Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Anaerobioos, Anoksiline keskkond, Arhed, Bakterid, Batsillid, Biometaan, Divesinik, Ekstremofiil, Gaas, Gröönimaa, Hüdrolüüs, Igijää, Inimene, Jää, Jäätmed, Käärimine, Kõhutuul, Kõrvalsaadus, Kemoheterotroofia, Kivim, Kuumaveeallikas, Lehm, Liik (bioloogia), Loomad, Maakoor, Maapind, Mageveekogu, Märgala, Meresete, Metaan, Metaani oksüdeerivad bakterid, Metabolism, Mikroorganismid, Monofüleetiline rühm, Ookean, Orgaanilised ühendid, Põhjamuda, Peptidoglükaan, Pusle, Rakukest, Süsihappegaas, Süsinik, Seedeelundkond, Soogaas, Sulfaadid, Termiidilised, Toitumistüüp, Tselluloos, Valgud, Vesinik.
Anaerobioos
Anaerobioos ehk anoksübioos on elu keskkonnas, kus puudub vaba hapnik (O2).
Uus!!: Metaanibakterid ja Anaerobioos · Näe rohkem »
Anoksiline keskkond
Anoksiline keskkond ehk hapnikuvaba keskkond ehk hapnikuta keskkond on elukeskkond, kus puudub vaba hapnik, kuid hapnik võib esineda keemilistesse ühendeisse seostatuna, näiteks sulfaatides, nitraatides.
Uus!!: Metaanibakterid ja Anoksiline keskkond · Näe rohkem »
Arhed
Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.
Uus!!: Metaanibakterid ja Arhed · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Metaanibakterid ja Bakterid · Näe rohkem »
Batsillid
Batsillid (.
Uus!!: Metaanibakterid ja Batsillid · Näe rohkem »
Biometaan
Biometaan ehk rohegaas on metaanirikas (95–98%) gaasiline kütus, mida toodetakse erinevatest biolagunevatest jäätmetest.
Uus!!: Metaanibakterid ja Biometaan · Näe rohkem »
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Uus!!: Metaanibakterid ja Divesinik · Näe rohkem »
Ekstremofiil
Yellowstone'i rahvuspargis Ekstremofiilid on mikroorganismid, kes elavad hulkraksete jaoks ekstreemsetes tingimustes: madalatel temperatuuridel (näiteks merejääs), kuumaveeallikates või happelistes, aluselistes või soolastes veelistes jt keskkondades.
Uus!!: Metaanibakterid ja Ekstremofiil · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Metaanibakterid ja Gaas · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Metaanibakterid ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: Metaanibakterid ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Igijää
Igijää on ehk igavene jää jääkate, mis püsib looduses aasta läbi.
Uus!!: Metaanibakterid ja Igijää · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Metaanibakterid ja Inimene · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Metaanibakterid ja Jää · Näe rohkem »
Jäätmed
Trondheimi NTNU ülikooli juures pärast õppeaasta alguse pidustusi. 2015. aasta august Jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid.
Uus!!: Metaanibakterid ja Jäätmed · Näe rohkem »
Käärimine
Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.
Uus!!: Metaanibakterid ja Käärimine · Näe rohkem »
Kõhutuul
meteorismi kujutav illustratsioon 1910. aasta raamatust "The diseases of infancy and childhood" Kõhutuule väljutamise heli Kõhutuul (soolegaas) on inimese ja teiste imetajate seedimise käigus sümbiootiliste bakterite ja pärmseente tekitatud ja pärasoole kaudu väljutatavad soolegaasid.
Uus!!: Metaanibakterid ja Kõhutuul · Näe rohkem »
Kõrvalsaadus
Kõrvalsaadus ehk kõrvalprodukt (ingl. coproduct või by-product) on põhisaaduse valmistamise või tootmise käigus vältimatult moodustuv saadus.
Uus!!: Metaanibakterid ja Kõrvalsaadus · Näe rohkem »
Kemoheterotroofia
Kemoheterotroofia on organismide toitumistüüp, mille puhul on energiaallikaks keemilised ühendid (s.t. mitte valgus) ning süsinikuallikaks on orgaaniline aine.
Uus!!: Metaanibakterid ja Kemoheterotroofia · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Metaanibakterid ja Kivim · Näe rohkem »
Kuumaveeallikas
Yellowstone'i rahvuspargis Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C) Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.
Uus!!: Metaanibakterid ja Kuumaveeallikas · Näe rohkem »
Lehm
Lehm Väiketaluniku lehmakari Lõuna-Soomes Lehm Eesti Maaülikooli laudas. Lehm on vähemalt korra poeginud emane koduveis.
Uus!!: Metaanibakterid ja Lehm · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Metaanibakterid ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Metaanibakterid ja Loomad · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Metaanibakterid ja Maakoor · Näe rohkem »
Maapind
Maapind on Maa pind.
Uus!!: Metaanibakterid ja Maapind · Näe rohkem »
Mageveekogu
Mageveekogu on veekogu, mille vee soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Metaanibakterid ja Mageveekogu · Näe rohkem »
Märgala
Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.
Uus!!: Metaanibakterid ja Märgala · Näe rohkem »
Meresete
Meresetted ehk merepõhjasetted on maailmamere põhjas asuvad ja seal tekkinud setted.
Uus!!: Metaanibakterid ja Meresete · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Metaanibakterid ja Metaan · Näe rohkem »
Metaani oksüdeerivad bakterid
''Methylococcus capsulatus'' kasvamas suure vasesisaldusega keskkonnas Metaani oksüdeerivad bakterid ehk metanotroofid ehk metanotroofsed bakterid on bakterid, kes saavad süsinikku ja energiat ainult metaanist.
Uus!!: Metaanibakterid ja Metaani oksüdeerivad bakterid · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Metaanibakterid ja Metabolism · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Metaanibakterid ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Monofüleetiline rühm
Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.
Uus!!: Metaanibakterid ja Monofüleetiline rühm · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Metaanibakterid ja Ookean · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Metaanibakterid ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Põhjamuda
Põhjamuda veekogu põhjas kalda juures Põhjamuda on peenike ja pehme sete mitteorgaanilist ja orgaanilist ainest ehk muda, mis koguneb veekogu põhja.
Uus!!: Metaanibakterid ja Põhjamuda · Näe rohkem »
Peptidoglükaan
Peptidoglükaan ehk mureiin (ladina sõnast murus 'müür, vall, kaitse') on lineaarne polümeer (makromolekul), mis koosneb suhkrutest ja aminohapetest, moodustades võrgustiku paljude bakterite plasmamembraani peal (rakukestas) (arhedel mureiin puudub).
Uus!!: Metaanibakterid ja Peptidoglükaan · Näe rohkem »
Pusle
Pusle kokkupanemine Pusletükid Pusle (inglise keeles puzzle 'mõistatus') on mosaiikpilt, mille mõistatuse lahendaja peab tükkidest kokku panema.
Uus!!: Metaanibakterid ja Pusle · Näe rohkem »
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Uus!!: Metaanibakterid ja Rakukest · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Metaanibakterid ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Metaanibakterid ja Süsinik · Näe rohkem »
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Uus!!: Metaanibakterid ja Seedeelundkond · Näe rohkem »
Soogaas
Soogaas on soode ja seisva veega veekogude sügavamais kihtides taimejäänuste bakteriaalsel lagunemisel tekkiv gaasisegu, mis sisaldab harilikult peamiselt metaani (65–95%) ja süsinikdioksiidi (5–35%).
Uus!!: Metaanibakterid ja Soogaas · Näe rohkem »
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Uus!!: Metaanibakterid ja Sulfaadid · Näe rohkem »
Termiidilised
Termiidilised (Isoptera) on lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kuuluv ühiseluliste putukate selts.
Uus!!: Metaanibakterid ja Termiidilised · Näe rohkem »
Toitumistüüp
Toitumistüüp (ehk troofia ehk esmane toitumistüüp) on organismide toidusaamise põhimõtteline viis.
Uus!!: Metaanibakterid ja Toitumistüüp · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Metaanibakterid ja Tselluloos · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Metaanibakterid ja Valgud · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Metaanibakterid ja Vesinik · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Metaanibakter, Metanogeen, Metanogeenid.
