Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Motoorne ajukoor

Index Motoorne ajukoor

Motoorne ajukoor ehk motoorne piirkond ehk motoorne korteks on paljudel selgroogsetel loomadel peaajus paiknev ja talitlev suurajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt tahtliku motoorika (liikumine, liigutused) planeerimise, sooritamise ja kontrolliga.

12 suhted: Akson, Betsi rakud, Inimene, Meditsiinisõnastik, Motoorsed neuronid, Otsmikusagar, Peaaju, Planeerimine, Rakk, Selgroogsed, Suuraju, Suurajukoor.

Akson

Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.

Uus!!: Motoorne ajukoor ja Akson · Näe rohkem »

Betsi rakud

Inimese püramiidrakk vaadatuna Golgi meetodil värvitult Betsi rakud ehk Betsi neuronid on osade selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoneuronite tüüp – need mitte eriti arvukad rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara hallaine premotoorse korteksi V kihis.

Uus!!: Motoorne ajukoor ja Betsi rakud · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Uus!!: Motoorne ajukoor ja Inimene · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Uus!!: Motoorne ajukoor ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »

Motoorsed neuronid

Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.

Uus!!: Motoorne ajukoor ja Motoorsed neuronid · Näe rohkem »

Otsmikusagar

Otsmikusagar ehk frontaalsagar paikneb selgroogsetel loomadel peaajus, suuraju poolkerade eesmises osas, tsentraalvaost (sulcus centralis) eespool ja tegeleb stiimulitele reageerimisega.

Uus!!: Motoorne ajukoor ja Otsmikusagar · Näe rohkem »

Peaaju

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.

Uus!!: Motoorne ajukoor ja Peaaju · Näe rohkem »

Planeerimine

Planeerimise ehk plaanimise all mõeldakse igasuguste plaanide koostamist, sealhulgas.

Uus!!: Motoorne ajukoor ja Planeerimine · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Motoorne ajukoor ja Rakk · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Motoorne ajukoor ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Suuraju

Suuraju (ladina keeles cerebrum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.

Uus!!: Motoorne ajukoor ja Suuraju · Näe rohkem »

Suurajukoor

Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.

Uus!!: Motoorne ajukoor ja Suurajukoor · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Motoorne korteks, Motoorne piirkond.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »