Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Aristoteles, Asjaolu, Bridž, Deontoloogiline eetika, Erapooletus, Friedrich Nietzsche, Funktsioon, George Edward Moore, Grammatika, Immanuel Kant, Inimloomus, John Stuart Mill, Julgus, Kant, Konsekventsialism, Lahkarvamus, Loogiline võimalikkus, Loomuõigus, Moraal, Moraalirelativism, Oxford University Press, Paavst, Pesapall, Platon, Principia Ethica, Ratsionaalsus, Silmakirjalikkus, Sokrates, Tapmine, Thomas Hobbes, Utilitarism, Valetamine, 1998, 2005.
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Aristoteles · Näe rohkem »
Asjaolu
Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Asjaolu · Näe rohkem »
Bridž
Väljamäng Bridž on nelja mängijaga kaardimäng, mille eesmärgiks on tihide võtmine.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Bridž · Näe rohkem »
Deontoloogiline eetika
Deontoloogia (vanakreeka keele δέον, deon, 'nõutav, vajaolev, kohane') on moraalifilosoofia suund ja moraaliteooria tüüp, mille kohaselt tuleb tegude moraalsust hinnata eelkõige lähtuvalt nende vastavusest moraalireeglitele või tunnetatud kohustusest moraali või selle reeglite suhtes.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Deontoloogiline eetika · Näe rohkem »
Erapooletus
Valiku, otsuse, hinnangu või käitumise erapooletus on valiku, otsuse, hinnangu või käitumise omadus, mis seisneb sõltumatuses sellest valikust, otsusest, hinnangust või käitumisest mõjutatud isikute (või üldisemalt: asjade) teatud omadustest.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Erapooletus · Näe rohkem »
Friedrich Nietzsche
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Friedrich Nietzsche · Näe rohkem »
Funktsioon
Funktsioon üldtähenduses on eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Funktsioon · Näe rohkem »
George Edward Moore
George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja George Edward Moore · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Grammatika · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Inimloomus
Inimloomuse all mõistetakse inimestele loomupäraselt ("looduslikult") omaste tunnuste (sh mõtte-, tunde- ja teguviiside) kogumit.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Inimloomus · Näe rohkem »
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja John Stuart Mill · Näe rohkem »
Julgus
Julgus on vastupidine seisukoht argusele ja nad mõlemad on seotud hirmuga.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Julgus · Näe rohkem »
Kant
*Kant on kahe nurgi asetseva pinna või tahu ühinemisserv.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Kant · Näe rohkem »
Konsekventsialism
Konsekventsialism on eetikas seisukoht, mille järgi tegude ja otsuste hindamisel tuleb lähtuda nende (võimalikest) tagajärgedest ning võimalikud teised kaalutlused taanduvad tagajärjede arvestamisele.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Konsekventsialism · Näe rohkem »
Lahkarvamus
Lahkarvamus on kahe või enama isiku erimeelsused (arvamused) millegi suhtes.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Lahkarvamus · Näe rohkem »
Loogiline võimalikkus
Loogiline võimalikkus on kõige lõdvem võimalikkuse tüüp (sealhulgas modaalloogikas).
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Loogiline võimalikkus · Näe rohkem »
Loomuõigus
Loomuõigus on õigusteooria, milles usutakse, et on olemas mingisugused moraalipõhimõtted ja reeglid, mida inimene mitte mingil juhul muuta ei tohi ja mis kehtivad eranditult kõikidele inimestele.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Loomuõigus · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Moraal · Näe rohkem »
Moraalirelativism
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allikatest.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Moraalirelativism · Näe rohkem »
Oxford University Press
Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Oxford University Press · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Paavst · Näe rohkem »
Pesapall
Pesapallimäng Angel Stadiumil Anaheimis (USA, California) Pesapall on võistkondlik sportmäng, milles osalevad kaks üheksaliikmelist võistkonda, kes tegutsevad vaheldumisi ründajate ja kaitsjatena.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Pesapall · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Platon · Näe rohkem »
Principia Ethica
"Principia Ethica" on 1903.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Principia Ethica · Näe rohkem »
Ratsionaalsus
Ratsionaalsus on uskumuse mõistuspärasus (teoreetiline ratsionaalsus) või teo mõistuspärasus (praktiline ratsionaalsus).
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Ratsionaalsus · Näe rohkem »
Silmakirjalikkus
Silmakirjalikkus on niisuguste vaadete, omaduste või tunnete omamise teesklus, mida tegelikult inimesel pole.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Silmakirjalikkus · Näe rohkem »
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Sokrates · Näe rohkem »
Tapmine
Tapmine (ka: tapp) on inimese või looma surma põhjustamine.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Tapmine · Näe rohkem »
Thomas Hobbes
pisi Thomas Hobbes (5. aprill 1588 – 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Thomas Hobbes · Näe rohkem »
Utilitarism
Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Utilitarism · Näe rohkem »
Valetamine
Valetamine on teadlikult tõsilugude või -asjade moonutamine, vale rääkimine või valede andmete esitamine-näitamine.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja Valetamine · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja 1998 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Morality: Its Nature and Justification ja 2005 · Näe rohkem »
