Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Bakterid, Gleistumine, Huumus, Kamardumine, Kõdunemine, Kivim, Kliima, Lähtekivim (mullateadus), Leetumine, Lehtpuud, Loomastik, Mineraal, Muld, Mullahorisont, Murenemine, Mustmuld, Okaspuutaimed, Porsumine, Rabenemine, Reljeef, Rohtla, Rohttaimed, Samblikud, Sammas, Soo, Sooldumine, Taimestik, Tegur, Vassili Dokutšajev, Veerežiim, Vihmauss.
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Mullatekketegur ja Bakterid · Näe rohkem »
Gleistumine
Gleistunud ja gleimuldade levik maailmas Gleimuld Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest, peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks.
Uus!!: Mullatekketegur ja Gleistumine · Näe rohkem »
Huumus
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Uus!!: Mullatekketegur ja Huumus · Näe rohkem »
Kamardumine
Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, see tähendab: mille korral on tekkinud ja tekib mullakamar.
Uus!!: Mullatekketegur ja Kamardumine · Näe rohkem »
Kõdunemine
Kõdunemine on protsess, mille jooksul tekib kõdu ehk pooleldi mullastunud orgaaniliste ainete (tavaliselt taimejäänuste) lagunemissaadus.
Uus!!: Mullatekketegur ja Kõdunemine · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Mullatekketegur ja Kivim · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Mullatekketegur ja Kliima · Näe rohkem »
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Uus!!: Mullatekketegur ja Lähtekivim (mullateadus) · Näe rohkem »
Leetumine
Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Uus!!: Mullatekketegur ja Leetumine · Näe rohkem »
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Uus!!: Mullatekketegur ja Lehtpuud · Näe rohkem »
Loomastik
Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.
Uus!!: Mullatekketegur ja Loomastik · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Mullatekketegur ja Mineraal · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Mullatekketegur ja Muld · Näe rohkem »
Mullahorisont
Mullaprofiil mullahorisontidega Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.
Uus!!: Mullatekketegur ja Mullahorisont · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Mullatekketegur ja Murenemine · Näe rohkem »
Mustmuld
Mustmullad Mustmullad on rohtlatele iseloomulikud huumuserikkad mustjapruunid mullad.
Uus!!: Mullatekketegur ja Mustmuld · Näe rohkem »
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Uus!!: Mullatekketegur ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »
Porsumine
Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
Uus!!: Mullatekketegur ja Porsumine · Näe rohkem »
Rabenemine
Rabenemine ehk füüsikaline murenemine (inglise physical weathering) on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine.
Uus!!: Mullatekketegur ja Rabenemine · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Mullatekketegur ja Reljeef · Näe rohkem »
Rohtla
Sise-Mongoolias Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed.
Uus!!: Mullatekketegur ja Rohtla · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Mullatekketegur ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Mullatekketegur ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammas
Joonia samba kapiteel Sambaks nimetatakse püsttoendit.
Uus!!: Mullatekketegur ja Sammas · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Mullatekketegur ja Soo · Näe rohkem »
Sooldumine
Sooldumine Colorado osariigis Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel.
Uus!!: Mullatekketegur ja Sooldumine · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Mullatekketegur ja Taimestik · Näe rohkem »
Tegur
Täisarvu a teguriks ehk jagajaks nimetatakse matemaatikas iga täisarvu, mis jagab arvu a. Teguri mõistet on üldistatud polünoomide algebrasse.
Uus!!: Mullatekketegur ja Tegur · Näe rohkem »
Vassili Dokutšajev
Vassili Dokutšajev, 1888 Vassili Vassiljevitš Dokutšajev (vene keeles Василий Васильевич Докучаев; 1. märts (17. veebruar vkj) 1846 — 8. november (26. oktoober vkj) 1903) oli vene geoloog ja mullateadlane, vene mullateaduse kooli ja mullageograafia rajaja.
Uus!!: Mullatekketegur ja Vassili Dokutšajev · Näe rohkem »
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Uus!!: Mullatekketegur ja Veerežiim · Näe rohkem »
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast.
Uus!!: Mullatekketegur ja Vihmauss · Näe rohkem »
