Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Mineraal

Index Mineraal

Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

123 suhted: Aatom, Aatommass, Agregaatolek, Alumiinium, Amfiboolid, Amorfne aine, Anhüdriit, Anorgaaniline aine, Apatiit, Asbest, Augiit, Boweni skeem, Bromiidid, Dolomiit, Fluoriidid, Fosfaadid, Grafiit, Haliit, Hapnik, Hüdratatsioon, Hüdroksiidid, Hüdrolüüs, Hüdrotermid, Hõbe, Hematiit, Ioon, Iooniline side, Iriidium, Jää, Jodiidid, Kaalium, Kaltsedon, Kaltsiit, Kaltsium, Kaoliin, Karbiidid, Karbonaadid, Karbonaatsed mineraalid, Kõvadus, Keemia, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline side, Keemiline valem, Kips, Kivim, Kloriit, Korund, Kovalentne side, Kriips (mineraloogia), ..., Kristall, Kristalliseerumine, Kristallograafia, Kvarts, Lahutusvõime, Läbipaistvus, Läige, Löök, Lõhenevus, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Limoniit, Loodus, Lubjakivi, Maakoor, Magma, Magneesium, Magnetiit, Mass, Mõõtühik, Metalliline side, Mineraalide loend, Mineraloogia, Mohsi astmik, Moone (geoloogia), Murdumisnäitaja, Murenemiskoorik, Murre, Muskoviit, Naatrium, Nefeliin, Nitraadid, Nitriidid, Oksüdatsioon, Oksiidid, Opaal, Päevakivi, Püriit, Põhjavesi, Põlevkivi, Peegeldumine, Polümorfism (mineraloogia), Porsumine, Rabenemine, Raud, Räni, Ruumala, Sülviin, Süngoonia, Sekretsioon (geoloogia), Sideriit, Silikaadid, Spekter, Sulfaadid, Sulfiidid, Tahkis, Tardkivim, Tööstus, Teadusharu, Teemant, Tihedus, Topaas, Tromsø ülikool, Valgus, Valguse neeldumine, Vask, Väävel, Värvus, Vedelik, Vesi, Vilgud, Viskoossus, Vivianiit. Laienda indeks (73 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Mineraal ja Aatom · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Mineraal ja Aatommass · Näe rohkem »

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Mineraal ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Mineraal ja Alumiinium · Näe rohkem »

Amfiboolid

ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.

Uus!!: Mineraal ja Amfiboolid · Näe rohkem »

Amorfne aine

Amorfsus ehk amorfne olek on ainete üks olekutest.

Uus!!: Mineraal ja Amorfne aine · Näe rohkem »

Anhüdriit

Anhüdriit on mineraal, keemiliselt koostiselt kaltsiumsulfaat.

Uus!!: Mineraal ja Anhüdriit · Näe rohkem »

Anorgaaniline aine

Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.

Uus!!: Mineraal ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »

Apatiit

Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.

Uus!!: Mineraal ja Apatiit · Näe rohkem »

Asbest

Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena. Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.

Uus!!: Mineraal ja Asbest · Näe rohkem »

Augiit

Augiit on pürokseenide rühma kuuluv mineraal.

Uus!!: Mineraal ja Augiit · Näe rohkem »

Boweni skeem

Boweni skeem. Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumisjärjekorda.

Uus!!: Mineraal ja Boweni skeem · Näe rohkem »

Bromiidid

Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Mineraal ja Bromiidid · Näe rohkem »

Dolomiit

See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Mineraal ja Dolomiit · Näe rohkem »

Fluoriidid

Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Mineraal ja Fluoriidid · Näe rohkem »

Fosfaadid

Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.

Uus!!: Mineraal ja Fosfaadid · Näe rohkem »

Grafiit

Grafiit Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.

Uus!!: Mineraal ja Grafiit · Näe rohkem »

Haliit

Haliit on mineraal.

Uus!!: Mineraal ja Haliit · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Mineraal ja Hapnik · Näe rohkem »

Hüdratatsioon

Näide hüdratatsioonist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.

Uus!!: Mineraal ja Hüdratatsioon · Näe rohkem »

Hüdroksiidid

Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.

Uus!!: Mineraal ja Hüdroksiidid · Näe rohkem »

Hüdrolüüs

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.

Uus!!: Mineraal ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »

Hüdrotermid

mustad tossutajad on tüüpilised hüdrotermid Hüdrotermid on maailmamere põhjas olevad kuumaveeallikad.

Uus!!: Mineraal ja Hüdrotermid · Näe rohkem »

Hõbe

Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Mineraal ja Hõbe · Näe rohkem »

Hematiit

Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.

Uus!!: Mineraal ja Hematiit · Näe rohkem »

Ioon

Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Mineraal ja Ioon · Näe rohkem »

Iooniline side

Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.

Uus!!: Mineraal ja Iooniline side · Näe rohkem »

Iriidium

Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.

Uus!!: Mineraal ja Iriidium · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Mineraal ja Jää · Näe rohkem »

Jodiidid

Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Mineraal ja Jodiidid · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumi reaktsioon veega. Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Mineraal ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaltsedon

Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.

Uus!!: Mineraal ja Kaltsedon · Näe rohkem »

Kaltsiit

Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine. Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus. Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Mineraal ja Kaltsiit · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Mineraal ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kaoliin

Kaoliin Kaoliin ehk portselansavi on valdavalt kaoliniidist koosnev savi erivorm.

Uus!!: Mineraal ja Kaoliin · Näe rohkem »

Karbiidid

Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).

Uus!!: Mineraal ja Karbiidid · Näe rohkem »

Karbonaadid

Karbonaadid on süsihappe soolad.

Uus!!: Mineraal ja Karbonaadid · Näe rohkem »

Karbonaatsed mineraalid

Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.

Uus!!: Mineraal ja Karbonaatsed mineraalid · Näe rohkem »

Kõvadus

Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.

Uus!!: Mineraal ja Kõvadus · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Mineraal ja Keemia · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Mineraal ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Mineraal ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Mineraal ja Keemiline side · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Mineraal ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Kips

Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.

Uus!!: Mineraal ja Kips · Näe rohkem »

Kivim

Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Mineraal ja Kivim · Näe rohkem »

Kloriit

Kloriit on rohelise värvusega silikaatne monokliinne savimineraal.

Uus!!: Mineraal ja Kloriit · Näe rohkem »

Korund

Korund (sanskriti sõnast kuruwinda 'rubiin') on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid (Al2O3).

Uus!!: Mineraal ja Korund · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Mineraal ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kriips (mineraloogia)

Hematiit punakaspruuni kriipsuga Kriips (inglise streak) on pulbristatud mineraali värvus.

Uus!!: Mineraal ja Kriips (mineraloogia) · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid. Püriidi polükristall. Berülli kristall. silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud. Valkude kristallid. Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Mineraal ja Kristall · Näe rohkem »

Kristalliseerumine

Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Uus!!: Mineraal ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »

Kristallograafia

See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid. Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on kristallid.

Uus!!: Mineraal ja Kristallograafia · Näe rohkem »

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest. Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Mineraal ja Kvarts · Näe rohkem »

Lahutusvõime

Lahutusvõime tähendusi teaduse ja tehnika eri valdkondades: Rayleigh' hajumine ja Paljas silm.

Uus!!: Mineraal ja Lahutusvõime · Näe rohkem »

Läbipaistvus

Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks. Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral ta hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.

Uus!!: Mineraal ja Läbipaistvus · Näe rohkem »

Läige

Läige on viis, kuidas esemed nähtavat valgust peegeldavad.

Uus!!: Mineraal ja Läige · Näe rohkem »

Löök

*Löök on löömine.

Uus!!: Mineraal ja Löök · Näe rohkem »

Lõhenevus

Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.

Uus!!: Mineraal ja Lõhenevus · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Uus!!: Mineraal ja Leelismetallid · Näe rohkem »

Leelismuldmetallid

Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.

Uus!!: Mineraal ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »

Limoniit

Limoniit. Limoniit on pruuni või kollakat värvi raudoksiidide ja -hüdroksiidide segu.

Uus!!: Mineraal ja Limoniit · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Uus!!: Mineraal ja Loodus · Näe rohkem »

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Uus!!: Mineraal ja Lubjakivi · Näe rohkem »

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Mineraal ja Maakoor · Näe rohkem »

Magma

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Uus!!: Mineraal ja Magma · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Mineraal ja Magneesium · Näe rohkem »

Magnetiit

Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.

Uus!!: Mineraal ja Magnetiit · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Mineraal ja Mass · Näe rohkem »

Mõõtühik

Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse selle suuruse väärtuste võrdlemiseks ning kvantitatiivseks iseloomustamiseks.

Uus!!: Mineraal ja Mõõtühik · Näe rohkem »

Metalliline side

Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.

Uus!!: Mineraal ja Metalliline side · Näe rohkem »

Mineraalide loend

Siin on loetletud mineraale ja nende erimeid.

Uus!!: Mineraal ja Mineraalide loend · Näe rohkem »

Mineraloogia

See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega. Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.

Uus!!: Mineraal ja Mineraloogia · Näe rohkem »

Mohsi astmik

Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.

Uus!!: Mineraal ja Mohsi astmik · Näe rohkem »

Moone (geoloogia)

Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.

Uus!!: Mineraal ja Moone (geoloogia) · Näe rohkem »

Murdumisnäitaja

Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.

Uus!!: Mineraal ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »

Murenemiskoorik

Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel tekib maakoore ülaosas rabe kivimmaterjal.

Uus!!: Mineraal ja Murenemiskoorik · Näe rohkem »

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Uus!!: Mineraal ja Murre · Näe rohkem »

Muskoviit

Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal.

Uus!!: Mineraal ja Muskoviit · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Mineraal ja Naatrium · Näe rohkem »

Nefeliin

Nefeliin Nefeliin (kreeka sõnast nέφος 'pilv') on feldšpatoidide hulka kuuluv silikaatne mineraal.

Uus!!: Mineraal ja Nefeliin · Näe rohkem »

Nitraadid

Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Uus!!: Mineraal ja Nitraadid · Näe rohkem »

Nitriidid

Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Mineraal ja Nitriidid · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Mineraal ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Mineraal ja Oksiidid · Näe rohkem »

Opaal

Opaal on kristallstruktuurita hüdraatunud ränidioksiid.

Uus!!: Mineraal ja Opaal · Näe rohkem »

Päevakivi

Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu laius tegelikkuses on umbes 5 cm. Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Uus!!: Mineraal ja Päevakivi · Näe rohkem »

Püriit

Püriit on sulfiidne mineraal.

Uus!!: Mineraal ja Püriit · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Mineraal ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Põlevkivi

Siim Sepp. Jordaania põlevkivi. Pildistas Ain Anepaio. Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.

Uus!!: Mineraal ja Põlevkivi · Näe rohkem »

Peegeldumine

Peegeldumisseaduse näide. Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald. Peegeldumine tähendab laine suunamuutust kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb lähtekeskkonda.

Uus!!: Mineraal ja Peegeldumine · Näe rohkem »

Polümorfism (mineraloogia)

Polümorfism on keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul.

Uus!!: Mineraal ja Polümorfism (mineraloogia) · Näe rohkem »

Porsumine

Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.

Uus!!: Mineraal ja Porsumine · Näe rohkem »

Rabenemine

Rabenemine ehk füüsikaline murenemine (inglise physical weathering) on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine.

Uus!!: Mineraal ja Rabenemine · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Mineraal ja Raud · Näe rohkem »

Räni

räni Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14.

Uus!!: Mineraal ja Räni · Näe rohkem »

Ruumala

Ruumala on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha mahtu või aine mahulist kogust.

Uus!!: Mineraal ja Ruumala · Näe rohkem »

Sülviin

Sülviin on mineraal kloriidide klassist, keemiliselt koostiselt kaaliumkloriid.

Uus!!: Mineraal ja Sülviin · Näe rohkem »

Süngoonia

Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.

Uus!!: Mineraal ja Süngoonia · Näe rohkem »

Sekretsioon (geoloogia)

Sekretsioonid tekivad kui enam-vähem ümarate piirjoontega tühik täitub seintest keskkoha suunas kolloidse või kristalse ainega.

Uus!!: Mineraal ja Sekretsioon (geoloogia) · Näe rohkem »

Sideriit

Sideriit ehk rauapagu on mineraal, keemiliselt koostiselt raud(II)karbonaat.

Uus!!: Mineraal ja Sideriit · Näe rohkem »

Silikaadid

Silikaadid on ränihapete soolad.

Uus!!: Mineraal ja Silikaadid · Näe rohkem »

Spekter

Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste.

Uus!!: Mineraal ja Spekter · Näe rohkem »

Sulfaadid

Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.

Uus!!: Mineraal ja Sulfaadid · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: Mineraal ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Mineraal ja Tahkis · Näe rohkem »

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm. Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Uus!!: Mineraal ja Tardkivim · Näe rohkem »

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Uus!!: Mineraal ja Tööstus · Näe rohkem »

Teadusharu

Teadusharu on teatud teema uurimisega tegelev osa teadusest.

Uus!!: Mineraal ja Teadusharu · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας – adamas Antiigileksikon, 2. kd., lk. 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Mineraal ja Teemant · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Mineraal ja Tihedus · Näe rohkem »

Topaas

Topaas on alumiiniumi ja fluori sisaldav silikaatne rombilise süngoonia mineraal.

Uus!!: Mineraal ja Topaas · Näe rohkem »

Tromsø ülikool

Tromsø ülikool on ülikool Tromsøs Norras, maailma põhjapoolseim ülikool.

Uus!!: Mineraal ja Tromsø ülikool · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Mineraal ja Valgus · Näe rohkem »

Valguse neeldumine

Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.

Uus!!: Mineraal ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Mineraal ja Vask · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Mineraal ja Väävel · Näe rohkem »

Värvus

Värvus on füüsikaline nähtus, millega kirjeldatakse kindla lainepikkusega kiirguse või kiirguste koosmõju nähtava valguse elektromagnetlainete piirkonnas.

Uus!!: Mineraal ja Värvus · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Mineraal ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Mineraal ja Vesi · Näe rohkem »

Vilgud

Must ja läikiv biotiit on levinuim vilk. Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid.

Uus!!: Mineraal ja Vilgud · Näe rohkem »

Viskoossus

Pildil on eksperiment, mis näitab pigi voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk. Viskoossus (ladina k. viscosus -kleepuv) on vedelike ja gaaside (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime.

Uus!!: Mineraal ja Viskoossus · Näe rohkem »

Vivianiit

Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe3(PO4)2×8H2O.

Uus!!: Mineraal ja Vivianiit · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Anorgaaniline mineraal, Anorgaanilised mineraalid, Mineraalid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »