Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Mereselgrootud

Index Mereselgrootud

Mereselgrootu on meres elav hulkrakne organism, kel puudub selgroog.

77 suhted: Ainuõõssed, Anatoomia, Austrid, Ürgkeelikloomad, Õisloomad, Eelkambrium, Ektoderm, Ekvaator, Embrüo, Endoderm, Evolutsioon, Fütoplankton, Hapnik, Harilik kaheksajalg, Hüdraloomad, Hüdrostaatika, Hõimkond, Hermafrodiit, Hulkharjasussid, Hulkrakne organism, Iminapp, Kaanid, Kalad, Kalmaarilised, Kaltsiumkarbonaat, Kambrium, Karbid, Käsijalgsed, Käsnad, Keelikloomad, Kilpkonnalised, Kitiin, Kombitsakaare, Korallid, Krevett, Lülijalgsed, Lõpused, Lõugtundlased, Limused, Maa, Madutähed, Meduus, Meriliiliad, Meripurad, Meriroosilised, Meritähed, Mudatuplased, Munarakk, Nälkjad, Okasnahksed, ..., Paleosoikum, Parasitism, Pärgussid, Peajalgsed, Plankton, Polüüp, Pungumine, Putukad, Ränidioksiid, Ränivetikad, Rõngussid, Regeneratsioon, Riimvesi, Rossi meri, Sammalloomad, Sümbioos, Seepia, Selgroog, Sessiilne organism, Sugunääre, Täringmeduusid, Teod, Tsöloom, Väheharjasussid, Vähilaadsed, Välisskelett, Vibur. Laienda indeks (27 rohkem) »

Ainuõõssed

Meriroosiliste ja nahkkorallide hulka kuuluv õisloom Ainuõõssed ehk kõrveraksed (Cnidaria) on algeliste hulkraksete loomade hõimkond pärishulkraksete alamriigist.

Uus!!: Mereselgrootud ja Ainuõõssed · Näe rohkem »

Anatoomia

Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Uus!!: Mereselgrootud ja Anatoomia · Näe rohkem »

Austrid

Austrid taldrikul koos sidruni ja võiga Austrid on mitut liiki, peamiselt austerkarplaste hulka kuuluvad söödavad limused.

Uus!!: Mereselgrootud ja Austrid · Näe rohkem »

Ürgkeelikloomad

Ürgkeelikloomad ehk poolkeelikloomad (Hemichordata) on teissuuste põhikonda kuuluv mereussi-taoliste loomade hõimkond.

Uus!!: Mereselgrootud ja Ürgkeelikloomad · Näe rohkem »

Õisloomad

Õisloomad (Anthozoa) on ainuõõssete (Cnidaria) hõimkonda kuuluv loomade klass.

Uus!!: Mereselgrootud ja Õisloomad · Näe rohkem »

Eelkambrium

Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.

Uus!!: Mereselgrootud ja Eelkambrium · Näe rohkem »

Ektoderm

Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.

Uus!!: Mereselgrootud ja Ektoderm · Näe rohkem »

Ekvaator

Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.

Uus!!: Mereselgrootud ja Ekvaator · Näe rohkem »

Embrüo

Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Uus!!: Mereselgrootud ja Embrüo · Näe rohkem »

Endoderm

Endoderm on gastrula kõige sisemisem looteleht.

Uus!!: Mereselgrootud ja Endoderm · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Mereselgrootud ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Fütoplankton

Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.

Uus!!: Mereselgrootud ja Fütoplankton · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Mereselgrootud ja Hapnik · Näe rohkem »

Harilik kaheksajalg

Video harilikust kaheksajalast Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on kaheksajalgsete sugukonda kuuluv peajalgne; kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik.

Uus!!: Mereselgrootud ja Harilik kaheksajalg · Näe rohkem »

Hüdraloomad

Hüdraloomad (Hydrozoa) on ainuõõssete hõimkonda kuuluvate väga väikeste loomade klass.

Uus!!: Mereselgrootud ja Hüdraloomad · Näe rohkem »

Hüdrostaatika

Hüdrostaatika (kreeka sõnadest hydor 'vesi' + statike 'liikumatu') on hüdromehaanika haru, mis uurib tasakaalus olevat vedelikku.

Uus!!: Mereselgrootud ja Hüdrostaatika · Näe rohkem »

Hõimkond

Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.

Uus!!: Mereselgrootud ja Hõimkond · Näe rohkem »

Hermafrodiit

Hermafrodiit on mõlemasooline olend.

Uus!!: Mereselgrootud ja Hermafrodiit · Näe rohkem »

Hulkharjasussid

Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) on klass rõngusside hõimkonnast.

Uus!!: Mereselgrootud ja Hulkharjasussid · Näe rohkem »

Hulkrakne organism

Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.

Uus!!: Mereselgrootud ja Hulkrakne organism · Näe rohkem »

Iminapp

Iminapp on seade, mille abil on võimalik erinevaid sileda pinnaga kehasid vaakumit kasutades omavahel siduda.

Uus!!: Mereselgrootud ja Iminapp · Näe rohkem »

Kaanid

Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad.

Uus!!: Mereselgrootud ja Kaanid · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Mereselgrootud ja Kalad · Näe rohkem »

Kalmaarilised

Kalmaarilised (Oegopsida; varem kasutusel ka Teuthida) on peajalgsete klassi kuuluv merelise eluviisiga kõrgelt arenenud selgrootute selts.

Uus!!: Mereselgrootud ja Kalmaarilised · Näe rohkem »

Kaltsiumkarbonaat

Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).

Uus!!: Mereselgrootud ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Mereselgrootud ja Kambrium · Näe rohkem »

Karbid

Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast.

Uus!!: Mereselgrootud ja Karbid · Näe rohkem »

Käsijalgsed

Käsijalgsed ehk brahhiopoodid (Brachiopoda) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad bentilised selgrootud.

Uus!!: Mereselgrootud ja Käsijalgsed · Näe rohkem »

Käsnad

Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on lihtsakoelise ehitusega loomade hõimkond.

Uus!!: Mereselgrootud ja Käsnad · Näe rohkem »

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Uus!!: Mereselgrootud ja Keelikloomad · Näe rohkem »

Kilpkonnalised

Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.

Uus!!: Mereselgrootud ja Kilpkonnalised · Näe rohkem »

Kitiin

Kitiin (C8H13NO5)n on pikk biopolümeer, polüsahhariid, glükoosi derivaat.

Uus!!: Mereselgrootud ja Kitiin · Näe rohkem »

Kombitsakaare

Kombitsakaare ehk lofofoor ehk käsihaarmed ehk kombitspärjakandja on omapärane toitumisorgan, mis esineb kolmel selgrootute loomade rühmal: käsijalgsed, sammalloomad ja pärgussid.

Uus!!: Mereselgrootud ja Kombitsakaare · Näe rohkem »

Korallid

Korallid on mereorganismid, kes kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi.

Uus!!: Mereselgrootud ja Korallid · Näe rohkem »

Krevett

Krevett (Palaemon) ehk garneel on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke.

Uus!!: Mereselgrootud ja Krevett · Näe rohkem »

Lülijalgsed

Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.

Uus!!: Mereselgrootud ja Lülijalgsed · Näe rohkem »

Lõpused

Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.

Uus!!: Mereselgrootud ja Lõpused · Näe rohkem »

Lõugtundlased

Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana.

Uus!!: Mereselgrootud ja Lõugtundlased · Näe rohkem »

Limused

Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.

Uus!!: Mereselgrootud ja Limused · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Mereselgrootud ja Maa · Näe rohkem »

Madutähed

Madutähed ehk ofiuroidid (Ophiuroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad mere-elulised loomad, kes on suguluses meritähtedega.

Uus!!: Mereselgrootud ja Madutähed · Näe rohkem »

Meduus

Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.

Uus!!: Mereselgrootud ja Meduus · Näe rohkem »

Meriliiliad

Meriliiliad ehk krinoidid (Crinoidea) on okasnahksete hõimkonda varsokasnahksete alamhõimkonda kuuluvate mereloomade klass.

Uus!!: Mereselgrootud ja Meriliiliad · Näe rohkem »

Meripurad

Meripura''Goniobranchus kuniei'' Indoneesias Meripurad (Holothuroidea) on klass okasnahksete hõimkonnast.

Uus!!: Mereselgrootud ja Meripurad · Näe rohkem »

Meriroosilised

Meriroosilised ehk meriroosid ehk aktiinid ehk aktiniaarid (Actiniaria) on ainuõõssete hõimkonda kuuluv lilli meenutavate õisloomade selts.

Uus!!: Mereselgrootud ja Meriroosilised · Näe rohkem »

Meritähed

Juura Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid.

Uus!!: Mereselgrootud ja Meritähed · Näe rohkem »

Mudatuplased

Tubifex tubifex Mudatuplased (Tubificidae) on väheharjasusside klassi kuuluv sugukond.

Uus!!: Mereselgrootud ja Mudatuplased · Näe rohkem »

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.

Uus!!: Mereselgrootud ja Munarakk · Näe rohkem »

Nälkjad

Nälkjaid Nälkjad on maismaal elavad kopsteod, kellel koda puudub või on väliselt nähtamatu.

Uus!!: Mereselgrootud ja Nälkjad · Näe rohkem »

Okasnahksed

Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond.

Uus!!: Mereselgrootud ja Okasnahksed · Näe rohkem »

Paleosoikum

Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).

Uus!!: Mereselgrootud ja Paleosoikum · Näe rohkem »

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Uus!!: Mereselgrootud ja Parasitism · Näe rohkem »

Pärgussid

Pärgussid (Phoronida) on loomade hõimkond, kuhu kuulub kaks perekonda 20 liigiga.

Uus!!: Mereselgrootud ja Pärgussid · Näe rohkem »

Peajalgsed

Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.

Uus!!: Mereselgrootud ja Peajalgsed · Näe rohkem »

Plankton

Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.

Uus!!: Mereselgrootud ja Plankton · Näe rohkem »

Polüüp

Koralli polüüp Polüüp on üks kahest ainuõõssete esinemisvormist või põlvkonnast meduusi kõrval.

Uus!!: Mereselgrootud ja Polüüp · Näe rohkem »

Pungumine

Pungumine on organismide vegetatiivne sigimisviis, kus uus organism (järglane) saab alguse vanemorganismi keha väljasopistusest.

Uus!!: Mereselgrootud ja Pungumine · Näe rohkem »

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Uus!!: Mereselgrootud ja Putukad · Näe rohkem »

Ränidioksiid

Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.

Uus!!: Mereselgrootud ja Ränidioksiid · Näe rohkem »

Ränivetikad

Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.

Uus!!: Mereselgrootud ja Ränivetikad · Näe rohkem »

Rõngussid

Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus – 'väike rõngas') on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid.

Uus!!: Mereselgrootud ja Rõngussid · Näe rohkem »

Regeneratsioon

Regeneratsioon ehk taasteke on organismi osade (nt elundite ja kudede) taastumine või uuenemine.

Uus!!: Mereselgrootud ja Regeneratsioon · Näe rohkem »

Riimvesi

Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).

Uus!!: Mereselgrootud ja Riimvesi · Näe rohkem »

Rossi meri

Rossi meri on Lõuna-Jäämere või Vaikse ookeani osa, mis piirneb läänes Victoria maaga, lõunas Rossi jääbarjääriga ja idas Edward VII poolsaarega.

Uus!!: Mereselgrootud ja Rossi meri · Näe rohkem »

Sammalloomad

Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad.

Uus!!: Mereselgrootud ja Sammalloomad · Näe rohkem »

Sümbioos

Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.

Uus!!: Mereselgrootud ja Sümbioos · Näe rohkem »

Seepia

Seepia ehk tindikala (Sepia) on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond seepialaste sugukonnast.

Uus!!: Mereselgrootud ja Seepia · Näe rohkem »

Selgroog

Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.

Uus!!: Mereselgrootud ja Selgroog · Näe rohkem »

Sessiilne organism

Sessiilne organism ehk püsipaikne organism on substraadile kinnitunud organism.

Uus!!: Mereselgrootud ja Sessiilne organism · Näe rohkem »

Sugunääre

Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.

Uus!!: Mereselgrootud ja Sugunääre · Näe rohkem »

Täringmeduusid

Täringmeduus Täringmeduusid (Cubozoa klass) on ainuõõssed selgrootud, keda eristatakse kuubikujuliste meduusidena 51 eri liigis.

Uus!!: Mereselgrootud ja Täringmeduusid · Näe rohkem »

Teod

Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.

Uus!!: Mereselgrootud ja Teod · Näe rohkem »

Tsöloom

Tsöloom ehk teisene kehaõõs (ka teiskehaõõs) on vedelikuga täidetud kehaõõs, mis moodustub loote arengu käigus mesodermi (keskmise lootelehe) sisse.

Uus!!: Mereselgrootud ja Tsöloom · Näe rohkem »

Väheharjasussid

Väheharjasussid ehk oligoheedid (Oligochaeta) on rõngusside hõimkonda kuuluv alamklass.

Uus!!: Mereselgrootud ja Väheharjasussid · Näe rohkem »

Vähilaadsed

Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.

Uus!!: Mereselgrootud ja Vähilaadsed · Näe rohkem »

Välisskelett

Tsikaadi välisskelett Välisskelett ehk eksoskelett on lülijalgsete, limuste jt.

Uus!!: Mereselgrootud ja Välisskelett · Näe rohkem »

Vibur

Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.

Uus!!: Mereselgrootud ja Vibur · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Mereselgrootu.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »