Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Mujāni mõis

Index Mujāni mõis

Mujāni mõis, ka Mujani mõis (saksa keeles Schloß Mojahn, läti keeles Mujānu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas.

30 suhted: Adramaa, Axel Oxenstierna, Dūķeri mõis, Gustav II Adolf, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Karjamõis, Kauguri mõis, Kocēni vald, Läti keel, Liivimaa, Meck, Mengden, Mujani vasallilinnus, Mujāni, Patkul, Peeter II, Rüütlimõis, Saksa keel, Suur reduktsioon, Uexküll, Valmiera piirkond, Veide kihelkond, Vietinghoff, Volmari kreis, 1727, 1728, 1740, 1801, 1827, 19. sajand.

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Uus!!: Mujāni mõis ja Adramaa · Näe rohkem »

Axel Oxenstierna

Axel Oxenstierna '''Axel Oxenstierna''' monument Riddarhuseti ees Stockholmis. Krahv Axel Oxenstierna af Södermöre (16. juuni 1583 Fånö mõis, Uppland – 28. august 1654 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.

Uus!!: Mujāni mõis ja Axel Oxenstierna · Näe rohkem »

Dūķeri mõis

Dūķeri mõis (saksa keeles Duckershof, läti keeles Dūķeru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas.

Uus!!: Mujāni mõis ja Dūķeri mõis · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Mujāni mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Herbord Bienemann von Bienenstamm

Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).

Uus!!: Mujāni mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »

Karjamõis

Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.

Uus!!: Mujāni mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »

Kauguri mõis

Kauguri mõis (saksa keeles Kaugershof, läti keeles Kaugurmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas.

Uus!!: Mujāni mõis ja Kauguri mõis · Näe rohkem »

Kocēni vald

Mujani vasallilinnuse varemed Kocēni vald (läti keeles Kocēnu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.

Uus!!: Mujāni mõis ja Kocēni vald · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Mujāni mõis ja Läti keel · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Mujāni mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »

Meck

Meck (vene keeles Мекк) oli Sileesia päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mujāni mõis ja Meck · Näe rohkem »

Mengden

Mengdeni suguvõsa vapp Mengden on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mujāni mõis ja Mengden · Näe rohkem »

Mujani vasallilinnus

Mujani vasallilinnus (saksa keeles Mojahn, läti Mujāni) oli Riia peapiiskopkonna nn "liivlaste poolel", kuid juba arvatavasti lätlaste asualal (Lääne–Talavas) paiknenud vasallilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 34 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) ja 16 km Augstrozest idas, ning 9 km Volmarist (Valmiera) läänes, kunagise Riia peapiiskopkonna ja Liivimaa Ordu valduste piiril, Anuļa oja vasakkaldal, orgude ja küngastega tihedalt liigestatud maastikul, umbes 55 m kõrgusel üle merepinna.

Uus!!: Mujāni mõis ja Mujani vasallilinnus · Näe rohkem »

Mujāni

Mujāni on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Valmiera piirkonnas Kocēni vallas.

Uus!!: Mujāni mõis ja Mujāni · Näe rohkem »

Patkul

Patkul (Patkull, Pattkul, Pattkull) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mujāni mõis ja Patkul · Näe rohkem »

Peeter II

Peeter II (Pjotr II Aleksejevitš, vene Пётр II Алексе́евич; 23. oktoober (vkj 12. oktoober) 1715 Peterburi – 30. jaanuar (vkj 19. jaanuar) 1730 Moskva) oli Venemaa keiser aastatel 1727–1730.

Uus!!: Mujāni mõis ja Peeter II · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Mujāni mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Mujāni mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »

Suur reduktsioon

Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.

Uus!!: Mujāni mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Uexküll

Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mujāni mõis ja Uexküll · Näe rohkem »

Valmiera piirkond

Valmiera piirkond on 1.

Uus!!: Mujāni mõis ja Valmiera piirkond · Näe rohkem »

Veide kihelkond

Veide kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolmar-Weidenhof, läti keeles Veides draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: Mujāni mõis ja Veide kihelkond · Näe rohkem »

Vietinghoff

Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Mujāni mõis ja Vietinghoff · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Mujāni mõis ja Volmari kreis · Näe rohkem »

1727

1727.

Uus!!: Mujāni mõis ja 1727 · Näe rohkem »

1728

1728.

Uus!!: Mujāni mõis ja 1728 · Näe rohkem »

1740

1740.

Uus!!: Mujāni mõis ja 1740 · Näe rohkem »

1801

1801.

Uus!!: Mujāni mõis ja 1801 · Näe rohkem »

1827

1827.

Uus!!: Mujāni mõis ja 1827 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Mujāni mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »