Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Alba, Alba (laul), Bar-vorm, Dietmar von Aist, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Heidelbergi väike laulukäsikiri, Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser), Kantsoon, Kürenberger, Keskaeg, Lai (luulevorm), Leich, Manesse käsikiri, Oksitaani keel, Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Palestiina laul, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Rahvalaul, Rüütlilaul, Ristisõjad, Trubaduur, Truväär, Viin, Walther von der Vogelweide, Weingarteni laulukäsikiri, Wolfram von Eschenbach, 12. sajand, 1228.
Alba
Alba on mitme koha, asja ja inimese nimi.
Uus!!: Minnesinger ja Alba · Näe rohkem »
Alba (laul)
Alba (provanssaali keeles "koit"), minnesingerite traditsioonis Tagelied või Wächterlied ('päevalaul', 'vahilaul'), on hommikulaul, keskaegne provanssaali armastuslaul ja luuležanr, milles kujutatakse armastajate lahkumist pärast salajast öist kohtumist.
Uus!!: Minnesinger ja Alba (laul) · Näe rohkem »
Bar-vorm
Bar-vorm on muusikas struktuurimuster AAB, esimese värsi või värsipaari ja meloodiaosa kordamine, millele järgneb muusikaliselt erinev lõpetav fraas.
Uus!!: Minnesinger ja Bar-vorm · Näe rohkem »
Dietmar von Aist
Dietmar von Aist (u 1115 – u 1171), ka Dietmar von Aste, oli 12.
Uus!!: Minnesinger ja Dietmar von Aist · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Minnesinger ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Uus!!: Minnesinger ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heidelbergi väike laulukäsikiri
Heidelbergi väike laulukäsikiri (saksa keeles Kleine Heidelberger Liederhandschrift) on oletatavasti 13. sajandi lõpust pärinev keskülemsaksakeelne käsikiri, mis sisaldab minnesingerite tekste.
Uus!!: Minnesinger ja Heidelbergi väike laulukäsikiri · Näe rohkem »
Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich VI koos oma naise Sitsiilia Constantiaga Heinrich VI (november 1165 Nijmegen – 28. september 1197 Messina) oli Hohenstaufenist Saksa-Rooma riigi valitseja 1190–1197, keiser alates 1191 ja Sitsiilia kuningas.
Uus!!: Minnesinger ja Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Kantsoon
Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luuležanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.
Uus!!: Minnesinger ja Kantsoon · Näe rohkem »
Kürenberger
Manesse käsikirjas Kürenbergeri tekstidega lehekülg Manesse käsikirjast, fo 63v Kürenberger ('Kürenberglane'), ka Der von Kürenberg ('see, kes on Kürenbergist'), on minnesinger, kes tegutses 1160.
Uus!!: Minnesinger ja Kürenberger · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Minnesinger ja Keskaeg · Näe rohkem »
Lai (luulevorm)
Lai on keskaegne luule- ja muusikavorm, mis oli iseloomulik eriti 12. ja 13. sajandi põhjapoolse Prantsusmaa truvääriluulele ning jõudis nimetuse Leich all ka Saksamaa minnesingerite luulesse.
Uus!!: Minnesinger ja Lai (luulevorm) · Näe rohkem »
Leich
Leich (germaani sõnast laikaz 'mäng', 'tants', liikumine') on keskülemsaksakeelse rüütliluule žanr, üks minnesingerite luule kolmest põhižanrist Liedi ja Spruchi kõrval, mis oli kasutusel 12.
Uus!!: Minnesinger ja Leich · Näe rohkem »
Manesse käsikiri
Manesse käsikiri, ka Codex Manesse ja Heidelbergi suur laulukäsikiri (saksa keeles Große Heidelberger Liederhandschrift) on 14. sajandist pärinev keskülemsaksakeelne illumineeritud käsikiri, milles on minnesingerite tekstid.
Uus!!: Minnesinger ja Manesse käsikiri · Näe rohkem »
Oksitaani keel
Keele leviala Oksitaani murded Jules Ronjat' järgi Toulouse'i lähedal Oksitaani keel (lenga d'òc, occitan, varem ka provansi keel või provanssaali keel) on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias), Monacos, Prantsusmaa lõunaosas ning Itaalias.
Uus!!: Minnesinger ja Oksitaani keel · Näe rohkem »
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Uus!!: Minnesinger ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Palestiina laul
Weingarteni laulukäsikirjas, 1310–1320 "Palestiina laul", vanemates allikates ka "Palestiinalaul" (saksa keeles "Palästinalied"), on 13.
Uus!!: Minnesinger ja Palestiina laul · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Minnesinger ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Minnesinger ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rahvalaul
Rahvalaul (saksa keeles Volkslied) on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides.
Uus!!: Minnesinger ja Rahvalaul · Näe rohkem »
Rüütlilaul
Rüütlilaul ehk rüütliluule (saksa keeles höfisch-ritterliche Dichtung) on keskaegne õukonnaluule, mida tavaliselt esitati lauldes mõne poogen- või näppepilli saatel.
Uus!!: Minnesinger ja Rüütlilaul · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Minnesinger ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Trubaduur
fiidlit. Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 854 fo 49 ''Trobairitz'' Castelloza (''Na Castelloza''). Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 12473 fo 110v Trubaduur Montaigna Çot keskaegse harfiga. BnF MS 854 fo 124 Trubaduur Albertet de Sisteron gitterni mängimas. BnF MS 854 fo 133v Trubaduur (oksitaani keeles trobador, prantsuse keeles troubadour) oli kõrgkeskaja (1100–1350) Lõuna-Prantsusmaal ja Provence'is tegutsenud luuletaja ja muusik, kes viljeles oksitaanikeelset lüürilist armastusluulet.
Uus!!: Minnesinger ja Trubaduur · Näe rohkem »
Truväär
Truväär (trouvère, prantsuse hääldus) oli kõrgkeskajal (1100–1350) Põhja-Prantsusmaal (Loire'i jõest põhja pool) tegutsenud luuletaja ja muusik, prantsuskeelse (langue d'oil) rüütliluule looja.
Uus!!: Minnesinger ja Truväär · Näe rohkem »
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Minnesinger ja Viin · Näe rohkem »
Walther von der Vogelweide
Walther von der Vogelweide (u 1170 – u 1230) oli saksa minnesinger, keda peetakse keskaja luuletajaist Saksamaa kuulsaimaks.
Uus!!: Minnesinger ja Walther von der Vogelweide · Näe rohkem »
Weingarteni laulukäsikiri
Weingarteni laulukäsikiri on 14. sajandist pärinev keskülemsaksakeelne illumineeritud käsikiri, milles on minnesingerite tekstid.
Uus!!: Minnesinger ja Weingarteni laulukäsikiri · Näe rohkem »
Wolfram von Eschenbach
Wolfram von Eschenbach Manesse käsikirjas 1860 püstitatud mälestussammas Wolfram von Eschenbach (umbes 1170 – umbes 1220) oli saksa rüütel ja luuletaja, keda peetakse oma aja suurimaks eepiliseks luuletajaks.
Uus!!: Minnesinger ja Wolfram von Eschenbach · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Minnesinger ja 12. sajand · Näe rohkem »
1228
1228.
Uus!!: Minnesinger ja 1228 · Näe rohkem »
