Kiiremini kui brauser!
15 suhted: Atmosfäär, Elekter, Heli, Komeet, Kuu, Maa, Meteoorivool, Meteoorkeha, Meteoriit, Päikesesüsteem, Plahvatus, Radiant, Tähtkuju, Tihedus, Valgus.
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Meteoor ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Uus!!: Meteoor ja Elekter · Näe rohkem »
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Uus!!: Meteoor ja Heli · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Meteoor ja Komeet · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Meteoor ja Kuu · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Meteoor ja Maa · Näe rohkem »
Meteoorivool
Leoniidide meteoorivool Modra observatooriumis 1998. aastal. Foto säriaeg oli 4 tundi. 1997. aasta leoniidide meteoorivool nähtuna kosmosest Meteoorivool on mingi taevakehaga (näiteks komeedi või asteroidiga) seotud meteooride nähtavale ilmumine.
Uus!!: Meteoor ja Meteoorivool · Näe rohkem »
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Uus!!: Meteoor ja Meteoorkeha · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Meteoor ja Meteoriit · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Meteoor ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Uus!!: Meteoor ja Plahvatus · Näe rohkem »
Radiant
Radiant on taevasfääri punkt, millest perspektiivnähtuse tõttu näivad väljuvat ühte ja samasse meteoorivoolu kuuluvad (üksteisega rööbiti liikuvad) meteoorid.
Uus!!: Meteoor ja Radiant · Näe rohkem »
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Uus!!: Meteoor ja Tähtkuju · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Meteoor ja Tihedus · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Meteoor ja Valgus · Näe rohkem »
