Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Õhusaastus, Elurikkus, Esimene Maailm, Globaalne soojenemine, Haigus, Heaolu, Jätkusuutlik areng, Kahanemise imperatiiv, Kapitalism, Kasvu imperatiiv, Kasvuhoonegaasid, Keskkonnakahju, Kolmas Maailm, Madis Vasser, Majanduskasv, Naftatootmise tipp, Neokolonialism, Nullkasv, Ressursid, Roheline kasv, Sisemajanduse kogutoodang, Sotsiaalne õiglus, Sotsialism, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Tarbimine, Tööstuslik pööre, Timo Maran, Vaesus.
Õhusaastus
Sudu Pekingis Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.
Uus!!: Mittekasv ja Õhusaastus · Näe rohkem »
Elurikkus
Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.
Uus!!: Mittekasv ja Elurikkus · Näe rohkem »
Esimene Maailm
Esimese Maailma riigid on märgitud sinise värviga Esimene Maailm (ka vähemusmaailm) on pärast II maailmasõda kasutusse tulnud mõiste, mille all mõeldakse rikkaid kapitalistlikke tööstusriike (enamik Euroopa riike, USA, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa).
Uus!!: Mittekasv ja Esimene Maailm · Näe rohkem »
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Uus!!: Mittekasv ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Uus!!: Mittekasv ja Haigus · Näe rohkem »
Heaolu
Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla.
Uus!!: Mittekasv ja Heaolu · Näe rohkem »
Jätkusuutlik areng
Säästev areng ehk jätkusuutlik areng (vahel ka kestlik areng või tasakaalustatud areng) (inglise keeles sustainable development) on mõiste, mida tavaliselt määratletakse kui arenguteed, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi ja püüdlusi, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve.
Uus!!: Mittekasv ja Jätkusuutlik areng · Näe rohkem »
Kahanemise imperatiiv
Kahanemispoliitika esindajad on oma logole valinud viinamäeteo Kahanemine või taandareng (inglise keeles degrowth, prantsuse keeles décroissance) on mõiste, mida kasutatakse poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses kontekstis ning mis märgib teooriate kogumit, mis vastanduvad kasvu imperatiivile.
Uus!!: Mittekasv ja Kahanemise imperatiiv · Näe rohkem »
Kapitalism
Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.
Uus!!: Mittekasv ja Kapitalism · Näe rohkem »
Kasvu imperatiiv
SKP kasv inimese kohta aastatel 1800–2000 Kasvu imperatiiv (ingl Growth imperative) on politoloogia mõiste, mis põhjendab majanduskasvu vajalikkust.
Uus!!: Mittekasv ja Kasvu imperatiiv · Näe rohkem »
Kasvuhoonegaasid
Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.
Uus!!: Mittekasv ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »
Keskkonnakahju
Keskkonnakahju (inglise environmental damage) on oluline ebasoodne mõju keskkonnale, sh elupaigale, liigile, kaitstavale alale, veele või pinnasele.
Uus!!: Mittekasv ja Keskkonnakahju · Näe rohkem »
Kolmas Maailm
Esimene Maailm (sinine), Teine Maailm (punane) ja Kolmas Maailm (roheline), 1970. aastate keskpaik Kolmas Maailm (ka enamusmaailm) on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere riike, millest paljud olid 20.
Uus!!: Mittekasv ja Kolmas Maailm · Näe rohkem »
Madis Vasser
Madis Vasser 2021. aasta Arvamusfestivalil Madis Vasser (sündinud 18. juulil 1988) on eesti psühholoog, informaatik ja keskkonnakaitsja.
Uus!!: Mittekasv ja Madis Vasser · Näe rohkem »
Majanduskasv
Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.
Uus!!: Mittekasv ja Majanduskasv · Näe rohkem »
Naftatootmise tipp
Naftatootmise tipp (ka naftatootmise tipnemine, naftatootmise kõrgpunkt, naftatipp (inglise peak oil) on hetk, mil toornafta tootmine maailmas saavutab suurima taseme (tipuplatoo), mille ületamise järel asuvad tootmismahud pöördumatusse langusfaasi. Naftakasutuse 140 aastaga on inimkond ammendanud umbes poole planeedi tootmiskõlbulikest varudest. Arvatakse, et juba praegu tarbitakse päevas 6 korda rohkem naftat, kui suudetakse leida uusi tootmisvarusid. Kui globaalne tarbimine ei vähene enne naftatipu läbimist ja ei suudeta leida ka sobivaid asendusressursse, võib sellest lähtuda energiakriis, milles toornafta nõudlus ületab pakkumise ning toob kaasa kestva globaalse majandus- ja finantssurutise. Vaatamata üha kasvavale nõudlusele ei ole varem pidevalt kasvanud tootmismahte suudetud pärast 2005. aastat enam tõsta. Tootmismaht on jäänud kõikuma umbes 74 mln barrelit päevas juurde. Samas on toornafta pakkumine maailmaturul alates 2006. aastast langenud keskmiselt 3% aastas. Kompenseerimaks puudujääki toornafta pakkumises, on kiirelt kasvama asunud ülikuluka ebakonventsionaalse nafta osakaal globaalses energiabilansis (kildanafta frakkimistehnoloogiatest, sünteetiline nafta pigiliivadest) ning nn "muude küttevedelike" tootmine teistest fossiilkütustest (maagaas, kivisüsi, põlevkivi) ja biomassist (biodiislikütus, metanool). Tulemusena liialt kasvanud ja ülivolatiilseks muutunud küttevedelike hind kahjustab globaalmajanduse toimimist, kuna majanduse kasvuvõimalused sõltuvad energiasisendite mahu kasvust ja hinnatasemest. Ajavahemikus august 1998 – august 2008 turuhind kümnekordistus (14,7 USD/barrel – 147 USD/barrel). Seejärel tekkinud globaalses majanduskriisis hind kukkus ligikaudu 80% (32 USD/barrel) ning stabiliseerus perioodiks 2011–2014 umbes 110 USD juures. Kuna energiasisendite nõudlus ja hind turgudel sõltub majandusaktiivsusest, lubab küttevedelike hinnalangus kestva naftadefitsiidi tingimustes prognoosida globaalse majandussurutise kulgu ja järgmisi kriisilaineid. M. King Hubbert kasutas naftatipu teooriat esmakordselt 1956. aastal. Tal õnnestus prognoosida toonase maailma suurima naftatootja USA toornafta tootmise tipnemist ajavahemikus 1965–1970 (realiseerus aastaks 1970) ja maailma naftatootmise tippu 2006. aastaks. Hubberti logistilist mudelit (tuntud ka Hubberti teooriana) on hiljem edukalt kasutatud teiste riikide nafta jms maavarade tootmisdünaamika prognoosimisel. Hubberti mudel on üksikute naftamaardlate tootmisstatistikast ja -loogikast lähtuv laiem üldistus. Selle kohaselt moodustab jätkuva nõudluse korral iga piiratud loodusressursi ammutamise nivoo alati (normaaljaotuskõveraga sarnaneva) sümmeetrilise logistilise kõvera.
Uus!!: Mittekasv ja Naftatootmise tipp · Näe rohkem »
Neokolonialism
Neokolonialismiks ehk uuskolonialismiks nimetatakse II maailmasõjale järgnenud tendentsi, kus kasutades ära vähem arenenud Aasia ja Aafrika maade raskusi, surusid suurriigid neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, millega allutasid need maad oma mõjule.
Uus!!: Mittekasv ja Neokolonialism · Näe rohkem »
Nullkasv
Nullkasv (inglise zero-growth) on tasakaaluseisund, mis on saavutatud tootmise, tarbimise ja seda toetava ökosüsteemi vahel.
Uus!!: Mittekasv ja Nullkasv · Näe rohkem »
Ressursid
Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga "ressurss" kõikmõeldavaid vahendeid ja varusid, mida on võimalik kasutada.
Uus!!: Mittekasv ja Ressursid · Näe rohkem »
Roheline kasv
Roheline kasv (inglise green growth) on majanduslik kasv ja areng, mis kindlustab loodusvarade ja keskkonnateenuste jätkumise.
Uus!!: Mittekasv ja Roheline kasv · Näe rohkem »
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Uus!!: Mittekasv ja Sisemajanduse kogutoodang · Näe rohkem »
Sotsiaalne õiglus
Sotsiaalse ebaõigluse vastu protestivate üliõpilaste telklaager Sotsiaalse õigluse all mõistetakse olukorda, kus kõigil ühiskonnaliikmetel on võrdsed võimalused ja poliitilised õigused ning puuduvad majanduslik ebavõrdsus ja ebavõrdsed eesõigused, nii et kõikidel on eeldused täisväärtuslikuks eluks ja neil on võimalik ühiskonnas oma potentsiaali realiseerida.
Uus!!: Mittekasv ja Sotsiaalne õiglus · Näe rohkem »
Sotsialism
Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
Uus!!: Mittekasv ja Sotsialism · Näe rohkem »
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (aastatel 1998–2015 ka Säästva Eesti Instituut) on valitsusväline sihtasutus, mis asutati 1992.
Uus!!: Mittekasv ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus · Näe rohkem »
Tarbimine
Tarbimine ehk konsumeerimine ehk konsumptsioon on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel.
Uus!!: Mittekasv ja Tarbimine · Näe rohkem »
Tööstuslik pööre
Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855–1860) Iiri kunstniku John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk I tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured tööstuse arenguga seotud muutused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda.
Uus!!: Mittekasv ja Tööstuslik pööre · Näe rohkem »
Timo Maran
Timo Maran esinemas restoran-''lounge'''is Novell 19. oktoobril 2010 Timo Maran 2017. aastal Tartu ülikooli humanitaarteaduste majas. Timo Maran (sündinud 13. aprillil 1975) on eesti semiootik ja luuletaja.
Uus!!: Mittekasv ja Timo Maran · Näe rohkem »
Vaesus
Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus.
Uus!!: Mittekasv ja Vaesus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kestlik kahanemine, Tasaareng.
