Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Alfamotoneuron

Index Alfamotoneuron

Alfamotoneuronid ehk α-motoneuronid (ladina keeles motoneuron α) on selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid, mis paiknevad seljaaju eessamba hallaines ja ajutüves (kraniaalnärvide motoorsetes tuumades).

38 suhted: Ajutüvi, Akson, Amüotroofne lateraalskleroos, Anatoomia, Apoptoos, Atsetüülkoliin, Dendriit, Hallaine, Halvatus, Histoloogia, Inimese füsioloogia ja anatoomia, Kõõlus, Kesknärvisüsteem, Kraniaalnärvid, Ladina keel, Lastehalvatus, Lihas, Liiges, Müeliin, Meditsiinisõnastik, Morfoloogia (bioloogia), Motoorsed neuronid, Närviimpulss, Neuron, Neurotransmitter, Polioviirus, Sünaps, Schwanni rakud, Selgroogsed, Seljaaju, Sidekude, Sisekõrv, Skeletilihased, Somaatiline närvisüsteem, Suurajukoor, Terminologia Histologica, Väikeaju, Vöötlihas.

Ajutüvi

Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Ajutüvi · Näe rohkem »

Akson

Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Akson · Näe rohkem »

Amüotroofne lateraalskleroos

Amüotroofne lateraalskleroos ehk amüotroofiline lateraalskleroos ehk motoorneuroni haigus (ladina keeles sclerosis lateralis amyotrophica, lühend ALS) on peamiselt täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev motoneuronihaiguse vorm, millele on iseloomulik mitmete närvide põletik ja mis põhjustab lihasatroofiat ja halvatust ning lõpeb hingamispuudulikkuse korral harilikult surmaga.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Amüotroofne lateraalskleroos · Näe rohkem »

Anatoomia

Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Anatoomia · Näe rohkem »

Apoptoos

Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Apoptoos · Näe rohkem »

Atsetüülkoliin

Atsetüülkoliin Atsetüülkoliin ehk atsetüületanooltrimetüülammoonium (lühend Ach) (ladina acetylcholinum) on orgaaniline molekul, mis toimib neurotransmitterina.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Atsetüülkoliin · Näe rohkem »

Dendriit

Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Dendriit · Näe rohkem »

Hallaine

Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Hallaine · Näe rohkem »

Halvatus

Halvatus ehk paralüüs on seisund, mida iseloomustab lihasjõu langus.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Halvatus · Näe rohkem »

Histoloogia

Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Histoloogia · Näe rohkem »

Inimese füsioloogia ja anatoomia

"Inimese füsioloogia ja anatoomia" (soome keeles "Ihmisen fysiologia ja anatomia") on Walter Nienstedti, Osmo Hännineni, Antti Arstila ja Stig-Eyrik Björkqvisti koostatud raamat, mis käsitleb inimorganismi normaalset anatoomiat ja füsioloogiat.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Inimese füsioloogia ja anatoomia · Näe rohkem »

Kõõlus

Kõõlus (ladina keeles tendo) on tugev sidekoe riba, mille abil kinnitub lihas luudele.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Kõõlus · Näe rohkem »

Kesknärvisüsteem

Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »

Kraniaalnärvid

Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).

Uus!!: Alfamotoneuron ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lastehalvatus

Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Lastehalvatus · Näe rohkem »

Lihas

Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Lihas · Näe rohkem »

Liiges

Liigese ehitus Liiges on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Liiges · Näe rohkem »

Müeliin

Müeliin (ladina myelinum) on närvikiude ümbritsev rakumembraan.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Müeliin · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »

Morfoloogia (bioloogia)

Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Morfoloogia (bioloogia) · Näe rohkem »

Motoorsed neuronid

Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Motoorsed neuronid · Näe rohkem »

Närviimpulss

Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Närviimpulss · Näe rohkem »

Neuron

Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Neuron · Näe rohkem »

Neurotransmitter

Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Neurotransmitter · Näe rohkem »

Polioviirus

Polioviirus (inglise poliovirus) on viirus, mida peetakse lastehalvatuse tekitajaks inimestel ja eksperimentaalselt muudelgi imetajatel.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Polioviirus · Näe rohkem »

Sünaps

Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Sünaps · Näe rohkem »

Schwanni rakud

Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Schwanni rakud · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Seljaaju

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Seljaaju · Näe rohkem »

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Sidekude · Näe rohkem »

Sisekõrv

Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Sisekõrv · Näe rohkem »

Skeletilihased

Skeletilihased on osa selgroogsete lihastikust.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Skeletilihased · Näe rohkem »

Somaatiline närvisüsteem

Somaatiline närvisüsteem on selgroogsetel loomadel närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Somaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »

Suurajukoor

Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Suurajukoor · Näe rohkem »

Terminologia Histologica

Terminologia Histologica (lühend TH) on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Terminologia Histologica · Näe rohkem »

Väikeaju

Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Väikeaju · Näe rohkem »

Vöötlihas

Skeletilihas Vöötlihas koosneb kimpudeks koondunud vöödilistest lihaskiududest.

Uus!!: Alfamotoneuron ja Vöötlihas · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Alfa-motoneuron, Alfa-motoneuronid, Alfamotoneuronid, Motoneuron α.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »