Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Mineraloogia

Index Mineraloogia

See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.

76 suhted: Alfred Reier, Armin Öpik, Asbest, Augiit, Brasiilia, Diagenees, Eksogeensed protsessid, Elektronmikroskoop, Endogeensed protsessid, Füüsika, Fluorestsents, Fumarool, Gaas, Gemmoloogia, Geoloogia, Georgius Agricola, Germaanium, Haabitus (mineraloogia), Haliit, Halogeniidid, Hüdrotermid, Hematiit, Interferents, Intrusioon, Jöns Jacob Berzelius, Kalju Ojaste, Kaltsiit, Kaltsium, Kõvadus, Keemia, Korrosioon, Kristall, Kristallivõre, Kristallograafia, Kvarts, Lõhe (geoloogia), Lõhenevus, Lõhn, Liivakivi, Magma, Magnetiit, Magnetism, Maitse, Malahhiit, Max von Laue, Mäekristall, Meditsiin, Mineraal, Mineraalide loend, Mineraloogia mõisteid, ..., Moondekivim, Moone, Murdumisnäitaja, Murenemine, Nicolaus Steno, Plinius Vanem, Polarisatsioonimikroskoop, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Rauamaak, Räni, Röntgenikiirgus, René Just Haüy, Sülviin, Soolad, Spektromeeter, Sulfiidsed mineraalid, Teadusharu, Teemant, Theophrastos, Tihedus, Tsement, Van der Waalsi jõud, 1921, 1934, 1964. Laienda indeks (26 rohkem) »

Alfred Reier

Alfred Herman Reier (20. märts 1921 Tallinn – 30. november 1998 Tallinn) oli Eesti mineraloog.

Uus!!: Mineraloogia ja Alfred Reier · Näe rohkem »

Armin Öpik

Armin Aleksander Öpik (24. juuni 1898 Lontova, Virumaa – 15. jaanuaril 1983 Canberra) oli eesti geoloog.

Uus!!: Mineraloogia ja Armin Öpik · Näe rohkem »

Asbest

Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.

Uus!!: Mineraloogia ja Asbest · Näe rohkem »

Augiit

Augiit on pürokseenide rühma kuuluv mineraal.

Uus!!: Mineraloogia ja Augiit · Näe rohkem »

Brasiilia

Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.

Uus!!: Mineraloogia ja Brasiilia · Näe rohkem »

Diagenees

Diagenees on kõikide setteid ja settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside (v.a murenemine ja moone) kogum.

Uus!!: Mineraloogia ja Diagenees · Näe rohkem »

Eksogeensed protsessid

Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia.

Uus!!: Mineraloogia ja Eksogeensed protsessid · Näe rohkem »

Elektronmikroskoop

1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.

Uus!!: Mineraloogia ja Elektronmikroskoop · Näe rohkem »

Endogeensed protsessid

Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia.

Uus!!: Mineraloogia ja Endogeensed protsessid · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi.

Uus!!: Mineraloogia ja Füüsika · Näe rohkem »

Fluorestsents

Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.

Uus!!: Mineraloogia ja Fluorestsents · Näe rohkem »

Fumarool

Solfataar Uus-Meremaal Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.

Uus!!: Mineraloogia ja Fumarool · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Mineraloogia ja Gaas · Näe rohkem »

Gemmoloogia

Gemmoloogia (ladina – gemma 'vääriskivi' jt) on ehtekivide teadus.

Uus!!: Mineraloogia ja Gemmoloogia · Näe rohkem »

Geoloogia

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.

Uus!!: Mineraloogia ja Geoloogia · Näe rohkem »

Georgius Agricola

Georgius Agricola Georgius Agricola, kodanikunimega Georg Pawer (24. märts 1494 Glauchau – 21. november 1555 Chemnitz) oli saksa arst ja loodusteadlane, mineraloogia ja metallurgia rajaja.

Uus!!: Mineraloogia ja Georgius Agricola · Näe rohkem »

Germaanium

Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.

Uus!!: Mineraloogia ja Germaanium · Näe rohkem »

Haabitus (mineraloogia)

Haabitus ehk esinemisvorm on kristalli iseloomulik väline vorm või mineraalse agregaadi tüüp.

Uus!!: Mineraloogia ja Haabitus (mineraloogia) · Näe rohkem »

Haliit

Haliit on mineraal.

Uus!!: Mineraloogia ja Haliit · Näe rohkem »

Halogeniidid

Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.

Uus!!: Mineraloogia ja Halogeniidid · Näe rohkem »

Hüdrotermid

mustad tossutajad on tüüpilised hüdrotermid Hüdrotermid on maailmamere põhjas olevad kuumaveeallikad.

Uus!!: Mineraloogia ja Hüdrotermid · Näe rohkem »

Hematiit

Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.

Uus!!: Mineraloogia ja Hematiit · Näe rohkem »

Interferents

Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.

Uus!!: Mineraloogia ja Interferents · Näe rohkem »

Intrusioon

Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).

Uus!!: Mineraloogia ja Intrusioon · Näe rohkem »

Jöns Jacob Berzelius

Jöns Jakob Berzelius Jöns Jakob Berzelius (20. august 1779 Linköping – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide kaasaegsete sümbolite autor.

Uus!!: Mineraloogia ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »

Kalju Ojaste

Kalju Ojaste (21. detsember 1927 Saaluse vald Võrumaa – 8. november 2019) oli eesti mäeinsener ja tehnikateadlane.

Uus!!: Mineraloogia ja Kalju Ojaste · Näe rohkem »

Kaltsiit

Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Mineraloogia ja Kaltsiit · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Mineraloogia ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kõvadus

Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.

Uus!!: Mineraloogia ja Kõvadus · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Mineraloogia ja Keemia · Näe rohkem »

Korrosioon

Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Uus!!: Mineraloogia ja Korrosioon · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Mineraloogia ja Kristall · Näe rohkem »

Kristallivõre

Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.

Uus!!: Mineraloogia ja Kristallivõre · Näe rohkem »

Kristallograafia

See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on kristallid.

Uus!!: Mineraloogia ja Kristallograafia · Näe rohkem »

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Mineraloogia ja Kvarts · Näe rohkem »

Lõhe (geoloogia)

Lõheline Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivi Osmussaare looderannas Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud.

Uus!!: Mineraloogia ja Lõhe (geoloogia) · Näe rohkem »

Lõhenevus

Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.

Uus!!: Mineraloogia ja Lõhenevus · Näe rohkem »

Lõhn

Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.

Uus!!: Mineraloogia ja Lõhn · Näe rohkem »

Liivakivi

Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.

Uus!!: Mineraloogia ja Liivakivi · Näe rohkem »

Magma

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Uus!!: Mineraloogia ja Magma · Näe rohkem »

Magnetiit

Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.

Uus!!: Mineraloogia ja Magnetiit · Näe rohkem »

Magnetism

Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.

Uus!!: Mineraloogia ja Magnetism · Näe rohkem »

Maitse

Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.

Uus!!: Mineraloogia ja Maitse · Näe rohkem »

Malahhiit

Malahhiit on vaske sisaldav karbonaatne rohelist värvi mineraal.

Uus!!: Mineraloogia ja Malahhiit · Näe rohkem »

Max von Laue

Max von Laue Max von Laue (9. oktoober Pfaffendorf 1879 – 24. aprill 1960 Berliin) oli saksa füüsik.

Uus!!: Mineraloogia ja Max von Laue · Näe rohkem »

Mäekristall

Mäekristallidruus Mäekristall on läbipaistev ja värvitu kvartsi erim.

Uus!!: Mineraloogia ja Mäekristall · Näe rohkem »

Meditsiin

Arstid operatsioonisaalis Meditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja raviga ning eluea pikendamisega.

Uus!!: Mineraloogia ja Meditsiin · Näe rohkem »

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Mineraloogia ja Mineraal · Näe rohkem »

Mineraalide loend

Siin on loetletud mineraale ja nende erimeid.

Uus!!: Mineraloogia ja Mineraalide loend · Näe rohkem »

Mineraloogia mõisteid

Siin on loetletud mineraloogia ja gemmoloogiaga seotud mõisteid.

Uus!!: Mineraloogia ja Mineraloogia mõisteid · Näe rohkem »

Moondekivim

kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.

Uus!!: Mineraloogia ja Moondekivim · Näe rohkem »

Moone

Moone tähendab mitut asja.

Uus!!: Mineraloogia ja Moone · Näe rohkem »

Murdumisnäitaja

Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.

Uus!!: Mineraloogia ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »

Murenemine

Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.

Uus!!: Mineraloogia ja Murenemine · Näe rohkem »

Nicolaus Steno

Nicolaus Steno ''Elementorum myologiae specimen'', 1669 Nicolaus Steno (taani Niels Steensen või Niels Stensen) (10. jaanuar 1638 Kopenhaagen – 26. november 1686 Schwerin) oli Taani päritolu geoloog ja anatoom.

Uus!!: Mineraloogia ja Nicolaus Steno · Näe rohkem »

Plinius Vanem

Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Mineraloogia ja Plinius Vanem · Näe rohkem »

Polarisatsioonimikroskoop

Polarisatsioonimikroskoop ehk petrograafiline mikroskoop on valgusmikroskoop, mida kasutatakse valgust polariseerivate objektide mikroskoopiliseks uurimiseks.

Uus!!: Mineraloogia ja Polarisatsioonimikroskoop · Näe rohkem »

Radioaktiivne kiirgus

3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.

Uus!!: Mineraloogia ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Uus!!: Mineraloogia ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »

Rauamaak

Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Uus!!: Mineraloogia ja Rauamaak · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14.

Uus!!: Mineraloogia ja Räni · Näe rohkem »

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Uus!!: Mineraloogia ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »

René Just Haüy

PAGENAME René Just Haüy (28. veebruar 1743 Saint-Just-en-Chaussée – 3. juuni 1822 Pariis) oli prantsuse mineraloog.

Uus!!: Mineraloogia ja René Just Haüy · Näe rohkem »

Sülviin

Sülviin on mineraal kloriidide klassist, keemiliselt koostiselt kaaliumkloriid.

Uus!!: Mineraloogia ja Sülviin · Näe rohkem »

Soolad

Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti sooli.

Uus!!: Mineraloogia ja Soolad · Näe rohkem »

Spektromeeter

Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.

Uus!!: Mineraloogia ja Spektromeeter · Näe rohkem »

Sulfiidsed mineraalid

Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.

Uus!!: Mineraloogia ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »

Teadusharu

Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.

Uus!!: Mineraloogia ja Teadusharu · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας – adamas Antiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Mineraloogia ja Teemant · Näe rohkem »

Theophrastos

Theophrastos Theophrastos (vanakreeka keeles Θεόφραστος, ladina keeles Theophrastus) (u 372 eKr Eresos – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane.

Uus!!: Mineraloogia ja Theophrastos · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Mineraloogia ja Tihedus · Näe rohkem »

Tsement

Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid.

Uus!!: Mineraloogia ja Tsement · Näe rohkem »

Van der Waalsi jõud

Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.

Uus!!: Mineraloogia ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »

1921

1921.

Uus!!: Mineraloogia ja 1921 · Näe rohkem »

1934

1934.

Uus!!: Mineraloogia ja 1934 · Näe rohkem »

1964

1964.

Uus!!: Mineraloogia ja 1964 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Mineraloog, Mineraloogid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »