Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Mitokondriaalne DNA

Index Mitokondriaalne DNA

Inimese mtDNA. Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).

68 suhted: Aatommassiühik, Adenosiintrifosfaat, Alaniin, Antropoloogia, Arginiin, Asparagiinhape, Bioloogia, Biopsia, Blastotsüst, Degradatsioon, DNA, DNA polümeraasid, DNA reparatsioon, Elektronmikroskoop, Embrüo, Embrüogenees, Energia, Eukarüootne rakk, Evolutsioon, Fagotsütoos, Fenüülalaniin, Geen, Genealoogia, Glütsiin, Glutamiinhape, Harilik kurk, Hulkrakne organism, Hunt, Imetajad, In vitro, Inimene, Inimese genoom, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Koer, Kohasus, Kromosoom, Lüsiin, Leutsiin, Liik (bioloogia), Mesilane, Metabolism, Metioniin, Mitokonder, Mitokondriaalsed nukleoidid, MtDNA rekombinatsioon, Munarakk, Populatsioon, Prokarüoot, Rakk, ..., Rakutuum, Ribosomaalne RNA, Sügoot, Sümbiogenees, Sekveneerimine, Seriin, Skelett, Spermatosoid, Suguline sigimine, Türosiin, Transpordi-RNA, Trüptofaan, Treoniin, Tsütokroom b, Tsitraaditsükkel, Ubikvitiin, Valiin, Väljasuremine. Laienda indeks (18 rohkem) »

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Aatommassiühik · Näe rohkem »

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »

Alaniin

Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Alaniin · Näe rohkem »

Antropoloogia

Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Antropoloogia · Näe rohkem »

Arginiin

Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Arginiin · Näe rohkem »

Asparagiinhape

Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Asparagiinhape · Näe rohkem »

Bioloogia

Bioloogia uurib eluga seonduvat, piltidel kolibakter, sõnajalgtaim, gasell, koljatmardikas Koduveis Nisu Ümarmürkel Adru ''Fucus serratus'' Bakter ''Gemmatimonas aurantiaca'' arhe Bioloogia (varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Bioloogia · Näe rohkem »

Biopsia

Biopsia (ladina keeles biopsia) on elusorganismist kas rakumaterjali või koetükikese võtmine ja võetud materjali mikroskoopiline uurimine.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Biopsia · Näe rohkem »

Blastotsüst

implanteerumist. Joonisel on märgitud kollasega — emakalimaskest, rohelisega embrüoblast, tumelillaga trofoblast ja helelillaga blastotsüsti õõs. Blastotsüst ehk lootepõieke (ladina blastocystis (vanakreeka sõnadest βλάστη blástē või blastos 'idu, võrse, pung' ja κύστις kýstis 'põis') on alamimetajate ja pärisimetajate (sealhulgas inimese) embrüo varajane arengustaadium, mis järgneb moorulale ehk kobarlootele ja kujuneb välja enne implanteerumist.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Blastotsüst · Näe rohkem »

Degradatsioon

Degradatsioon (ladina keeles dēgradātiō 'allakäik') ehk degradeerumine on väärtuse kahanemine või omaduse halvenemine.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Degradatsioon · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja DNA · Näe rohkem »

DNA polümeraasid

DNA polümeraas DNA polümeraasid on molekulaarbioloogias ensüümid, mis sünteesivad desoksüribonukleotiididest DNA molekule.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja DNA polümeraasid · Näe rohkem »

DNA reparatsioon

DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus elimineeritakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja DNA reparatsioon · Näe rohkem »

Elektronmikroskoop

1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Elektronmikroskoop · Näe rohkem »

Embrüo

6-nädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Embrüo · Näe rohkem »

Embrüogenees

Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Embrüogenees · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Energia · Näe rohkem »

Eukarüootne rakk

Eukarüootne rakk ehk päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk).

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Eukarüootne rakk · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Fagotsütoos

Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Fagotsütoos · Näe rohkem »

Fenüülalaniin

Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Fenüülalaniin · Näe rohkem »

Geen

See diagramm näitab kuidas geen on seotud DNA kaksikheeliksi struktuuriga ning kromosooniga. Kromosoom on X-kujuline sellepärast, et see on jagunemas. Intronid eemaldatakse splaissinguga pärast transkriptsiooni, kus DNA-st saab RNA. Ainult eksonid kodeerivad valku. Sellel pildil on geenil kujutatud umbes 50 alust. Tegelikkuses aga on geenid tuhandeid kordi suuremad. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur. Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Geen · Näe rohkem »

Genealoogia

Genealoogia on ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja nende üksikliikmete põlvnemist ja sugupuid.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Genealoogia · Näe rohkem »

Glütsiin

pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Glütsiin · Näe rohkem »

Glutamiinhape

Glutamiinhappe struktuur. Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur. Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Glutamiinhape · Näe rohkem »

Harilik kurk

Harilik kurk ehk kurk ehk kukumber (Cucumis sativus) on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Harilik kurk · Näe rohkem »

Hulkrakne organism

Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Hulkrakne organism · Näe rohkem »

Hunt

Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Hunt · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Imetajad · Näe rohkem »

In vitro

In vitro (ld.) tähendab "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja In vitro · Näe rohkem »

Inimene

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Inimene · Näe rohkem »

Inimese genoom

Inimese karüotüüp — 46 kromosoomi. Inimese genoom on inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Inimese genoom · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Keemiline side · Näe rohkem »

Koer

Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Koer · Näe rohkem »

Kohasus

Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Kohasus · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Kromosoom · Näe rohkem »

Lüsiin

Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Lüsiin · Näe rohkem »

Leutsiin

Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Leutsiin · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Mesilane

''Apis mellifera'' Mesilasnukud Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Mesilane · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism ehk ainevahetus (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Metabolism · Näe rohkem »

Metioniin

pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Metioniin · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Mitokonder · Näe rohkem »

Mitokondriaalsed nukleoidid

Mitokondriaalsed nukleoidid on DNA-valk kompleksid, mis esinevad mitokondrites.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Mitokondriaalsed nukleoidid · Näe rohkem »

MtDNA rekombinatsioon

Geneetiline rekombineerumine on kahe DNA molekuli geneetilise informatsiooni vahetus, mille tulemusena moodustub alleelide uus kombinatsioon.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja MtDNA rekombinatsioon · Näe rohkem »

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ovotsüüt või ootsüüt) on tütarlapse ja naise organismi haploidne paljunemisrakk.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Munarakk · Näe rohkem »

Populatsioon

Ökosüsteemi tasemed: Isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Populatsioon · Näe rohkem »

Prokarüoot

Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Prokarüoot · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Rakk · Näe rohkem »

Rakutuum

Loomarakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3.Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Rakutuum · Näe rohkem »

Ribosomaalne RNA

''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga. Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Ribosomaalne RNA · Näe rohkem »

Sügoot

Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Sügoot · Näe rohkem »

Sümbiogenees

Sümbiogenees ehk endosümbioositeooria selgitab eukarüootse raku organellide – plastiidide ja mitokondri – päritolu bakterite sümbioosi kaudu.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Sümbiogenees · Näe rohkem »

Sekveneerimine

Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Sekveneerimine · Näe rohkem »

Seriin

pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Seriin · Näe rohkem »

Skelett

Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Skelett · Näe rohkem »

Spermatosoid

Spermatozoon (kreekakeelsetest sõnadest "σπέρμα" seeme ja "ζῷον" loomad, inglise k spermatozoon) ehk spermatosoid, spermium ehk sperm või seemnerakk on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk ehk paljunemisrakk.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Spermatosoid · Näe rohkem »

Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Suguline sigimine · Näe rohkem »

Türosiin

Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Türosiin · Näe rohkem »

Transpordi-RNA

tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Transpordi-RNA · Näe rohkem »

Trüptofaan

Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Trüptofaan · Näe rohkem »

Treoniin

Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Treoniin · Näe rohkem »

Tsütokroom b

Tsütokroom b on tsütokroomide rühma valkude kompleks (lühendina kasutatakse CYPB; ka cyt-b ehk Cytb).

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Tsütokroom b · Näe rohkem »

Tsitraaditsükkel

Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Tsitraaditsükkel · Näe rohkem »

Ubikvitiin

'''Ubikvitiini molekuli struktuur.''' Sinisega on märgitud α-heeliks, β-lehtstruktuur on roheline ja roosaga on märgitud 48. positsioonil paiknev lüsiin. Ubikvitiin (ingl. k nimetus ubiquitin tuleb sõnast ubiquitous – kõikjal esinev) on väike, 8,5 kDa suurune ja 76 aminohappest koosnev valk, mida leidub kõikides eukarüootsetes rakkudes ja mis on päristuumsete organismide seas väga konserveerunud.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Ubikvitiin · Näe rohkem »

Valiin

Valiini molekuli graafiline kujutis Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Valiin · Näe rohkem »

Väljasuremine

Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.

Uus!!: Mitokondriaalne DNA ja Väljasuremine · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Mitokondri DNA, Mitokondriline DNA, MtDNA.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »