Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Ahven, Aurik, Østfoldi maakond, Østre Toteni vald, Dioksiinid, Dovrebanen, Elavhõbe, Euroopa, Fredrikstad, Gjøvik, Gjøviki vald, Glåma, Gudbrandsdalslågen, Hamar, Hamari vald, Harjus, Haug, Hüdroelektrijaam, Hornindalsvatnet, Innlandeti maakond, Järv, Jostedalsbreen, Kanada, Kiisk, Koger, Lillehammer, Lillehammeri vald, Luts, Luukarits, Meriforell, Merihärg, Merisiig, Meritint, Minnesund, Minnesundi raudteesild, Norra, Ontario, Oslo, Põhjameri, Ringsakeri vald, Salvatnet, Säinas, Särg, Sild, Skaut, Sonar, Sundfossi tamm, Trondheim, Vanapõhja keel, Võrtsjärv, ..., Vikeni maakond, Vorma, 1789, 1840, 1856, 1858, 1906, 1945, 1947, 1965, 1975, 1985, 1995. Laienda indeks (13 rohkem) »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Mjøsa ja Ahven · Näe rohkem »
Aurik
Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.
Uus!!: Mjøsa ja Aurik · Näe rohkem »
Østfoldi maakond
Østfoldi maakond oli 1.
Uus!!: Mjøsa ja Østfoldi maakond · Näe rohkem »
Østre Toteni vald
Østre Toteni vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Uus!!: Mjøsa ja Østre Toteni vald · Näe rohkem »
Dioksiinid
Dioksiinide üldine struktuurivalem, milles kloori indeksid "n" ja "m" võivad omada väärtusi 0-st 4-ni Polüklooritud dibensodioksiinid (inglise polychlorinated dibenzodioxins, lühendina PCDD) ehk lühemalt dioksiinid (inglise dioxines) on grupp orgaanilisi polühalogeenitud ühendeid, mis kuuluvad keskkonnas levinud saasteainete hulka.
Uus!!: Mjøsa ja Dioksiinid · Näe rohkem »
Dovrebanen
pisi Dovrebanen on raudtee Norras.
Uus!!: Mjøsa ja Dovrebanen · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Mjøsa ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Mjøsa ja Euroopa · Näe rohkem »
Fredrikstad
Fredrikstad (varem ka Fredriksstad) on Fredrikstadi vallale kuuluv osa Norra Vikeni maakonna Fredrikstadi/Sarpsborgi asulast.
Uus!!: Mjøsa ja Fredrikstad · Näe rohkem »
Gjøvik
Gjøvik on linn Norras Innlandeti maakonnas, Gjøviki valla keskus.
Uus!!: Mjøsa ja Gjøvik · Näe rohkem »
Gjøviki vald
Gjøviki vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Uus!!: Mjøsa ja Gjøviki vald · Näe rohkem »
Glåma
Glåma ehk Glomma on Norra pikim jõgi.
Uus!!: Mjøsa ja Glåma · Näe rohkem »
Gudbrandsdalslågen
Gudbrandsdalslågen ehk Lågen on jõgi Norras Opplandi maakonnas.
Uus!!: Mjøsa ja Gudbrandsdalslågen · Näe rohkem »
Hamar
Hamar on linn Norras Lillehammeri lähedal, Innlandeti maakonna ja Hamari valla keskus.
Uus!!: Mjøsa ja Hamar · Näe rohkem »
Hamari vald
Hamari vald on vald Norras Innlandeti maakonnas Lillehammeri lähedal.
Uus!!: Mjøsa ja Hamari vald · Näe rohkem »
Harjus
Harjus (Thymallus thymallus) on lõheliste seltsi harjuslaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Mjøsa ja Harjus · Näe rohkem »
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Mjøsa ja Haug · Näe rohkem »
Hüdroelektrijaam
Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.
Uus!!: Mjøsa ja Hüdroelektrijaam · Näe rohkem »
Hornindalsvatnet
Hornindalsvatneti asukoha kaart. Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv (514 meetrit).
Uus!!: Mjøsa ja Hornindalsvatnet · Näe rohkem »
Innlandeti maakond
Innlandeti maakond on Lõuna-Norras Østlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.
Uus!!: Mjøsa ja Innlandeti maakond · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Mjøsa ja Järv · Näe rohkem »
Jostedalsbreen
Jostedalsbreen Jostedalsbreen või Jostedali liustik on suurim liustik Mandri-Euroopas.
Uus!!: Mjøsa ja Jostedalsbreen · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Mjøsa ja Kanada · Näe rohkem »
Kiisk
Kiisa levila Kiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.
Uus!!: Mjøsa ja Kiisk · Näe rohkem »
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Mjøsa ja Koger · Näe rohkem »
Lillehammer
Lillehammer on linn Kagu-Norras Innlandeti maakonnas, Lillehammeri valla keskus.
Uus!!: Mjøsa ja Lillehammer · Näe rohkem »
Lillehammeri vald
Lillehammeri vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Uus!!: Mjøsa ja Lillehammeri vald · Näe rohkem »
Luts
Luts (Lota lota) on lutslaste (Lotidae) sugukonda (traditsiooniliselt käsitletud tursaliste (Gadiformes) sugukonnas) kuuluv röövkala.
Uus!!: Mjøsa ja Luts · Näe rohkem »
Luukarits
Luukarits (Pungitius pungitius) on ogalikuliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Mjøsa ja Luukarits · Näe rohkem »
Meriforell
Meriforell (Salmo trutta) on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Mjøsa ja Meriforell · Näe rohkem »
Merihärg
Merihärg (Myoxocephalus quadricornis) on võldaslaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Mjøsa ja Merihärg · Näe rohkem »
Merisiig
Merisiig ehk siig (Coregonus lavaretus lavaretus L.) on kalaliik lõhelaste (Salmonidae) sugukonna siia perekonnast.
Uus!!: Mjøsa ja Merisiig · Näe rohkem »
Meritint
Meritint (Osmerus eperlanus) on tintlaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Mjøsa ja Meritint · Näe rohkem »
Minnesund
Minnesundi raudteesild üle Vorma jõe. Vaade jõe läänekaldalt. Minnesund on asula Norras Vikeni maakonnas Eidsvolli vallas koha juures, kus Mjøsa järve lõunasopist saab alguse Vorma jõgi.
Uus!!: Mjøsa ja Minnesund · Näe rohkem »
Minnesundi raudteesild
Vaade Vorma jõe läänekaldalt Minnesundi raudteesild on Dovrebanenil asuv raudteesild Norras Vikeni maakonnas Eidsvolli vallas Minnesundis.
Uus!!: Mjøsa ja Minnesundi raudteesild · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Mjøsa ja Norra · Näe rohkem »
Ontario
Niagara juga Ontario Ontario provints on 1.
Uus!!: Mjøsa ja Ontario · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Mjøsa ja Oslo · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Mjøsa ja Põhjameri · Näe rohkem »
Ringsakeri vald
Ringsakeri vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Uus!!: Mjøsa ja Ringsakeri vald · Näe rohkem »
Salvatnet
Salvatnet on järv Norras Trøndelagi maakonnas Fosnesi ja Nærøy vallas.
Uus!!: Mjøsa ja Salvatnet · Näe rohkem »
Säinas
Säinas (Leuciscus idus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Mjøsa ja Säinas · Näe rohkem »
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Mjøsa ja Särg · Näe rohkem »
Sild
Sild on insenertehniline ehitis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse.
Uus!!: Mjøsa ja Sild · Näe rohkem »
Skaut
Skaut on poiss või tüdruk (ka gaid) enamasti vanuses 11–18, kes osaleb ülemaailmses skaudiliikumises.
Uus!!: Mjøsa ja Skaut · Näe rohkem »
Sonar
Külgvaatesonari kujutis laevavrakist Sonar on teatud tehnoloogiate üldnimetus, milles üldjuhul allveekeskkonnas helilaineid kasutatakse navigatsiooniks, kommunikatsiooniks, veealuste (veepealsete) objektide kauguste ja asukohtade määramiseks ning objektidest kujutiste saamiseks.
Uus!!: Mjøsa ja Sonar · Näe rohkem »
Sundfossi tamm
Sundfossi tamm (ka Sundbyfossi tamm) asus Vorma jõel Eidsvolli juures Norras.
Uus!!: Mjøsa ja Sundfossi tamm · Näe rohkem »
Trondheim
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.
Uus!!: Mjøsa ja Trondheim · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Mjøsa ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Mjøsa ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Vikeni maakond
Vikeni maakond on Lõuna-Norras Østlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.
Uus!!: Mjøsa ja Vikeni maakond · Näe rohkem »
Vorma
Vorma on jõgi Norras, mis saab alguse Mjøsa järvest ja suubub Glåma jõkke Årnesi juures.
Uus!!: Mjøsa ja Vorma · Näe rohkem »
1789
1789.
Uus!!: Mjøsa ja 1789 · Näe rohkem »
1840
1840.
Uus!!: Mjøsa ja 1840 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Mjøsa ja 1856 · Näe rohkem »
1858
1858.
Uus!!: Mjøsa ja 1858 · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Mjøsa ja 1906 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Mjøsa ja 1945 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Mjøsa ja 1947 · Näe rohkem »
1965
1965.
Uus!!: Mjøsa ja 1965 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Mjøsa ja 1975 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Mjøsa ja 1985 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Mjøsa ja 1995 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Mjosa, Mjosa järv, Mjösa, Mjösa järv.
