Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Abiks loodusevaatlejale, Alumiinium, Antarktis, Asteroid, Atmosfäär, Estonian Journal of Archaeology, Hapnik, Igijää, Isotoop, Jevgeni Krinov, Kaande meteoriit, Kaiduni meteoriit, Kalle Kirsimäe, Kalle Suuroja, Kaltsium, Kärdla kraater, Keemiline element, Klaas, Kuumeteoriit, Maa, Mangaan, Meteoor, Meteoorkeha, Meteoriit (filmistuudio), Meteoriitika, Mineraal, Murchisoni meteoriit, Nikkel, Oksüdatsioon, Oliviin, Pürokseenid, Pilistvere meteoriidid, Plahvatus, Radioaktiivne isotoop, Raud, Räni, Siim Veski, Silikaatsed mineraalid, Tahkis, Tännassilma kivimeteoriit, Väävel, Vello Lõugas.
Abiks loodusevaatlejale
"Abiks loodusevaatlejale" on Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt alates 1951.
Uus!!: Meteoriit ja Abiks loodusevaatlejale · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Meteoriit ja Alumiinium · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Meteoriit ja Antarktis · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Meteoriit ja Asteroid · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Meteoriit ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Estonian Journal of Archaeology
Estonian Journal of Archaeology ('Eesti arheoloogiaajakiri') on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös ning.
Uus!!: Meteoriit ja Estonian Journal of Archaeology · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Meteoriit ja Hapnik · Näe rohkem »
Igijää
Igijää on ehk igavene jää jääkate, mis püsib looduses aasta läbi.
Uus!!: Meteoriit ja Igijää · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Meteoriit ja Isotoop · Näe rohkem »
Jevgeni Krinov
Jevgeni Leonidovitš Krinov (Евгений Леонидович Кринов; 3. märts 1906 – 2. jaanuar 1984) oli vene meteoriitikateadlane.
Uus!!: Meteoriit ja Jevgeni Krinov · Näe rohkem »
Kaande meteoriit
Kaande meteoriit oli 1855.
Uus!!: Meteoriit ja Kaande meteoriit · Näe rohkem »
Kaiduni meteoriit
Kaiduni meteoriit on meteoriit, mis kukkus 3. detsembril 1980 Jeemenisse, Al-Khuraybah' küla lähedal asunud Nõukogude sõjaväebaasi.
Uus!!: Meteoriit ja Kaiduni meteoriit · Näe rohkem »
Kalle Kirsimäe
Kalle Kirsimäe 2012. aastal Kalle Kirsimäe (sündinud 5. aprillil 1967 Tartus) on eesti geoloog, Tartu Ülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik (valitud 2018).
Uus!!: Meteoriit ja Kalle Kirsimäe · Näe rohkem »
Kalle Suuroja
Kalle-Mart Suuroja (sündinud 3. oktoobril 1945 Tudulinnas) on Eesti geoloog.
Uus!!: Meteoriit ja Kalle Suuroja · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Meteoriit ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kärdla kraater
Kärdla kraater ehk Kärdla impaktstruktuur (ka Kärdla astrobleem) asub Loode-Eestis Hiiumaal.
Uus!!: Meteoriit ja Kärdla kraater · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Meteoriit ja Keemiline element · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Meteoriit ja Klaas · Näe rohkem »
Kuumeteoriit
Kuumeteoriit on Kuult pärinev meteoriit.
Uus!!: Meteoriit ja Kuumeteoriit · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Meteoriit ja Maa · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Meteoriit ja Mangaan · Näe rohkem »
Meteoor
Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.
Uus!!: Meteoriit ja Meteoor · Näe rohkem »
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Uus!!: Meteoriit ja Meteoorkeha · Näe rohkem »
Meteoriit (filmistuudio)
OÜ Meteoriit on Eesti filmitootja.
Uus!!: Meteoriit ja Meteoriit (filmistuudio) · Näe rohkem »
Meteoriitika
Meteoriitika on teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega.
Uus!!: Meteoriit ja Meteoriitika · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Meteoriit ja Mineraal · Näe rohkem »
Murchisoni meteoriit
Murchisoni meteoriit Murchisoni meteoriit on meteoriit, mis kukkus 1969.
Uus!!: Meteoriit ja Murchisoni meteoriit · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Meteoriit ja Nikkel · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Meteoriit ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oliviin
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Meteoriit ja Oliviin · Näe rohkem »
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Meteoriit ja Pürokseenid · Näe rohkem »
Pilistvere meteoriidid
Pilistvere meteoriidid olid 8. augustil 1863 Põltsamaa lähedal Pilistveres maapinnale kukkunud meteoriidid.
Uus!!: Meteoriit ja Pilistvere meteoriidid · Näe rohkem »
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Uus!!: Meteoriit ja Plahvatus · Näe rohkem »
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Uus!!: Meteoriit ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Meteoriit ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Meteoriit ja Räni · Näe rohkem »
Siim Veski
Siim Veski (sündinud 13. veebruaril 1964 Tallinnas) on eesti geoloogiateadlane ja üldise maateaduse professor.
Uus!!: Meteoriit ja Siim Veski · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Meteoriit ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Meteoriit ja Tahkis · Näe rohkem »
Tännassilma kivimeteoriit
Tännassilma kivimeteoriit on kivimeteoriit (kondriitmeteoriit), mis 16.
Uus!!: Meteoriit ja Tännassilma kivimeteoriit · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Meteoriit ja Väävel · Näe rohkem »
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Meteoriit ja Vello Lõugas · Näe rohkem »
