Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Molekulaarorbitaalide teooria

Index Molekulaarorbitaalide teooria

Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.

40 suhted: Aatomorbitaal, Aktivatsioonienergia, Alus (keemia), Amplituud, Anioon, Boor, Elektrofiil, Elektron, Elektronafiinsus, Elektronegatiivsus, Energia, Energia miinimumi printsiip, Gaas, Halogeenid, Hapnik, Hüdriidid, Interferents, Keemiline side, Kloor, Kvantfüüsika, Kvantkeemia, Lainefunktsioon, Liitium, Liitmine, Magneesium, Molekul, Molekulaarorbitaal, Molekuli polaarsus, Nukleofiil, Orgaaniline süntees, Paramagnetism, Pauli printsiip, Polarisatsioon, Psii, Redutseerija, Sümmeetria, Süsinik, Spinn, Valentssidemete teooria, Vesinik.

Aatomorbitaal

tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »

Aktivatsioonienergia

Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Aktivatsioonienergia · Näe rohkem »

Alus (keemia)

Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Alus (keemia) · Näe rohkem »

Amplituud

Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Amplituud · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Anioon · Näe rohkem »

Boor

Boor on keemiline element järjenumbriga 5.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Boor · Näe rohkem »

Elektrofiil

Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Elektrofiil · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronafiinsus

Elemendi elektronafiinsus Eea on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Elektronafiinsus · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Energia · Näe rohkem »

Energia miinimumi printsiip

Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Energia miinimumi printsiip · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Gaas · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Halogeenid · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Hapnik · Näe rohkem »

Hüdriidid

150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Interferents

Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Interferents · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Keemiline side · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Kloor · Näe rohkem »

Kvantfüüsika

Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »

Kvantkeemia

Kvantkeemia on teoreetilise keemia haru, mis kasutab keemias ettetulevate probleemide lahendamiseks kvantmehaanika ja kvantväljateooria abi.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Kvantkeemia · Näe rohkem »

Lainefunktsioon

Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Liitium · Näe rohkem »

Liitmine

Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Liitmine · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Magneesium · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Molekul · Näe rohkem »

Molekulaarorbitaal

Molekulaarorbitaal tekib aatomorbitaalide katkemise tulemusena, mille puhul ühised molekulaarorbitaalid vähendavad süsteemi koguenergiat.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Molekulaarorbitaal · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Nukleofiil

Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Nukleofiil · Näe rohkem »

Orgaaniline süntees

Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Orgaaniline süntees · Näe rohkem »

Paramagnetism

Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Paramagnetism · Näe rohkem »

Pauli printsiip

Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Pauli printsiip · Näe rohkem »

Polarisatsioon

Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Polarisatsioon · Näe rohkem »

Psii

Psii (suurtähena Ψ, väiketähena ψ) on Kreeka keele tähestiku 23.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Psii · Näe rohkem »

Redutseerija

Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Redutseerija · Näe rohkem »

Sümmeetria

Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Sümmeetria · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Süsinik · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Spinn · Näe rohkem »

Valentssidemete teooria

Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Molekulaarorbitaalide teooria ja Vesinik · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Molekulorbitaalide teooria.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »