Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Arhitektuur, Astronoomia, Ökomorfoloogia, Bioloogia, Ehitis, Folkloristika, Galaktika, Geomorfoloogia, Grammatika, Jõesäng, Jõgi, Keeleteadus, Liik (bioloogia), Maastik, Metallid, Metallurgia, Mikrostruktuur, Morfoloogia, Morfoloogia (bioloogia), Muld, Mullamorfoloogia, Organism, Rahvajutt, Sõnavorm, Taevakeha, Taimemorfoloogia, Teadus, Võre (matemaatika).
Arhitektuur
Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Arhitektuur · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Astronoomia · Näe rohkem »
Ökomorfoloogia
Ökomorfoloogia on ökoloogia ja morfoloogia piiriteadus, mis uurib organismide välistunnuste kujunemise olenevust keskkonnast.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Ökomorfoloogia · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Bioloogia · Näe rohkem »
Ehitis
Ehitiseks nimetatakse tavaliselt teadliku ekspluateerimise eesmärgiga ehitustegevuse tulemust.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Ehitis · Näe rohkem »
Folkloristika
Folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus folkloorist ehk rahvaluulest.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Folkloristika · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Galaktika · Näe rohkem »
Geomorfoloogia
Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Geomorfoloogia · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Grammatika · Näe rohkem »
Jõesäng
Ahja jõe säng Jõesäng ehk säng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Jõesäng · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Jõgi · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Maastik
Maastik Maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Maastik · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Metallid · Näe rohkem »
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Metallurgia · Näe rohkem »
Mikrostruktuur
Mikrostruktuur - (.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Mikrostruktuur · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Morfoloogia (bioloogia)
Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Morfoloogia (bioloogia) · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Muld · Näe rohkem »
Mullamorfoloogia
Gleistunud rähkmulla mullaprofiil. Pilt on tehtud Harju maakonnas Kose vallas Mullamorfoloogia on mullateaduse osa, mis tegeleb mulla ehituse ja välistunnuste uurimisega.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Mullamorfoloogia · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Organism · Näe rohkem »
Rahvajutt
Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, üks rahvaluule põhiliikidest.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Rahvajutt · Näe rohkem »
Sõnavorm
Sõnavormideks nimetatakse ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Sõnavorm · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Taevakeha · Näe rohkem »
Taimemorfoloogia
Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Taimemorfoloogia · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Teadus · Näe rohkem »
Võre (matemaatika)
Võre on matemaatikas osaliselt järjestatud hulk, milles igal lõplikul mittetühjal alamhulgal on ülemraja (vähim ülemtõke) ja alamraja (suurim alamtõke).
Uus!!: Morfoloogia (täpsustus) ja Võre (matemaatika) · Näe rohkem »
