Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Aatom, Alumiinium, Anhüdriit, Barüüt, Boor, Diagonaal, Elektrijuhtivus, Elektrivool, Elektron, Füüsikalised omadused, Galeniit, Haliit, Hõbe, Hematiit, Ionisatsioon, Kaltsiit, Karbonaadid, Kassiteriit, Kõvadus, Keemiline aktiivsus, Keemiline element, Keemiline side, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kinaver, Kloriidid, Korund, Kroom, Kuld, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Lihtaine, Metallide elektrokeemiline pingerida, Metallivõre, Mineraal, Mittemetallid, Nikkel, Nikroom, Oksiidid, Orbitaal, Poloonium, Poolmetallid, Raud, Redutseerija, Sülviin, Soojusjuhtivus, Soolad, Sulam, Sulamistemperatuur, Sulfaadid, Sulfiidid, ..., Takistus, Tihedus, Valentselektron, Vask, Väärismetallid, Vesinik. Laienda indeks (6 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Metallid ja Aatom · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Metallid ja Alumiinium · Näe rohkem »
Anhüdriit
Anhüdriit on mineraal, keemiliselt koostiselt kaltsiumsulfaat.
Uus!!: Metallid ja Anhüdriit · Näe rohkem »
Barüüt
dolomiidil Barüüt on baariumsulfaadist (BaSO4) koosnev mineraal.
Uus!!: Metallid ja Barüüt · Näe rohkem »
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Uus!!: Metallid ja Boor · Näe rohkem »
Diagonaal
Hulknurga diagonaal on sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht tippu, mis pole ühe ja sama külje otspunktid.
Uus!!: Metallid ja Diagonaal · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Metallid ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Metallid ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Metallid ja Elektron · Näe rohkem »
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Uus!!: Metallid ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »
Galeniit
Galeniit on raske sulfiidne mineraal, keemilise ainena plii(II)sulfiid.
Uus!!: Metallid ja Galeniit · Näe rohkem »
Haliit
Haliit on mineraal.
Uus!!: Metallid ja Haliit · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Metallid ja Hõbe · Näe rohkem »
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Uus!!: Metallid ja Hematiit · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Metallid ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Metallid ja Kaltsiit · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Metallid ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Kassiteriit
Boliiviast pärit kassiteriit Boliiviast pärit kassiteriit Kassiteriit on oksiidne mineraal, tinaoksiid (SnO2).
Uus!!: Metallid ja Kassiteriit · Näe rohkem »
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Uus!!: Metallid ja Kõvadus · Näe rohkem »
Keemiline aktiivsus
Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.
Uus!!: Metallid ja Keemiline aktiivsus · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Metallid ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Metallid ja Keemiline side · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Metallid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Kinaver
Kinaver antimoniidikristallidega maatriksis Kinaver, värvipigmendina ka tsinnoober on punakat värvi sulfiidne mineraal, mida kasutatakse ka pigmendina maalikunstis.
Uus!!: Metallid ja Kinaver · Näe rohkem »
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Metallid ja Kloriidid · Näe rohkem »
Korund
Korund (sanskriti sõnast kuruwinda 'rubiin') on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid (Al2O3).
Uus!!: Metallid ja Korund · Näe rohkem »
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Uus!!: Metallid ja Kroom · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Metallid ja Kuld · Näe rohkem »
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Uus!!: Metallid ja Leelismetallid · Näe rohkem »
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Uus!!: Metallid ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Uus!!: Metallid ja Lihtaine · Näe rohkem »
Metallide elektrokeemiline pingerida
Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.
Uus!!: Metallid ja Metallide elektrokeemiline pingerida · Näe rohkem »
Metallivõre
Metallivõre on metallides esinev kristallivõre tüüp, kus võre sõlmpunktides asuvad metalli aatomid.
Uus!!: Metallid ja Metallivõre · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Metallid ja Mineraal · Näe rohkem »
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Uus!!: Metallid ja Mittemetallid · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Metallid ja Nikkel · Näe rohkem »
Nikroom
Nikroom on nikli ja kroomi sulam.
Uus!!: Metallid ja Nikroom · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Metallid ja Oksiidid · Näe rohkem »
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Uus!!: Metallid ja Orbitaal · Näe rohkem »
Poloonium
Poloonium (esialgse nimetusega raadium F) on element järjekorranumbriga 84.
Uus!!: Metallid ja Poloonium · Näe rohkem »
Poolmetallid
Poolmetallid ehk metalloidid on metallide ja mittemetallide kõrval üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad üksteisest ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest.
Uus!!: Metallid ja Poolmetallid · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Metallid ja Raud · Näe rohkem »
Redutseerija
Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.
Uus!!: Metallid ja Redutseerija · Näe rohkem »
Sülviin
Sülviin on mineraal kloriidide klassist, keemiliselt koostiselt kaaliumkloriid.
Uus!!: Metallid ja Sülviin · Näe rohkem »
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Uus!!: Metallid ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Metallid ja Soolad · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Metallid ja Sulam · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Metallid ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Uus!!: Metallid ja Sulfaadid · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Metallid ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Uus!!: Metallid ja Takistus · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Metallid ja Tihedus · Näe rohkem »
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Uus!!: Metallid ja Valentselektron · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Metallid ja Vask · Näe rohkem »
Väärismetallid
Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge ja suhteliselt stabiilne väärtus.
Uus!!: Metallid ja Väärismetallid · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Metallid ja Vesinik · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Metall, Metallilised elemendid looduses.
