Kiiremini kui brauser!
87 suhted: A-vitamiin, Ain-Elmar Kaasik, Aju kõvakest, Ajutüvi, Akson, Alzheimeri tõbi, Antikehad, Apoptoos, Autoimmuunhaigus, Autonoomne närvisüsteem, B12-vitamiin, Betsi rakud, C-vitamiin, CU, Düsartria, Dendriitrakk, Dopamiin, E-vitamiin, Eelvitamiinid, Elumus, Eristusdiagnoos, Etanool, Geen, Halvatus, Hematoentsefaalne barjäär, Hingamispuudulikkus, Immuunsüsteem, Impotentsus, Inimene, Jean-Martin Charcot, Karotenoidid, Kesknärvisüsteem, Kobra, Kopsud, Kraniaalnärvid, Kusepõis, Kuulmine, Ladina keel, Lamatis, Lastehalvatus, Lühend, Lükopeen, Lümfisüsteem, Leukotsüüt, Lihas, Luteiin, Mandeltuum, Mart Saarma, Medicina, Meditsiinisõnastik, ..., Megavitamiiniteraapia, Motoorne ajukoor, Motoorsed neuronid, Mutatsioon, Nägemine, Närilised, Närvirakkude kasvufaktor, Neuron, Neurotransmitter, Oksüdatiivne stress, Otsmikusagar, Parkinsoni tõbi, Peaaju, Pestitsiid, Peter Singer, Piklikaju, Polüskleroos, Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, RHK-9, Rilusool, Sarkoidoos, Süda, Seedimine, Seljaaju, Silm, Somaatiline närvisüsteem, Suitsetamine, Suurajukoor, T-lümfotsüüdid, Tsütokiinid, Tsink, Vaheneuron, Vereringe, Vitameer, 1869, 1874, 21. kromosoom. Laienda indeks (37 rohkem) »
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja A-vitamiin · Näe rohkem »
Ain-Elmar Kaasik
Ain-Elmar Kaasik esinemas vikipedistidele Teaduste Akadeemia hoonesFoto: Ave Maria Mõistlik, 21. mai 2014 Ain-Elmar Kaasik, 2009 Ain-Elmar Kaasik (sündinud 2. augustil 1934 Tallinnas) on eesti arstiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Ain-Elmar Kaasik · Näe rohkem »
Aju kõvakest
Aju kõvakest ehk peaaju kõvakest ehk peaaju-kõvakest (dura mater encephali) on paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete peaaju ümbritsev ajukest, mis liibub vastu ajukolju sisepinda.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Aju kõvakest · Näe rohkem »
Ajutüvi
Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Ajutüvi · Näe rohkem »
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Akson · Näe rohkem »
Alzheimeri tõbi
Pildil on vasakul normaalse eaka inimese aju ja paremal Alzheimeri haige aju. Eristustunnused on välja toodud. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida 1906.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Alzheimeri tõbi · Näe rohkem »
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Antikehad · Näe rohkem »
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Apoptoos · Näe rohkem »
Autoimmuunhaigus
Autoimmuunhaigus (lühend AIH) on perekondlik ja/või krooniline haiguslik seisund, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Autoimmuunhaigus · Näe rohkem »
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Autonoomne närvisüsteem · Näe rohkem »
B12-vitamiin
B12-vitamiin ehk kobalamiinid on mittesüstemaatiline (tavatermin) üldnimetus vesilahustuvate antianeemiliste bioaktiivsete, valdavalt orgaaniliste molekulide ja nende ühendite rühma kohta.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja B12-vitamiin · Näe rohkem »
Betsi rakud
Inimese püramiidrakk vaadatuna Golgi meetodil värvitult Betsi rakud ehk Betsi neuronid on osade selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoneuronite tüüp – need mitte eriti arvukad rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara hallaine premotoorse korteksi V kihis.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Betsi rakud · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja C-vitamiin · Näe rohkem »
CU
Cu võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja CU · Näe rohkem »
Düsartria
Düsartria (dysarthria) on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Düsartria · Näe rohkem »
Dendriitrakk
Dendriitrakud ehk dendriitsed rakud (lühend DC) on peamiselt imetajate lümfoid(-immuun)süsteemi rakutüüp, mille ülesandeks on antigeenide esitlemine T-lümfotsüütidele ja osalemine immuunvastuses.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Dendriitrakk · Näe rohkem »
Dopamiin
Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Dopamiin · Näe rohkem »
E-vitamiin
Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja E-vitamiin · Näe rohkem »
Eelvitamiinid
Eelvitamiinid ehk provitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaanilised biomolekulid, ka looduslike vitamiinide algvormid, mis muundatakse organismides toimivateks bioaktiivseteks vitamiinideks.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Eelvitamiinid · Näe rohkem »
Elumus
Elumus (elulemus pole soovitatav) on ajavahemik, mille raskelt haige (näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient) võib kas ravimite ja/või ravimeetodite, elundi transplantatsiooni või muude meditsiinivõtete rakendamisega juurde võita elueapikendusena võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Elumus · Näe rohkem »
Eristusdiagnoos
Eristusdiagnoos ehk diferentsiaaldiagnoos (ingl differential diagnosis) on meditsiiniteaduses kasutatav haiguslike seisundite, klassifikaatorite ja laboratoorsete analüüside täpsustamise ja tõlgendamise protsess.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Eristusdiagnoos · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Etanool · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Geen · Näe rohkem »
Halvatus
Halvatus ehk paralüüs on seisund, mida iseloomustab lihasjõu langus.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Halvatus · Näe rohkem »
Hematoentsefaalne barjäär
Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondadekapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Hematoentsefaalne barjäär · Näe rohkem »
Hingamispuudulikkus
Hingamispuudulikkus (lüh HP, ka pulmonaalpuudulikkus) (insufficientia respirationis, ingl pulmonary inufficiency, respiratory insufficiency) on elundkonnapuudulikkust tähistav termin, mida iseloomustab hingamiselundkonna elundite (näiteks kopsude) võimetus (insufients) tagada organismi piisav hapnikuga varustatus ja süsinikdioksiidi eemaldus.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Hingamispuudulikkus · Näe rohkem »
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »
Impotentsus
Impotentsus (ladina impotentia 'võimetus, nõrkus') on valdavalt täiskasvanud meeste suguvõimetus ja täiskasvanud meeste sigitamisvõimetus, või naiste sigimisvõimetus, ka viljatus.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Impotentsus · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Inimene · Näe rohkem »
Jean-Martin Charcot
Jean-Martin Charcot Jean-Martin Charcot (29. november 1825 Pariis – 16. august 1893 Morvan) oli prantsuse neuroloog, kaasaegse neuroloogia rajajaid (koos Guillaume Duchenne'iga).
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Jean-Martin Charcot · Näe rohkem »
Karotenoidid
Flamingode sulestiku värvus tuleneb karotenoidsetest pigmentidest Karotenoidid on tetraterpenoidsed pigmendid, mis jagunevad kaheks rühmaks: ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavateks karoteenideks ning nende oksüdeneerunud derivaatideks ksantofüllideks.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Karotenoidid · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Kobra
Kobra (Naja) on maoperekond.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Kobra · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Kopsud · Näe rohkem »
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »
Kusepõis
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Kusepõis · Näe rohkem »
Kuulmine
Kõrv – kuulmise meeleelund Kuulmine ehk kuulmismeel (inglise hearing, audition) on elusolendite võime eristada nendeni jõudvaid helilaineid nende omaduste, nagu amplituudi (tugevuse) ja sageduse (helikõrguse) järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil"Kuulmine".
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Kuulmine · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lamatis
fibriin Lamatis (ladina keeles decubitus) on pehmete kudede nekroos, mis tekib vereringe häirete tagajärjel.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Lamatis · Näe rohkem »
Lastehalvatus
Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Lastehalvatus · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Lühend · Näe rohkem »
Lükopeen
Lükopeen ehk lükopiin on karotenoidide hulka kuuluv pigment, mida leidub rohkesti küpsetes tomatites ja mis on nende punase värvuse peamine põhjus.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Lükopeen · Näe rohkem »
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Leukotsüüt · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Lihas · Näe rohkem »
Luteiin
pisi Luteiin (sõnast luteus 'reseedaga värvitud, oranžkollane') ehk ksantofüll ehk toiduvärvina E 161b on kollakasoranž taimepigment, mis kuulub karotenoidide hulka.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Luteiin · Näe rohkem »
Mandeltuum
Mandeltuumad ehk mandelkehad ehk amügdalad ehk amügdaloidkehad (ladina keeles corpus amygdaloideum, kreeka keeles ἀμυγδάλη 'mandel') on selgroogsete loomade aju oimusagaras asuvad paarilised ganglionirühmad.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Mandeltuum · Näe rohkem »
Mart Saarma
Mart Saarma (sündinud 29. juuni 1949 Tartus) on eesti molekulaarbioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Mart Saarma · Näe rohkem »
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Medicina · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Megavitamiiniteraapia
Megavitamiiniteraapia (ingl k megavitamin therapy), ka megadoosides vitamiiniteraapia (ingl k high-dose vitamin therapy) või ortomolekulaarne teraapia (ingl k orthomolecular therapy) korral manustab vastava väljaõppe saanud meditsiinipersonal patsiendile megadoosides vitamiinipreparaate, et säilitada patsiendi hea tervis ning vältida ja/või ravida haiguslikke seisundeid.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Megavitamiiniteraapia · Näe rohkem »
Motoorne ajukoor
Motoorne ajukoor ehk motoorne piirkond ehk motoorne korteks on paljudel selgroogsetel loomadel peaajus paiknev ja talitlev suurajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt tahtliku motoorika (liikumine, liigutused) planeerimise, sooritamise ja kontrolliga.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Motoorne ajukoor · Näe rohkem »
Motoorsed neuronid
Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Motoorsed neuronid · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Nägemine · Näe rohkem »
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Närilised · Näe rohkem »
Närvirakkude kasvufaktor
Närvirakkude kasvufaktor ehk närvikasvufaktor (inglise nerve growth factor; lüh NGF) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade perifeerse ja kesknärvisüsteemi närvirakkude looduslik bioloogiliselt aktiivne sisemine lahustuv kasvutegur.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Närvirakkude kasvufaktor · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Neuron · Näe rohkem »
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Neurotransmitter · Näe rohkem »
Oksüdatiivne stress
Oksüdatiivne stress on olukord organismis, kus on häiritud oksüdatiivsete stressorite ja antioksüdantide omavaheline tasakaal.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Oksüdatiivne stress · Näe rohkem »
Otsmikusagar
Otsmikusagar ehk frontaalsagar paikneb selgroogsetel loomadel peaajus, suuraju poolkerade eesmises osas, tsentraalvaost (sulcus centralis) eespool ja tegeleb stiimulitele reageerimisega.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Otsmikusagar · Näe rohkem »
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbi (ladina keeles morbus Parkinson, lühend PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Parkinsoni tõbi · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Peaaju · Näe rohkem »
Pestitsiid
Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Pestitsiid · Näe rohkem »
Peter Singer
Peter Singer (2012) Peter Singer (2007) Peter Albert David Singer (sündinud 6. juulil 1946 Melbourne'is) on Austraalia filosoof.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Peter Singer · Näe rohkem »
Piklikaju
Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Piklikaju · Näe rohkem »
Polüskleroos
Demüelisatsioon polüskleroosi korral. Värvunud CD68 kude näitab haiguskolde piirkonnas mitmeid makrofaage. Mõõtkava 1:100 Polüskleroos ehk multiipel- ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex; inglise keeles multiple sclerosis; lühend MS või SM) on peamiselt inimestel esinev krooniline, kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega, harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused kesknärvisüsteemi valgeaines.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Polüskleroos · Näe rohkem »
Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon
Rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (lühend RHK) võib vaadelda kui jaotiste süsteemi, millesse haigused on määratud vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon · Näe rohkem »
RHK-9
RHK-9 (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, 9. versioon) oli rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon aastatel 1975–1992.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja RHK-9 · Näe rohkem »
Rilusool
Rilusool (ladina Riluzolum) on keemiline aine ja ravimi geneeriline nimetus.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Rilusool · Näe rohkem »
Sarkoidoos
Sarkoidoos on koondnimetus inimestel (harvem teistel imetajatel) esineva teadmata etioloogiaga Th1-immuunrakkude vahendatud progresseeruva multisüsteemse granuloome moodustava krooniliselt ja ettearvamatult kulgevate haiguste rühma kohta.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Sarkoidoos · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Süda · Näe rohkem »
Seedimine
Seedimine on toidu mehaaniline ja keemiline lagundamine väiksemateks osadeks, mida elusorganismil on kergem omandada (nt vereringe kaudu).
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Seedimine · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Seljaaju · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Silm · Näe rohkem »
Somaatiline närvisüsteem
Somaatiline närvisüsteem on selgroogsetel loomadel närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Somaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »
Suitsetamine
Piipu suitsetav mees nikotiinisõltuvusest Suitsetamine (ka tubakasuitsetamine) on mingi aine, suitsetatavate tubakatoodete või kanepi põletamisel tekkiva suitsu eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Suitsetamine · Näe rohkem »
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Suurajukoor · Näe rohkem »
T-lümfotsüüdid
skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Tsütokiinid · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Tsink · Näe rohkem »
Vaheneuron
Vaheneuron ehk interneuron (ladina neuron internuntiale) on enamiku loomade närvisüsteemis kahe teise närviraku vahel paiknev juhtetee närvirakk.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Vaheneuron · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Vereringe · Näe rohkem »
Vitameer
Vitameeriks loetakse iga üksikut vitamiini, vastavalt vitamiinide nomenklatuurile ja biokeemilisele toimele vastavasse rühma liigitatud keemilist ühendit ja metaboliiti, millel on sarnane molekulaarstruktuur ja mis evib vitamiinivaegusega organismides vitamiinidele omistatud bioaktiivsust (varieeruv suurus) või mis muundatakse vastavaks ühendiks metabolismi käigus.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Vitameer · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja 1869 · Näe rohkem »
1874
1874.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja 1874 · Näe rohkem »
21. kromosoom
21. kromosoomi ehitus Inimese 21.
Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja 21. kromosoom · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Amüotroofiline lateraalskleroos, Lou Gehrigi haigus, Motoorneuroni haigus, Sclerosis lateralis amyotrophica.
