Uus!!: Melaniin ja Küüs · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Melaniin ja Keemia · Näe rohkem »

Keemiaravi

Keemiaravi ehk kemoteraapia on teraapialiik, mis seisneb inimese ja looma organismis olevate elusate haigustekitajate (bakterid, viirused, ainuraksed jpt) või kasvajate mõjustamisel looduslike või keemilistel menetlustel valmistatud ravimainetega.

Uus!!: Melaniin ja Keemiaravi · Näe rohkem »

Keskkõrv

Keskkõrv (ladina auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.

Uus!!: Melaniin ja Keskkõrv · Näe rohkem »

Kivistis

Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis. Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.

Uus!!: Melaniin ja Kivistis · Näe rohkem »

Klorofüll

Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.

Uus!!: Melaniin ja Klorofüll · Näe rohkem »

Koer

Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.

Uus!!: Melaniin ja Koer · Näe rohkem »

Kolesterool

Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.

Uus!!: Melaniin ja Kolesterool · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Melaniin ja Ladina keel · Näe rohkem »

Ladina-Ameerika

thumb Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada.

Uus!!: Melaniin ja Ladina-Ameerika · Näe rohkem »

Lagritsa-magusjuur

Lagritsa-magusjuur (Glycyrrhiza glabra) on oalaadsete seltsi Glycyrrhiza perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Melaniin ja Lagritsa-magusjuur · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Melaniin ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lõgismadulased

Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.

Uus!!: Melaniin ja Lõgismadulased · Näe rohkem »

Liblikalised

Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.

Uus!!: Melaniin ja Liblikalised · Näe rohkem »

Lihas

Lihas ehk muskel on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.

Uus!!: Melaniin ja Lihas · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Melaniin ja Limaskest · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Melaniin ja Linnud · Näe rohkem »

Lipiidid

Lipiidid (inglise keeles lipids) on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest.

Uus!!: Melaniin ja Lipiidid · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Uus!!: Melaniin ja Loodus · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Melaniin ja Loomad · Näe rohkem »

Makrofaagid

Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + kr phagein sööma + kr kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade kehas, erinevates kudedes, elunevad suured õgirakud.

Uus!!: Melaniin ja Makrofaagid · Näe rohkem »

Makromolekul

Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.

Uus!!: Melaniin ja Makromolekul · Näe rohkem »

Maks

Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Uus!!: Melaniin ja Maks · Näe rohkem »

Mao soomused

Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.

Uus!!: Melaniin ja Mao soomused · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Uus!!: Melaniin ja Maolised · Näe rohkem »

Marrasknahk

Marrasknahk ehk epidermis(epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.

Uus!!: Melaniin ja Marrasknahk · Näe rohkem »

Mükobakter

Mükobakter (Mycobacterium) on perekond happekindlaid grampositiivseid, eoseid mittemoodustavaid pulgakujulisi baktereid.

Uus!!: Melaniin ja Mükobakter · Näe rohkem »

Mürgiaparaat

Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem.

Uus!!: Melaniin ja Mürgiaparaat · Näe rohkem »

Mürkmadu

Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.

Uus!!: Melaniin ja Mürkmadu · Näe rohkem »

Medicina

Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka: Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) on Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.

Uus!!: Melaniin ja Medicina · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Uus!!: Melaniin ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »

Melanism

Melanism (ladina melanismus) on paljudel organismidel melaniini toime tulemusel tekkiv naha, limaskestade või ka elundite ning isegi karvkatte tumedus.

Uus!!: Melaniin ja Melanism · Näe rohkem »

Melanokortiin-1 retseptor

Melanokortiin-1 retseptor ehk melanotsüüte stimuleeriva hormooni retseptor (lüh MC1R) on melanotsüütide plasmamembraani G-valguga seotud retseptor, mis seob mitmeid ajuripatsi peptiidhormoone melanokortiine ja sünteesib melaniini.

Uus!!: Melaniin ja Melanokortiin-1 retseptor · Näe rohkem »

Melanoom

Melanoom ehk maliigne melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus inimestel esineda võivate melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.

Uus!!: Melaniin ja Melanoom · Näe rohkem »

Melanotsüüt

Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.

Uus!!: Melaniin ja Melanotsüüt · Näe rohkem »

Melatoniin

Melatoniin on enamiku selgroogsete käbinäärmes sünteesitav hormoon.

Uus!!: Melaniin ja Melatoniin · Näe rohkem »

Mesilasmürk

Mesilasmürk on mesilaste perekonda (Apis) kuuluvate putukate toodetud biotoksiin.

Uus!!: Melaniin ja Mesilasmürk · Näe rohkem »

Mikroorganismid

Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Uus!!: Melaniin ja Mikroorganismid · Näe rohkem »

Molaarmass

Keemilise aine molaarmass on ühe mooli aineosakeste mass grammides.

Uus!!: Melaniin ja Molaarmass · Näe rohkem »

Molekulivalem

Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.

Uus!!: Melaniin ja Molekulivalem · Näe rohkem »

Mool

Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12.

Uus!!: Melaniin ja Mool · Näe rohkem »

Munandid

Munandid ehk testised (ladina testis, mitmuses testes, vanakreeka orchis (όρχις), inglise testicle) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.

Uus!!: Melaniin ja Munandid · Näe rohkem »

Must

Must on värvus, mis tekib, kui nähtava valguse spektriosa neeldub täielikult.

Uus!!: Melaniin ja Must · Näe rohkem »

Must pässik

Must pässik (Inonotus obliquus) ehk kasekäsn on seeneliik pässiku perekonnast.

Uus!!: Melaniin ja Must pässik · Näe rohkem »

Mustaine

Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.

Uus!!: Melaniin ja Mustaine · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Melaniin ja Nahk · Näe rohkem »

Nahkhiirlased

Nahkhiirlased (Vespertilionidae) on suurim ja tuntuim käsitiivaliste sugukond.

Uus!!: Melaniin ja Nahkhiirlased · Näe rohkem »

Nanomeeter

Nanomeeter (lühend nm) on üks miljardik ehk 10-9 ehk 0,000 000 001 meetrit.

Uus!!: Melaniin ja Nanomeeter · Näe rohkem »

Närilised

Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.

Uus!!: Melaniin ja Närilised · Näe rohkem »

Närvirakkude kasvufaktor

Närvirakkude kasvufaktor ehk närvikasvufaktor (inglise nerve growth factor; lüh NGF) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade perifeerse ja kesknärvisüsteemi närvirakkude looduslik bioloogiliselt aktiivne sisemine lahustuv kasvutegur.

Uus!!: Melaniin ja Närvirakkude kasvufaktor · Näe rohkem »

Nõudepesumasin

Nõudepesumasin on kodumasin sööginõude (toidunõude, lauanõude) ja söögiriistade pesemiseks.

Uus!!: Melaniin ja Nõudepesumasin · Näe rohkem »

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Uus!!: Melaniin ja Neerud · Näe rohkem »

Neerupealis

Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles Glandula suprarenalis või Glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.

Uus!!: Melaniin ja Neerupealis · Näe rohkem »

Neuron

Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Uus!!: Melaniin ja Neuron · Näe rohkem »

Nikotiin

Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest.

Uus!!: Melaniin ja Nikotiin · Näe rohkem »

Noradrenaliin

Noradrenaliin Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3.

Uus!!: Melaniin ja Noradrenaliin · Näe rohkem »

Oksüdatiivne stress

Oksüdatiivne stress on olukord organismis, kus on häiritud oksüdatiivsete stressorite ja antioksüdantide omavaheline tasakaal.

Uus!!: Melaniin ja Oksüdatiivne stress · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Melaniin ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Onkoloogia

Onkoloogia ka kasvajaõpetus (kreeka ὄγκος, (onkos) 'kasvaja' ja λογος (logos) 'õpetus, sõna') on arstiteaduse allharu, mis tegeleb kasvajatega.

Uus!!: Melaniin ja Onkoloogia · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Melaniin ja Organism · Näe rohkem »

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Uus!!: Melaniin ja Parasitism · Näe rohkem »

Parkinsoni tõbi

Parkinsoni tõbi (ladina morbus Parkinson, lüh: PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.

Uus!!: Melaniin ja Parkinsoni tõbi · Näe rohkem »

Patogeen

Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka mingi keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.

Uus!!: Melaniin ja Patogeen · Näe rohkem »

Patogeensus

Patogeensus on mikroorganismi (patogeeni) võime põhjustada makroorganismil haigust.

Uus!!: Melaniin ja Patogeensus · Näe rohkem »

Päikesekiirgus

thumb Crepuscular rays. Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.

Uus!!: Melaniin ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »

Pärisrästiklased

Pärisrästiklased (Viperinae) madude alamsugukond.

Uus!!: Melaniin ja Pärisrästiklased · Näe rohkem »

Pärissoonkest

Pärissoonkestaks ehk soonmikuks ehk koroideaks (choroidea, chorioidea) nimetatakse paljude loomade (sh inimeste) silmamuna soonkesta tagumist ja suurimat kihti.

Uus!!: Melaniin ja Pärissoonkest · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Uus!!: Melaniin ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »

Põrn

Põrn (ladina splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.

Uus!!: Melaniin ja Põrn · Näe rohkem »

Pea

Inimese pea anatoomia Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).

Uus!!: Melaniin ja Pea · Näe rohkem »

Peajalgsed

Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.

Uus!!: Melaniin ja Peajalgsed · Näe rohkem »

Plasmoodium

Plasmoodium (Plasmodium) on rakusiseste parasiitsete protistide perekond.

Uus!!: Melaniin ja Plasmoodium · Näe rohkem »

Polümeerid

Bakeliidi 3D-struktuuri fragment Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest.

Uus!!: Melaniin ja Polümeerid · Näe rohkem »

Proopiomelanokortiin

Proopiomelanokortiin (lühend POMC) on paljude selgroogsete loomade ajuripatsi eessagara moodustatav peptiid ja prohormoon.

Uus!!: Melaniin ja Proopiomelanokortiin · Näe rohkem »

Proteiinkinaasid

Proteiinkinaasid ehk proteiini kinaasid ehk valgu kinaasid on kinaassed ensüümid (EC-number.

Uus!!: Melaniin ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Protistid

Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.

Uus!!: Melaniin ja Protistid · Näe rohkem »

Pruun

Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.

Uus!!: Melaniin ja Pruun · Näe rohkem »

Pseudomonas aeruginosa

Pseudomonas aeruginosa on laialdase levikuga oportunistlik patogeen.

Uus!!: Melaniin ja Pseudomonas aeruginosa · Näe rohkem »

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Uus!!: Melaniin ja Putukad · Näe rohkem »

Radikaal

Radikaal on keemias aatom või aatomite rühm, millel on paaritu arv elektrone.

Uus!!: Melaniin ja Radikaal · Näe rohkem »

Rahvas

Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.

Uus!!: Melaniin ja Rahvas · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Melaniin ja Rakk · Näe rohkem »

Rakutuum

Loomarakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3.Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Melaniin ja Rakutuum · Näe rohkem »

Raskmetallid

Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.

Uus!!: Melaniin ja Raskmetallid · Näe rohkem »

Rass

Rass ehk inimrass on termin, mida on kasutatud suure geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühma kohta.

Uus!!: Melaniin ja Rass · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Melaniin ja Raud · Näe rohkem »

Röövloom

Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.

Uus!!: Melaniin ja Röövloom · Näe rohkem »

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Melaniin ja Rebane · Näe rohkem »

Ripskeha

Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks (ladina corpus ciliare) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa.

Uus!!: Melaniin ja Ripskeha · Näe rohkem »

Roheline

Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.

Uus!!: Melaniin ja Roheline · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Melaniin ja Roomajad · Näe rohkem »

Sülg

Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).

Uus!!: Melaniin ja Sülg · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Melaniin ja Süsinik · Näe rohkem »

Süsivesinikud

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest.

Uus!!: Melaniin ja Süsivesinikud · Näe rohkem »

Seened

Seened (Fungi, Eumycota) on üks eukarüootsete organismide riikidest.

Uus!!: Melaniin ja Seened · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Melaniin ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Selts (bioloogia)

Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.

Uus!!: Melaniin ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »

Siga

Emis põrsaga Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.

Uus!!: Melaniin ja Siga · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Melaniin ja Silm · Näe rohkem »

Sisekõrv

Sisekõrv (ladina auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.

Uus!!: Melaniin ja Sisekõrv · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Melaniin ja Soome keel · Näe rohkem »

Soonkest

Soonkest ehk silmamuna soonkest ehk silmamunasoonkest ehk vaskulooskest ehk uvea (tunica media bulbi ehk tunica vasculosa bulbi) on inimesel ja paljudel teistel loomadel silma pigmendiga kiht läbipaistmatu kõvakesta all.

Uus!!: Melaniin ja Soonkest · Näe rohkem »

Suguelundid

Mehe ja naise välissuguelundid Erektsioon Suguelundid on elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.

Uus!!: Melaniin ja Suguelundid · Näe rohkem »

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Uus!!: Melaniin ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »

Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.

Uus!!: Melaniin ja Suguline sigimine · Näe rohkem »

Sugutilukk

Sugutilukk ehk sugutipea (glans penis) on osade imetajate (sh meeste) välimine isassuguelund.

Uus!!: Melaniin ja Sugutilukk · Näe rohkem »

Sulestik

Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.

Uus!!: Melaniin ja Sulestik · Näe rohkem »

Surm

Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.

Uus!!: Melaniin ja Surm · Näe rohkem »

T-abistajarakud

T-abistajarakud ehk CD4-rakud ehk CD4-lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid ehk Th rakud ehk TH rakud ehk T-helperrakud on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud.

Uus!!: Melaniin ja T-abistajarakud · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Melaniin ja Taimed · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Melaniin ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Türosiin

Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.

Uus!!: Melaniin ja Türosiin · Näe rohkem »

Tedretähed

Tedretähtedega poiss. Tedretähed ehk tedretähnid ehk tedretäpid on väikesed tumedamat värvi laigukesed inimese nahal.

Uus!!: Melaniin ja Tedretähed · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Melaniin ja Temperatuur · Näe rohkem »

Testosteroon

Testosteroon (ladina keeles testosteronum) on looduslikult nii isaste kui ka emaste loomade organismi meessuguhormoon, veres ringleb ka dihüdrotestosterooni eelhormoonina.

Uus!!: Melaniin ja Testosteroon · Näe rohkem »

Toksiin

Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.

Uus!!: Melaniin ja Toksiin · Näe rohkem »

Tolm

Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.

Uus!!: Melaniin ja Tolm · Näe rohkem »

Transkriptsioonifaktor

Transkriptsioonifaktoriks nimetatakse molekulaarbioloogias ja geneetikas valku, mis seondub spetsiifilistele DNA järjestustele, kontrollides seeläbi mRNA molekulide transkriptsiooni kiirust DNA-lt.

Uus!!: Melaniin ja Transkriptsioonifaktor · Näe rohkem »

Tsütokiinid

Tsütokiinid (inglise keeles cytokines) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel tuumaga rakkude poolt komplekteeritavate ja vabastatavate mitmesuguste väikesemolekuliliste lahustuvate valkude või glükoproteiinide koondnimetus, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni.

Uus!!: Melaniin ja Tsütokiinid · Näe rohkem »

Tsütoplasma

Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Melaniin ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Tupp (anatoomia)

Tupeks ehk vagiinaks (lad vagina) nimetatakse enamiku emasloomade (sh naiste) paaritut torujat (kanal) sisesuguelundit.

Uus!!: Melaniin ja Tupp (anatoomia) · Näe rohkem »

Tuumareaktor

Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse i – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.

Uus!!: Melaniin ja Tuumareaktor · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel.

Uus!!: Melaniin ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Vaenukägu

Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on vaenukägulaste sugukonda vaenukäo perekonda kuuluv lind, oma sugukonna ainus liik.

Uus!!: Melaniin ja Vaenukägu · Näe rohkem »

Valge

Valge on värvus.

Uus!!: Melaniin ja Valge · Näe rohkem »

Valge-toonekurg

Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Melaniin ja Valge-toonekurg · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Melaniin ja Valgud · Näe rohkem »

Valguse neeldumine

Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.

Uus!!: Melaniin ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »

Vanakreeka keel

Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ γλῶττα (hē Hellēnikē glōtta)) on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.

Uus!!: Melaniin ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Melaniin ja Väävel · Näe rohkem »

Vähirakk

Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse osade loomade (tõenäoliselt ainuõõsete hõimkonnast alates) uudismoodustistes teatud rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja koguni surma põhjustada.

Uus!!: Melaniin ja Vähirakk · Näe rohkem »

Võrkkesta pigmentepiteel

Võrkkesta pigmentepiteel ehk võrkkesta pigmentrakukiht (ladina keeles stratum pigmentosum retinae, epithelium pigmentosum retinae) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna võrkkesta kõige välimine, pigmenti sisaldav epiteelikiht, mis paikneb pärissoonkesta all.

Uus!!: Melaniin ja Võrkkesta pigmentepiteel · Näe rohkem »

Veri

Kategooria:Kehavedelikud Vereproovid Veri (ladina sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Melaniin ja Veri · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Melaniin ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikperoksiid

Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.

Uus!!: Melaniin ja Vesinikperoksiid · Näe rohkem »

Vikerkest

Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.

Uus!!: Melaniin ja Vikerkest · Näe rohkem »

Virulentsus

Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus (inglise virulence) on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime (patogeensuse aste); ka nende organismide mürgisus.

Uus!!: Melaniin ja Virulentsus · Näe rohkem »

Vitiliigo

Vitiliigo ehk laikpigmenditus (ladina keeles vitiligo) nimetatakse tänapäeval selgroogsetel loomadel (näiteks inimestel, kassidel, pühvlitel, hobustel, sigadel ja koertel) teadmata põhjusel tekkiv naha laiguline pigmenditus.

Uus!!: Melaniin ja Vitiliigo · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Melaniinid, Melaninum.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »