Kiiremini kui brauser!
19 suhted: Armeenia, Armeenlased, Atlanta, Širaki maakond, Däulet Turlõhhanov, Gjumri, Kasahstan, Kreeka-Rooma maadlus, Maadlus, Nõukogude Liit, Sydney, 1973, 1995. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused, 1996. aasta suveolümpiamängud, 1998. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused, 1999. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused, 20. märts, 2000. aasta suveolümpiamängud, 2004. aasta suveolümpiamängud.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja Armeenlased · Näe rohkem »
Atlanta
Atlanta on linn USA kaguosas, Georgia osariigi pealinn ja Fultoni maakonna halduskeskus.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja Atlanta · Näe rohkem »
Širaki maakond
Širaki maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja Širaki maakond · Näe rohkem »
Däulet Turlõhhanov
Däulet Turlõhhanov (kasahhi Дәулет Болатұлы Тұрлыханов; sündinud 18. novembril 1963) on endine Kasahstani maadleja.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja Däulet Turlõhhanov · Näe rohkem »
Gjumri
Gjumri on Armeenia suuruselt teine linn, Širaki maakonna keskus.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja Gjumri · Näe rohkem »
Kasahstan
Kasahstan (kasahhi Qazaqstan, Қазақстан, ametliku nimega Kasahstani Vabariik) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja Kasahstan · Näe rohkem »
Kreeka-Rooma maadlus
thumb Kreeka-Rooma maadlus (ka klassikaline maadlus ja Prantsuse maadlus) on üks kahest levinumast maadlusviisist.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja Kreeka-Rooma maadlus · Näe rohkem »
Maadlus
Maadlus Maadlus on üks maailma vanimaid spordialasid.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja Maadlus · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Sydney
Kulgevideo Sydney sadamast 2021. aasta märtsis Sydney (varem eesti keeles ka Sidney) on linn Austraalias, Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja Sydney · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja 1973 · Näe rohkem »
1995. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused
1995.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja 1995. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused · Näe rohkem »
1996. aasta suveolümpiamängud
1996.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja 1996. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »
1998. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused
1998.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja 1998. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused · Näe rohkem »
1999. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused
Maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses 1999 peeti Kreekas Ateenas.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja 1999. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused · Näe rohkem »
20. märts
20.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja 20. märts · Näe rohkem »
2000. aasta suveolümpiamängud
2000.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja 2000. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »
2004. aasta suveolümpiamängud
2004.
Uus!!: Mhithar Manukjan ja 2004. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »
