Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Aatom, Algoritm, Biofüüsika, Biokeemia, Biomolekul, DNA, Elektrostaatiline vastastikmõju, Energia jäävuse seadus, Entroopia, Füüsika, Füüsikaline suurus, Informatsiooniteooria, Interaktsioon, Ioon, Jõuväli, John Desmond Bernal, Konformatsioon, Kvantkeemia, Lahus, Liikumine, Liikumisvõrrand, Markovi ahel, Materjaliteadus, Modelleerimine, Molekul, Nanotehnoloogia, Neutron, Pierre-Simon Laplace, Pind, Potentsiaalne energia, Protsessor, Rakendusmatemaatika, Röntgendifraktsioonanalüüs, Reaktiivne molekulaardünaamika, Simulatsioon, Tahkis, Termodünaamika, Trajektoor, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Valgud, Van der Waalsi jõud, Vedelik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Aatom · Näe rohkem »
Algoritm
Algoritm on astmeline tegevusjuhis, juhend või eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Algoritm · Näe rohkem »
Biofüüsika
Biofüüsika on biosüsteemide ja bioloogiliste protsesside füüsikalisi seaduspärasusi uuriv teadus.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Biofüüsika · Näe rohkem »
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Biokeemia · Näe rohkem »
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Biomolekul · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja DNA · Näe rohkem »
Elektrostaatiline vastastikmõju
Elektrostaatiliseks vastastikmõjuks ehk kulooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse seisvate elektrilaengute vastastikust mõju.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Elektrostaatiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Energia jäävuse seadus
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv).
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Energia jäävuse seadus · Näe rohkem »
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Entroopia · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Informatsiooniteooria
Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Informatsiooniteooria · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Ioon · Näe rohkem »
Jõuväli
Jõuväli on füüsikaline väli, mille igas ruumipunktis mõjub proovikehale kindla suuruse ja suunaga jõud (jõuvektor).
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Jõuväli · Näe rohkem »
John Desmond Bernal
John Desmond Bernal (10. mai 1901 Nenagh, Tipperary krahvkond, Iirimaa – 15. september 1971 London) oli Briti füüsik, filosoof ja poliitiline aktivist.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja John Desmond Bernal · Näe rohkem »
Konformatsioon
Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Konformatsioon · Näe rohkem »
Kvantkeemia
Kvantkeemia on teoreetilise keemia haru, mis kasutab keemias ettetulevate probleemide lahendamiseks kvantmehaanika ja kvantväljateooria abi.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Kvantkeemia · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Lahus · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Liikumine · Näe rohkem »
Liikumisvõrrand
Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Liikumisvõrrand · Näe rohkem »
Markovi ahel
Markovi ahelaks (vene matemaatiku Andrei Markov seeniori nime järgi) nimetatakse matemaatikas lõpliku või loenduva olekute hulgaga diskreetse ajaga juhuslikku protsessi, millel on Markovi omadus.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Markovi ahel · Näe rohkem »
Materjaliteadus
Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest atmosfääri sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni Materjaliteaduses on oluline materjalide sisestruktuuri uurimine. Mullbetooni kristallstruktuuri uurimine Tartu Ülikoolis Materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis kombineerib keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Materjaliteadus · Näe rohkem »
Modelleerimine
Modelleerimine on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Modelleerimine · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Molekul · Näe rohkem »
Nanotehnoloogia
Nanotehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate, sealhulgas nanorobotite uurimise ja loomisega.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Nanotehnoloogia · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Neutron · Näe rohkem »
Pierre-Simon Laplace
Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Pierre-Simon Laplace · Näe rohkem »
Pind
Pind (ka geomeetriline pind) on matemaatikas ja eriti topoloogias punktihulk, mis moodustab kahemõõtmelise topoloogilise muutkonna, ka ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Pind · Näe rohkem »
Potentsiaalne energia
Potentsiaalne energia on keha energia konservatiivse jõu väljas.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Potentsiaalne energia · Näe rohkem »
Protsessor
Intel 4004 oli esimene üldkasutuseks mõeldud mikroprotsessor Mikroprotsessor Intel 80486DX2 Protsessori Intel Core 2 struktuuriskeem Protsessor on elektroonikalülitus, milles toimuvaid aritmeetika- ja loogikatehteid juhitakse protsessorisse antavate masinakäskudega.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Protsessor · Näe rohkem »
Rakendusmatemaatika
Rakendusmatemaatika on matemaatika osa, mis tegeleb teistes teadusharudes rakendatavate matemaatiliste mudelite ja nende uurimiseks määratud meetodite loomisega.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Rakendusmatemaatika · Näe rohkem »
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »
Reaktiivne molekulaardünaamika
Reaktiivse molekulaardünaamika (RMD) all mõeldakse molekulaardünaamiliste (MD) arvutisimulatsioonide edasiarendusi, mis võimaldavad käsitleda ka keemilisi reaktsioone.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Reaktiivne molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Simulatsioon
Tehase simulatsioon FlexSimis Simulatsioon on reaalmaailma protsessi või süsteemi jäljendamine ajas.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Simulatsioon · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Tahkis · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Trajektoor · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Valgud · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Molekulaardünaamika ja Vedelik · Näe rohkem »
