Kiiremini kui brauser!
14 suhted: Arv, Heli, Helikõrgus, Kõlakast, Keelpillid, Kvart, Kvint, Mõõtmine, Noot, Oktav (helikõrguspiirkond), Pillikeel, Pythagoras, Sagedus, Tervetoon.
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Monokord ja Arv · Näe rohkem »
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Uus!!: Monokord ja Heli · Näe rohkem »
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Uus!!: Monokord ja Helikõrgus · Näe rohkem »
Kõlakast
Kitarri põhjata kõlakast Kõlakast on keelpilli kambrikujuline avaga osa, mis muudab pilli tekitatavat heli, võimendab seda resonantsi abil ja vahendab ümbritsevasse õhku.
Uus!!: Monokord ja Kõlakast · Näe rohkem »
Keelpillid
Hiina muusikapoe keelpillide väljapanek Keelpillitrio esitab Beethoveni pala Trio nr 1 G, Op 9 I Adago Allegro con brio Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heli tekitab pillikeele võnkumine.
Uus!!: Monokord ja Keelpillid · Näe rohkem »
Kvart
Kvart ((a) puhas kvart, (b) suurendatud kvart (c) vähendatud kvart Lüüdia mažoor (mažoorne helirida) erineb joonia mažoorist kõrge IV astme poolest, mida nimetatakse lüüdia kvardiks (suurendatud kvart) Lüüdia helireas „lüüdia kvart“ Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks. Suurendatud kvarti nimetatakse ka tritooniks ning seda on keskajal peetud kas äärmiselt dissoneerivaks või siis lausa lubamatuks intervalliks ("Kurat muusikas", Diabolus in musica). Klassikalises harmoonias laheneb IV ja VII astme vahel asuv diatooniline suurendatud kvart vastavalt III ja I astme vahel asuvasse seksti.
Uus!!: Monokord ja Kvart · Näe rohkem »
Kvint
Kvint ((a)puhas kvint (b) vähendatud kvint (c) suurendatud kvint Kvint on konsoneeriv intervall. Oktavi ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1: 3. Igast helist oktavi ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine ülemheli. Viiuli, vioola (altviiuli) ja tšello keeled häälestatakse üksteisest kvintide kaugusele.
Uus!!: Monokord ja Kvint · Näe rohkem »
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Uus!!: Monokord ja Mõõtmine · Näe rohkem »
Noot
Guillaume Machaut' rondoo ''Dame, mon cuer en vous remaint'' 16. sajandi noodiraamatus Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797) Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli tähistav märk.
Uus!!: Monokord ja Noot · Näe rohkem »
Oktav (helikõrguspiirkond)
Oktav on muusikas helikõrguspiirkonna tähis.
Uus!!: Monokord ja Oktav (helikõrguspiirkond) · Näe rohkem »
Pillikeel
Mähisega keeled Pillikeel ehk lihtsalt keel on kordofoni (keeltega muusikainstrumendi) osa, mis võnkumisel tekitab heli.
Uus!!: Monokord ja Pillikeel · Näe rohkem »
Pythagoras
Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini'' Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 570 eKr – 496 eKr)"Antiigileksikon", 2.
Uus!!: Monokord ja Pythagoras · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Monokord ja Sagedus · Näe rohkem »
Tervetoon
Tervetoon ehk täistoon ehk toon on üldises praktilises muusikalises keelekasutuses suure sekundi sünonüümiks.
Uus!!: Monokord ja Tervetoon · Näe rohkem »
