Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Armin Tuulse, Axel Oxenstierna, Dūķeri mõis, Gustav II Adolf, Jumara jõgi, Kocēni piirkond, Kocēni vald, Löwenwolde, Lielstraupe loss, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivlased, Limbaži, Mengden, Mujāni, Mujāni mõis, Oliņi, Patkul, Põhjasõda, Peeter II, Priekule vasallilinnus, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Rosen (punane), Rozbeķi vasallilinnus, Suur reduktsioon, Tālava, Valmiera, Vasallilinnus, Vidzeme, Volmari kihelkond, Volmari kreis, 1390, 1480, 1494, 15. sajand, 1503, 1555, 16. sajand, 1601, 1606, 1622, 1633, 1727, 1728, 1740, 1782, 1801, 1827, 19. sajand.
Armin Tuulse
Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Armin Tuulse · Näe rohkem »
Axel Oxenstierna
Axel Oxenstierna '''Axel Oxenstierna''' monument Riddarhuseti ees Stockholmis. Krahv Axel Oxenstierna af Södermöre (16. juuni 1583 Fånö mõis, Uppland – 28. august 1654 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Axel Oxenstierna · Näe rohkem »
Dūķeri mõis
Dūķeri mõis (saksa keeles Duckershof, läti keeles Dūķeru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Dūķeri mõis · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Jumara jõgi
Jumara ehk Ümera on jõgi Lätis Valmiera lähistel, mis linnast edelas suubub Koiva jõkke.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Jumara jõgi · Näe rohkem »
Kocēni piirkond
Kocēni piirkond (läti keeles Kocēnu novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Kocēni piirkond · Näe rohkem »
Kocēni vald
Mujani vasallilinnuse varemed Kocēni vald (läti keeles Kocēnu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Kocēni vald · Näe rohkem »
Löwenwolde
Löwenwolde (vene keeles Левенвольде, läti keeles Lēvenvolde) oli baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Löwenwolde · Näe rohkem »
Lielstraupe loss
Lielstraupe loss. Johann Christoph Brotze kogust. Lielstraupe loss. Lielstraupe loss talvel. Lielstraupe loss (läti Lielstraupes pils; saksa Schloss Gross-Roop, Groß-Roop) on loss Lätimaal Vidzeme piirkonnas, mis kuulus Rosenite suguvõsale.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Lielstraupe loss · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Liivlased · Näe rohkem »
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Limbaži · Näe rohkem »
Mengden
Mengdeni suguvõsa vapp Mengden on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Mengden · Näe rohkem »
Mujāni
Mujāni on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Valmiera piirkonnas Kocēni vallas.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Mujāni · Näe rohkem »
Mujāni mõis
Mujāni mõis, ka Mujani mõis (saksa keeles Schloß Mojahn, läti keeles Mujānu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Mujāni mõis · Näe rohkem »
Oliņi
Oliņi (nõukogude perioodil Augstroze) on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Umurga vallas.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Oliņi · Näe rohkem »
Patkul
Patkul (Patkull, Pattkul, Pattkull) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Patkul · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peeter II
Peeter II (Pjotr II Aleksejevitš, vene Пётр II Алексе́евич; 23. oktoober (vkj 12. oktoober) 1715 Peterburi – 30. jaanuar (vkj 19. jaanuar) 1730 Moskva) oli Venemaa keiser aastatel 1727–1730.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Peeter II · Näe rohkem »
Priekule vasallilinnus
Priekule vapp, millel on kujutatud vasallilinnust ümbritsenud kaitsemüüri väravat Priekule vasallilinnus (saksa Preekuln) oli vasallilinnus Liivi orduriigi Kuramaa valdustes.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Priekule vasallilinnus · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Rosen (punane)
Roseni suguvõsa aadlivapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Rosen (punane) · Näe rohkem »
Rozbeķi vasallilinnus
Rozbeķi vasallilinnus (eesti Rosula, saksa keeles Rosenbeck) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualal paiknenud vasallilinnus, mis asub Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 19 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) kagus, 30 km Volmarist (Valmiera) edelas ja 21 km kaugusel Võnnust (Cesis) loodes, Kaņepju ja Divupe oja ühinemiskohas, sellest 180 m põhja pool väikesel künkal.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Rozbeķi vasallilinnus · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Tālava · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Valmiera · Näe rohkem »
Vasallilinnus
Vasallilinnus on vasalli poolt rajatud või kasutuses olnud linnus.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Vasallilinnus · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Vidzeme · Näe rohkem »
Volmari kihelkond
Volmari kihelkond ehk Valmiera kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolmar-Wolmarshof, varem Kirchspiel Wolmar, läti keeles Valmieras draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Volmari kihelkond · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja Volmari kreis · Näe rohkem »
1390
1390.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1390 · Näe rohkem »
1480
1480.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1480 · Näe rohkem »
1494
1494.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1494 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 15. sajand · Näe rohkem »
1503
1503.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1503 · Näe rohkem »
1555
1555.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1555 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 16. sajand · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1601 · Näe rohkem »
1606
1606.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1606 · Näe rohkem »
1622
1622.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1622 · Näe rohkem »
1633
1633.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1633 · Näe rohkem »
1727
1727.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1727 · Näe rohkem »
1728
1728.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1728 · Näe rohkem »
1740
1740.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1740 · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1782 · Näe rohkem »
1801
1801.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1801 · Näe rohkem »
1827
1827.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 1827 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Mujani vasallilinnus ja 19. sajand · Näe rohkem »
