Sisukord
25 suhted: Edward IV, Fiidel, Gild, Harf, Inglise keel, Inglismaa, Instrumentalist, Kangelaslaul, Keskaeg, Ladina keel, Laulja, Ministeriaal, Minnesinger, Muusikuterõdu, Pariis, Portugali keel, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Provence, Psalteerium, Rändmuusik, Skomorohh, Trooja, Trubaduur, Truväär.
Edward IV
Edward IV sünninimi: Edward Plantagenet, Yorki hertsog (28. aprill 1442 Rouen, Prantsusmaa – 9. aprill 1483 Westminster, Suurbritannia) oli Inglismaa kuningas ja Iirimaa lord (4. märts 1461 – 2. oktoober 1483, väikese vaheajaga 1470–1471).
Vaata Menestrel ja Edward IV
Fiidel
Hans Memlingi maalil kujutatud fiidli tänapäevane rekonstruktsioon Fiidel (vanaülemsaksa keeles fidula, keskülemsaksa keeles fidel, fyddel, videl; inglise keeles vielle; prantsuse keeles viele, vielle; ladina keeles viela, viella) oli keskajal Euroopas laialdaselt levinud poogenkeelpill.
Vaata Menestrel ja Fiidel
Gild
Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.
Vaata Menestrel ja Gild
Harf
Bishapurist välja kaevatud Sassaniidide mosaiik harfimängijast Harf on näppekeelpill, millel on enamasti 47 keelt ja diapasoon 6 ja pool oktavit.
Vaata Menestrel ja Harf
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Menestrel ja Inglise keel
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Menestrel ja Inglismaa
Instrumentalist
Instrumentalist ehk pillimängija on muusik, kes kasutab improviseerimiseks ja heliloomingu esitamiseks mingit pilli.
Vaata Menestrel ja Instrumentalist
Kangelaslaul
Kangelaslaul (prantsuse keeles chanson de geste) on keskaegne kangelastegudest jutustava eepilise luule žanr ja muusikažanr.
Vaata Menestrel ja Kangelaslaul
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Menestrel ja Keskaeg
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Menestrel ja Ladina keel
Laulja
Sade laulmas 2011. aasta kontserttuuril “Once in a Lifetime Tour” Laulja ehk vokalist on loovisik, kes kasutab oma häält muusika interpreteerimiseks.
Vaata Menestrel ja Laulja
Ministeriaal
Ministeriaal oli Lääne-Euroopas suurfeodaali teenija, kelle kohustuste hulka võisid kuuluda majandus-, haldus-, sõjalised või õukondlikud küsimused.
Vaata Menestrel ja Ministeriaal
Minnesinger
Manesse käsikirjas Meinloh von Sevelingen, illustratsioon Manesse käsikirjas Walther von der Vogelweide. ''Spruch'' "Mir hat eyn liet von vranken" Münsteri käsikirjafragmendil Kürenbergeri luuletus, Manesse käsikiri, fo 63v Luuletuse "Kloster der Minne" algus 15.
Vaata Menestrel ja Minnesinger
Muusikuterõdu
Muusikuterõdu on rõdu või rinnatisega nišš, mis asus lossi, raekoja, gildihoone või mõne muu esindusehitise saalis ja oli ette nähtud kutselistele muusikutele pidustuste saatemuusika mängimiseks.
Vaata Menestrel ja Muusikuterõdu
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Menestrel ja Pariis
Portugali keel
Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 200 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel.
Vaata Menestrel ja Portugali keel
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Menestrel ja Prantsuse keel
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Menestrel ja Prantsusmaa
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Vaata Menestrel ja Provence
Psalteerium
Psalteerium. Boëthius, "De Musica", 14. saj. Psalteerium on keelpill, mida mängiti linnusulest plektroniga.
Vaata Menestrel ja Psalteerium
Rändmuusik
Rändmuusik on paigast paika rändav kutseline muusik.
Vaata Menestrel ja Rändmuusik
Skomorohh
Kaks skomorohhide maski 12.–13. sajandi arheoloogiliste leidude hulgast Novgorodist Raamatuillustratsioon Adam Oleariuse reisist Venemaale ja Pärsiasse (1647) kujutab nukuteatri tegijat ja muusikuid, tagaplaanil karutantsitajat karuga Skomorohh (vene keeles скоморох, скоморохъ, kirikuslaavi скомрaхъ) oli rändnäitleja, laulik ja pillimees, ka akrobaat, tantsija ning karude ja muude loomade dresseerija keskaegsel Venemaal.
Vaata Menestrel ja Skomorohh
Trooja
Trooja (vanakreeka keeles Ἴλιον, Ilion, või Ἴλιος, Ilios; ja Τροία, Troia; ladina keeles Trōia ja Īlium; heti keeles: Wilusa või Truwisa; türgi keeles Truva) oli linn Väike-Aasia loodeosas Anatoolia piirkonnas, praeguse Türgi territooriumil.
Vaata Menestrel ja Trooja
Trubaduur
fiidlit. Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 854 fo 49 ''Trobairitz'' Castelloza (''Na Castelloza''). Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 12473 fo 110v Trubaduur Montaigna Çot keskaegse harfiga. BnF MS 854 fo 124 Trubaduur Albertet de Sisteron gitterni mängimas.
Vaata Menestrel ja Trubaduur
Truväär
Truväär (trouvère, prantsuse hääldus) oli kõrgkeskajal (1100–1350) Põhja-Prantsusmaal (Loire'i jõest põhja pool) tegutsenud luuletaja ja muusik, prantsuskeelse (langue d'oil) rüütliluule looja.
Vaata Menestrel ja Truväär