61 suhted: Aed, Alkalitroofne järv, Arumetsad, Aruniit, Atsidotroofne järv, Düseutroofne järv, Düstroofne järv, Erich Lõhmus, Eutroofne järv, Halotroofne järv, Harilik jänesekapsas, Hüpertroofne järv, Jaanus Paal, Järv, Jõgi, Kalju, Karjäär (mäendus), Kastikuloo kasvukohatüüp, Kõdusoomets, Kraav, Laanemetsad, Lammimets, Leesikaloo kasvukohatüüp, Liivia Laasimer, Liivik, Lodumets, Loometsad, Loopealne, Lubikaloo kasvukohatüüp, Luht, Madalsoo, Mullastik, Mustika kasvukohatüüp, Naat, Nõmmemetsad, Nõmmeniit, Oligotroofne järv, Palumetsad, Paluniit, Park, Pärisaruniit, Põld, Pelagiaal, Pohla kasvukohatüüp, Raba, Rabamets, Rannaniit, Rohumaa, Salumetsad, Sambliku kasvukohatüüp, ..., Sürjametsad, Semidüstroofne järv, Siirdesoo, Sinilille kasvukohatüüp, Soomets, Soostunud metsad, Sublitoraal, Taimestik, Tehisveekogu, Tiik, Viktor Masing. Laienda indeks (11 rohkem) »
Aed
Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Aed · Näe rohkem »
Alkalitroofne järv
Alkalitroofne ehk lubja- ehk allikatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete, keskmine biogeenide ja väike huumusainete sisaldus.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Alkalitroofne järv · Näe rohkem »
Arumetsad
Männik Arumetsad on üks peamisi metsatüübiklasse.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Arumetsad · Näe rohkem »
Aruniit
Aruniit on niit, mis asub kuival või parasniiskel alal.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Aruniit · Näe rohkem »
Atsidotroofne järv
Atsidotroofne järv on väga happelise veega mineraalmaajärv, mis toitub metsa- või sooaladelt tulevast veest.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Atsidotroofne järv · Näe rohkem »
Düseutroofne järv
Düseutroofne ehk segatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur biogeenide ja huumusainete sisaldus ning üldjuhul väike mineraalainete sisaldus.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Düseutroofne järv · Näe rohkem »
Düstroofne järv
Düstroofne ehk huumustoiteline järv on järv, millele on iseloomulik väike mineraalainete ja biogeenide sisaldus ning suur huumusainete sisaldus.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Düstroofne järv · Näe rohkem »
Erich Lõhmus
Erich Lõhmus (20. juuli 1928 Narva – 7. aprill 1995 Tartu) oli eesti metsateadlane.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Erich Lõhmus · Näe rohkem »
Eutroofne järv
Eutroofne ehk rohketoiteline järv on järv, kus on suur toiteainete sisaldus ja seetõttu suur primaarprodutsentide produktiivsus.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Eutroofne järv · Näe rohkem »
Halotroofne järv
Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Halotroofne järv · Näe rohkem »
Harilik jänesekapsas
Harilik jänesekapsas (Oxalis acetosella) on jänesekapsaliste sugukonda jänesekapsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Harilik jänesekapsas · Näe rohkem »
Hüpertroofne järv
Hüper(eu)troofne ehk ülirohketoiteline järv (ka liigtoiteline järv) on järv, kus on väga suur toitainete sisaldus ja ülemäärane taimestik.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Hüpertroofne järv · Näe rohkem »
Jaanus Paal
Jaanus Paal ELUS 150. aastapäeval Tartu Ülikooli raamatukogus 2003 Jaanus Paal (sündinud 16. septembril 1947 Urvaste vallas Võrumaal) on eesti botaanik.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Jaanus Paal · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Järv · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Jõgi · Näe rohkem »
Kalju
Kalju all mõistetakse kõvast kivimist paljandit, mis ulatub ümbritsevast pinnasest kõrgemale, või suurt järskude nõlvadega kivist kaldapanga osa.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Kalju · Näe rohkem »
Karjäär (mäendus)
Harku karjäär Karjääriks nimetatakse kohta maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Karjäär (mäendus) · Näe rohkem »
Kastikuloo kasvukohatüüp
Kastikuloole iseloomulik kõrreline metskastik Kastikuloo kasvukohatüüp on levinud saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis nõrgalt lainjail paetasandikel ja -kõvikutel, mille mikroreljeef on tasane või lainjas.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Kastikuloo kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Kõdusoomets
Kõdusoomets on kuivendatud soomullal kasvav mets.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Kõdusoomets · Näe rohkem »
Kraav
Korrashoitud kraav Hollandis Laurits Andersen Ring, "Kraavikaevajad" (1885) Kraav on kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Kraav · Näe rohkem »
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Laanemetsad · Näe rohkem »
Lammimets
Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatudÖkoloogialeksikon.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Lammimets · Näe rohkem »
Leesikaloo kasvukohatüüp
Leesikaloo (LL) (Arctostaphylos-alvarsite type) on loometsade rühma kõige keerukam ja tuuleõrnem kasvukohatüüp.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Leesikaloo kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Liivia Laasimer
Liivia-Maria Laasimer (aastani 1935 Reinberg, aastatel 1935–1943 Reinomägi; 21. juuni 1918 Tartu – 26. veebruar 1988 Tartu) oli eesti botaanik (geobotaanik) ja taimesüstemaatik, bioloogiadoktor (1965).
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Liivia Laasimer · Näe rohkem »
Liivik
Tinaliiv Mustoja maastikukaitsealal. Selle liiviku kujunemist mõjutas laskeväljaks olemine Liivik on hõreda taimkatte või taimkatteta väheliigestunud pinnamoega liivane ala.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Liivik · Näe rohkem »
Lodumets
Lodumets on liigniiskel alal (lodus või soos) olev mets, kus kasvavad kuused või segapuud (segamets).
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Lodumets · Näe rohkem »
Loometsad
Loomets Norras Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Loometsad · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Loopealne · Näe rohkem »
Lubikaloo kasvukohatüüp
Lubikaloole iseloomulik lubikas Lubikaloo kasvukohatüüp asub paetasandike tasastel või kergelt nõgusatel karbonaatsetel muldadel, kus niiskusrežiim ajutiselt vaheldub.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Lubikaloo kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Luht · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Madalsoo · Näe rohkem »
Mullastik
Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Mullastik · Näe rohkem »
Mustika kasvukohatüüp
Mustika kasvukohatüüp on Eesti metsade kasvukohatüüpidest kõige levinum – sellesse kuulub kuni 20% Eesti metsadest, valdavalt Kagu-Eestis.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Mustika kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Naat
Naat (Aegopodium L.) on Euroopa ja Aasia parasvöötmealadel kasvav ühe-, kahe- või mitmeaastaste rohttaimede perekond sarikaliste sugukonnast.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Naat · Näe rohkem »
Nõmmemetsad
Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Nõmmemetsad · Näe rohkem »
Nõmmeniit
Nõmmeniidud on kõige hõredama ja kidurama taimestikuga aruniidud.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Nõmmeniit · Näe rohkem »
Oligotroofne järv
Oligotroofne ehk vähetoiteline järv (kreeka oligo 'väike', vähe' + trophe 'toitained, toit') on järv, millele on iseloomulik väga väike toitainete sisaldus ja üldjuhul vähene taimestik.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Oligotroofne järv · Näe rohkem »
Palumetsad
Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Palumetsad · Näe rohkem »
Paluniit
Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, neid on ka varem põlluna kasutatud aladel.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Paluniit · Näe rohkem »
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Park · Näe rohkem »
Pärisaruniit
Pärisaruniit on niidu tüüp, aruniidu alaliik.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Pärisaruniit · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Põld · Näe rohkem »
Pelagiaal
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Pelagiaal · Näe rohkem »
Pohla kasvukohatüüp
Pohla kasvukohatüüp (PH) (Vaccinum vitis-idaea site type) Lõhmus, E. (2004).
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Pohla kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Raba · Näe rohkem »
Rabamets
Rabamets on kooslus, mis kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Rabamets · Näe rohkem »
Rannaniit
Vaade Matsalu lahele ning Haeska rannaniidule Haeska linnuvaatlustornist Biskaia lahe ääres Hispaanias Rannaniit (vanemas kirjanduses ka randniit) on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Rannaniit · Näe rohkem »
Rohumaa
Rohumaa on peamiselt rohttaimedega kaetud ala.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Rohumaa · Näe rohkem »
Salumetsad
Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Salumetsad · Näe rohkem »
Sambliku kasvukohatüüp
Pihla-Kaibaldi lka, Kõrgessaare vald, Hiiumaa) Cladonia sp., PorosamblikSambliku kasvukohatüüp (SM) on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Sambliku kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Sürjametsad
Sürjametsad on õhukestel ja kuivadel lubjarikkail muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Sürjametsad · Näe rohkem »
Semidüstroofne järv
Semidüstroofne ehk poolhuumustoiteline järv on järv, millele on iseloomulik keskmine huumusainete, väike mineraalainete ja keskmine biogeensete ainete sisaldus.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Semidüstroofne järv · Näe rohkem »
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Siirdesoo · Näe rohkem »
Sinilille kasvukohatüüp
Sinilille kasvukohatüübi (Hepatica site type) määratlemine on võrdlemisi ebamäärane.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Sinilille kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Soomets
Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Soomets · Näe rohkem »
Soostunud metsad
Soostunud metsad ehk soovikumetsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Soostunud metsad · Näe rohkem »
Sublitoraal
Sublitoraal on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhiosast (teised on supralitoraal ja eulitoraal).
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Sublitoraal · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Taimestik · Näe rohkem »
Tehisveekogu
Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Tehisveekogu · Näe rohkem »
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Tiik · Näe rohkem »
Viktor Masing
Viktor Masing (11. aprill 1925 Tartu – 18. märts 2001) oli eesti botaanik, biogeograaf, sooteadlane, ökoloog ja loodusteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).
Uus!!: Kasvukohatüüp ja Viktor Masing · Näe rohkem »