Kiiremini kui brauser!
26 suhted: Alpikann, Begoonia, Daalia, Harilik jänesekapsas, Harilik kartul, Juur, Juurekael, Kartul, Külgjuur, Külgpung, Lagunemine, Lehekaenal, Leht, Mugulsibul, Murtudsüda, Nuikapsas, Risoom, Surm, Taimed, Tipupung, Toitained, Tulikas, Vars, Võsu, Võsund, Vegetatiivne sigimine.
Alpikann
Alpikann ehk tsüklaamen (Cyclamen) on rohttaimede perekond nurmenukuliste sugukonnas.
Uus!!: Mugul ja Alpikann · Näe rohkem »
Begoonia
Begoonia (Begonia) on begoonialiste sugukonda kuuluv mitmeaastaste õistaimede perekond.
Uus!!: Mugul ja Begoonia · Näe rohkem »
Daalia
Aeddaalia Daalia ehk jorjen ehk georgiin (Dahlia) on taimede perekond korvõieliste sugukonnast.
Uus!!: Mugul ja Daalia · Näe rohkem »
Harilik jänesekapsas
Harilik jänesekapsas (Oxalis acetosella) on jänesekapsaliste sugukonda jänesekapsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Mugul ja Harilik jänesekapsas · Näe rohkem »
Harilik kartul
Harilik kartul (Solanum tuberosum) on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Mugul ja Harilik kartul · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Mugul ja Juur · Näe rohkem »
Juurekael
Juurekael on taime juure üleminekukoht võsuks.
Uus!!: Mugul ja Juurekael · Näe rohkem »
Kartul
Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.
Uus!!: Mugul ja Kartul · Näe rohkem »
Külgjuur
Külgjuur on juur, mis kasvab välja kas peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest).
Uus!!: Mugul ja Külgjuur · Näe rohkem »
Külgpung
hariliku pöögi üheaastasel oksal Külgpung on üheaastase oksa küljel paiknev pung.
Uus!!: Mugul ja Külgpung · Näe rohkem »
Lagunemine
Männikjärve raba vana laudtee, mis on lagunenud Lagunemine on millegi jagunemine väiksemateks osadeks.
Uus!!: Mugul ja Lagunemine · Näe rohkem »
Lehekaenal
Lehekaenal (''AXIL'') Lehekaenal on seemnetaimedel koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel.
Uus!!: Mugul ja Lehekaenal · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Mugul ja Leht · Näe rohkem »
Mugulsibul
Krookuse mugulsibulad Mugulsibul on botaaniline struktuur, mis väliselt sarnaneb sibulaga, kuid kõik ta lehesoomused on kuivad.
Uus!!: Mugul ja Mugulsibul · Näe rohkem »
Murtudsüda
Murtudsüda (Lamprocapnos) on taimeperekond magunaliste sugukonnast.
Uus!!: Mugul ja Murtudsüda · Näe rohkem »
Nuikapsas
Nuikapsas ehk koolrabi (Brassica oleracea var. gongylodes) on kapsa teisend.
Uus!!: Mugul ja Nuikapsas · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Mugul ja Risoom · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Mugul ja Surm · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Mugul ja Taimed · Näe rohkem »
Tipupung
Mägivahtra oksa tipupung Tipupung ehk tipp-pung ehk ladvapung on võsu tipmine pung.
Uus!!: Mugul ja Tipupung · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Mugul ja Toitained · Näe rohkem »
Tulikas
Tulikas (Ranunculus) on tulikalaadsete seltsi tulikaliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Mugul ja Tulikas · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Mugul ja Vars · Näe rohkem »
Võsu
Võsu on alevik Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Uus!!: Mugul ja Võsu · Näe rohkem »
Võsund
Aedmaasika 'Pink Panda' võsundid Soo-alss levib ka maa-aluste võsundite abil. Võsund ehk stoolon on varre maapealne või maa-alune pikenenud külgharu, millel tekkivate pungade abil taim levib ning vegetatiivselt paljuneb.
Uus!!: Mugul ja Võsund · Näe rohkem »
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Uus!!: Mugul ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »
