Kiiremini kui brauser!
123 suhted: Aatom, Aatommass, Agregaatolek, Alar Astover, Alumiinium, Amfiboolid, Amorfne aine, Anhüdriit, Anorgaaniline aine, Apatiit, Asbest, Augiit, Boweni skeem, Bromiidid, Dolomiit, Fluoriidid, Fosfaadid, Grafiit, Haliit, Hapnik, Hüdratatsioon, Hüdroksiidid, Hüdrolüüs, Hüdrotermid, Hõbe, Hematiit, Ioon, Iooniline side, Iriidium, Jää, Jodiidid, Kaalium, Kalle Suuroja, Kaltsedon, Kaltsiit, Kaltsium, Kaoliin, Karbiidid, Karbonaadid, Karbonaatsed mineraalid, Kõvadus, Keemia, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline side, Keemiline valem, Kips, Kivim, Kloriit, Korund, ..., Kovalentne side, Kriips (mineraloogia), Kristall, Kristalliseerumine, Kristallograafia, Kvarts, Lahutusvõime, Läbipaistvus, Läige, Löök, Lõhenevus, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Limoniit, Loodus, Lubjakivi, Maakoor, Magma, Magneesium, Magnetiit, Mass, Mõõtühik, Metalliline side, Mineraalide loend, Mineraloogia, Mohsi astmik, Moone (geoloogia), Murdumisnäitaja, Murenemiskoorik, Murre, Muskoviit, Naatrium, Nefeliin, Nitraadid, Nitriidid, Oksüdatsioon, Oksiidid, Opaal, Päevakivi, Püriit, Põhjavesi, Põlevkivi, Peegeldumine, Polümorfism (mineraloogia), Porsumine, Rabenemine, Raud, Räni, Ruumala, Sülviin, Süngoonia, Sekretsioon (geoloogia), Sideriit, Silikaadid, Sulfaadid, Sulfiidid, Tahkis, Tardkivim, Tööstus, Teadusharu, Teemant, Tihedus, Topaas, Valgus, Valguse neeldumine, Vask, Väävel, Värvus, Vedelik, Vesi, Vilgud, Viskoossus, Vivianiit. Laienda indeks (73 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Mineraal ja Aatom · Näe rohkem »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Mineraal ja Aatommass · Näe rohkem »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Mineraal ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Alar Astover
Alar Astover (sündinud 17. detsembril 1977) on eesti mullateadlane, Eesti Maaülikooli professor.
Uus!!: Mineraal ja Alar Astover · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Mineraal ja Alumiinium · Näe rohkem »
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Mineraal ja Amfiboolid · Näe rohkem »
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Uus!!: Mineraal ja Amorfne aine · Näe rohkem »
Anhüdriit
Anhüdriit on mineraal, keemiliselt koostiselt kaltsiumsulfaat.
Uus!!: Mineraal ja Anhüdriit · Näe rohkem »
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Uus!!: Mineraal ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »
Apatiit
Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Uus!!: Mineraal ja Apatiit · Näe rohkem »
Asbest
Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.
Uus!!: Mineraal ja Asbest · Näe rohkem »
Augiit
Augiit on pürokseenide rühma kuuluv mineraal.
Uus!!: Mineraal ja Augiit · Näe rohkem »
Boweni skeem
Boweni skeem Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumisjärjekorda.
Uus!!: Mineraal ja Boweni skeem · Näe rohkem »
Bromiidid
Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Mineraal ja Bromiidid · Näe rohkem »
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Mineraal ja Dolomiit · Näe rohkem »
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Mineraal ja Fluoriidid · Näe rohkem »
Fosfaadid
Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.
Uus!!: Mineraal ja Fosfaadid · Näe rohkem »
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Uus!!: Mineraal ja Grafiit · Näe rohkem »
Haliit
Haliit on mineraal.
Uus!!: Mineraal ja Haliit · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Mineraal ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdratatsioon
Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
Uus!!: Mineraal ja Hüdratatsioon · Näe rohkem »
Hüdroksiidid
Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: Mineraal ja Hüdroksiidid · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: Mineraal ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Hüdrotermid
mustad tossutajad on tüüpilised hüdrotermid Hüdrotermid on maailmamere põhjas olevad kuumaveeallikad.
Uus!!: Mineraal ja Hüdrotermid · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Mineraal ja Hõbe · Näe rohkem »
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Uus!!: Mineraal ja Hematiit · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Mineraal ja Ioon · Näe rohkem »
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Uus!!: Mineraal ja Iooniline side · Näe rohkem »
Iriidium
Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.
Uus!!: Mineraal ja Iriidium · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Mineraal ja Jää · Näe rohkem »
Jodiidid
Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Mineraal ja Jodiidid · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Mineraal ja Kaalium · Näe rohkem »
Kalle Suuroja
Kalle-Mart Suuroja (sündinud 3. oktoobril 1945 Tudulinnas) on Eesti geoloog.
Uus!!: Mineraal ja Kalle Suuroja · Näe rohkem »
Kaltsedon
Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.
Uus!!: Mineraal ja Kaltsedon · Näe rohkem »
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Mineraal ja Kaltsiit · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Mineraal ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kaoliin
Kaoliin Kaoliin ehk portselansavi on valdavalt kaoliniidist koosnev savi erivorm.
Uus!!: Mineraal ja Kaoliin · Näe rohkem »
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Uus!!: Mineraal ja Karbiidid · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Mineraal ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Karbonaatsed mineraalid
Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.
Uus!!: Mineraal ja Karbonaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Uus!!: Mineraal ja Kõvadus · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Mineraal ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Mineraal ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Mineraal ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Mineraal ja Keemiline side · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Mineraal ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: Mineraal ja Kips · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Mineraal ja Kivim · Näe rohkem »
Kloriit
Kloriit on rohelise värvusega silikaatne monokliinne savimineraal.
Uus!!: Mineraal ja Kloriit · Näe rohkem »
Korund
Korund (sanskriti sõnast kuruwinda 'rubiin') on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid (Al2O3).
Uus!!: Mineraal ja Korund · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Mineraal ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kriips (mineraloogia)
Hematiit punakaspruuni kriipsuga Kriips (inglise streak) on pulbristatud mineraali värvus.
Uus!!: Mineraal ja Kriips (mineraloogia) · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Mineraal ja Kristall · Näe rohkem »
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Uus!!: Mineraal ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Uus!!: Mineraal ja Kristallograafia · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Mineraal ja Kvarts · Näe rohkem »
Lahutusvõime
Lahutusvõime tähendusi teaduse ja tehnika eri valdkondades.
Uus!!: Mineraal ja Lahutusvõime · Näe rohkem »
Läbipaistvus
Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral aine hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.
Uus!!: Mineraal ja Läbipaistvus · Näe rohkem »
Läige
. Läige on viis, kuidas esemed nähtavat valgust peegeldavad.
Uus!!: Mineraal ja Läige · Näe rohkem »
Löök
*Löök on löömine.
Uus!!: Mineraal ja Löök · Näe rohkem »
Lõhenevus
Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
Uus!!: Mineraal ja Lõhenevus · Näe rohkem »
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Uus!!: Mineraal ja Leelismetallid · Näe rohkem »
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Uus!!: Mineraal ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »
Limoniit
Limoniit Limoniit on pruuni või kollakat värvi raudoksiidide ja -hüdroksiidide segu.
Uus!!: Mineraal ja Limoniit · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Mineraal ja Loodus · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Mineraal ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Mineraal ja Maakoor · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Mineraal ja Magma · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Mineraal ja Magneesium · Näe rohkem »
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Uus!!: Mineraal ja Magnetiit · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Mineraal ja Mass · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: Mineraal ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Metalliline side
Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.
Uus!!: Mineraal ja Metalliline side · Näe rohkem »
Mineraalide loend
Siin on loetletud mineraale ja nende erimeid.
Uus!!: Mineraal ja Mineraalide loend · Näe rohkem »
Mineraloogia
See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.
Uus!!: Mineraal ja Mineraloogia · Näe rohkem »
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Uus!!: Mineraal ja Mohsi astmik · Näe rohkem »
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Uus!!: Mineraal ja Moone (geoloogia) · Näe rohkem »
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Uus!!: Mineraal ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »
Murenemiskoorik
Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel tekib maakoore ülaosas rabe kivimmaterjal.
Uus!!: Mineraal ja Murenemiskoorik · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Mineraal ja Murre · Näe rohkem »
Muskoviit
Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal.
Uus!!: Mineraal ja Muskoviit · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Mineraal ja Naatrium · Näe rohkem »
Nefeliin
Nefeliin Nefeliin (kreeka sõnast nέφος 'pilv') on feldšpatoidide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Uus!!: Mineraal ja Nefeliin · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Mineraal ja Nitraadid · Näe rohkem »
Nitriidid
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Mineraal ja Nitriidid · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Mineraal ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Mineraal ja Oksiidid · Näe rohkem »
Opaal
Tuliopaal Opaal on kristallstruktuurita hüdraatunud ränidioksiid.
Uus!!: Mineraal ja Opaal · Näe rohkem »
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Mineraal ja Päevakivi · Näe rohkem »
Püriit
Püriit on sulfiidne mineraal.
Uus!!: Mineraal ja Püriit · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Mineraal ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Uus!!: Mineraal ja Põlevkivi · Näe rohkem »
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Uus!!: Mineraal ja Peegeldumine · Näe rohkem »
Polümorfism (mineraloogia)
Polümorfism on keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul.
Uus!!: Mineraal ja Polümorfism (mineraloogia) · Näe rohkem »
Porsumine
Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
Uus!!: Mineraal ja Porsumine · Näe rohkem »
Rabenemine
Rabenemine ehk füüsikaline murenemine (inglise physical weathering) on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine.
Uus!!: Mineraal ja Rabenemine · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Mineraal ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Mineraal ja Räni · Näe rohkem »
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Uus!!: Mineraal ja Ruumala · Näe rohkem »
Sülviin
Sülviin on mineraal kloriidide klassist, keemiliselt koostiselt kaaliumkloriid.
Uus!!: Mineraal ja Sülviin · Näe rohkem »
Süngoonia
Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.
Uus!!: Mineraal ja Süngoonia · Näe rohkem »
Sekretsioon (geoloogia)
Sekretsioonid tekivad kui enam-vähem ümarate piirjoontega tühik täitub seintest keskkoha suunas kolloidse või kristalse ainega.
Uus!!: Mineraal ja Sekretsioon (geoloogia) · Näe rohkem »
Sideriit
Sideriit ehk rauapagu on mineraal, keemiliselt koostiselt raud(II)karbonaat.
Uus!!: Mineraal ja Sideriit · Näe rohkem »
Silikaadid
Silikaadid on ränihapete soolad.
Uus!!: Mineraal ja Silikaadid · Näe rohkem »
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Uus!!: Mineraal ja Sulfaadid · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Mineraal ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Mineraal ja Tahkis · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Mineraal ja Tardkivim · Näe rohkem »
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Uus!!: Mineraal ja Tööstus · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Mineraal ja Teadusharu · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Mineraal ja Teemant · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Mineraal ja Tihedus · Näe rohkem »
Topaas
Topaas on alumiiniumi ja fluori sisaldav silikaatne rombilise süngoonia mineraal.
Uus!!: Mineraal ja Topaas · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Mineraal ja Valgus · Näe rohkem »
Valguse neeldumine
Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.
Uus!!: Mineraal ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Mineraal ja Vask · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Mineraal ja Väävel · Näe rohkem »
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Uus!!: Mineraal ja Värvus · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Mineraal ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Mineraal ja Vesi · Näe rohkem »
Vilgud
Must ja läikiv biotiit on levinuim vilk Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid.
Uus!!: Mineraal ja Vilgud · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Mineraal ja Viskoossus · Näe rohkem »
Vivianiit
Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe3(PO4)2×8H2O.
Uus!!: Mineraal ja Vivianiit · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Anorgaaniline mineraal, Anorgaanilised mineraalid, Mineraalid.
