Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Multiferroidid

Index Multiferroidid

Multiferroidid on defineeritud kui materjalid, millel esinevad samaaegselt ehk samas faasis vähemalt kaks peamist ferromagnetilist korrastusparameetrit.

41 suhted: Antiferromagnetism, Curie punkt, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetism, Elektronpaar, Elektrostriktsioon, Epitaksia, Ergastatud olek, Faasidiagramm, Faasisiire, Ferriitmälu, Ferrimagnetism, Ferromagnetism, Gradient, Homogeenne süsteem, Ioon, Kaksikmurdumine, Katioon, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kiraalsus, Komposiitmaterjal, Kovalentne side, Kristallstruktuur, Magnetiit, Magnetilise induktsiooni joon, Magnetostriktsioon, Mangaan, Oksiidid, Oktaeeder, Orbitaal, Paramagnetism, Püsimagnet, Perovskiit, Piesoelekter, Pinge (mehaanika), Raud, Spintroonika, Stereokeemia, Täitur, Topoloogia, Väliselektronkiht.

Antiferromagnetism

Magnetmomentide joondumine antiferromagnetilises materjalis Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.

Uus!!: Multiferroidid ja Antiferromagnetism · Näe rohkem »

Curie punkt

Curie punkt ehk Curie temperatuur on füüsikas ja materjaliteaduses temperatuur, millest kõrgemal kaotab püsimagnet oma magnetilised omadused.

Uus!!: Multiferroidid ja Curie punkt · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Uus!!: Multiferroidid ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »

Elektromagnetism

Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.

Uus!!: Multiferroidid ja Elektromagnetism · Näe rohkem »

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.

Uus!!: Multiferroidid ja Elektronpaar · Näe rohkem »

Elektrostriktsioon

Elektrostriktsioon on dielektriku deformatsioon, mida põhjustab dielektriline polarisatsioon elektrivälja toimel.

Uus!!: Multiferroidid ja Elektrostriktsioon · Näe rohkem »

Epitaksia

Epitaksia on materjaliteaduses kristallilise materjali kasvamine, mille käigus kasvav materjal järgib alusmaterjali kristallstruktuuri.

Uus!!: Multiferroidid ja Epitaksia · Näe rohkem »

Ergastatud olek

Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).

Uus!!: Multiferroidid ja Ergastatud olek · Näe rohkem »

Faasidiagramm

sulamiskõver Vee ''pVT''-faasidiagramm (''solide'' tahke, ''liquide'' vedel, ''gaz'' gaasiline) Faasidiagramm ehk olekudiagramm on diagramm, kus enamasti temperatuuri ja rõhu teljestikus kujutatakse termodünaamilise süsteemi tasakaalulist olekut.

Uus!!: Multiferroidid ja Faasidiagramm · Näe rohkem »

Faasisiire

sublimeeruvad otse gaasiks Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis.

Uus!!: Multiferroidid ja Faasisiire · Näe rohkem »

Ferriitmälu

1024 bitti sisaldav 32 × 32 ferriitmälu Ferriitmälu (ingl. magnetic-core memory) on suvapöördusega säilmälu, kus info salvestamiseks kasutatakse väikeseid ferriitrõngakesi – südamikke, millest igaüks talletab ühte bitti.

Uus!!: Multiferroidid ja Ferriitmälu · Näe rohkem »

Ferrimagnetism

Magnetmomentide joondumine ferrimagnetilises materjalis Füüsikas nimetatakse ferrimagnetiliseks materjali, milles esinevate osakeste magnetmomendid on vastassuunalised nagu antiferromagnetismis, kuid ferrimagnetites ei ole vastassuunalised momendid võrdsed, seetõttu esineb spontaanne magneetumine.

Uus!!: Multiferroidid ja Ferrimagnetism · Näe rohkem »

Ferromagnetism

Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.

Uus!!: Multiferroidid ja Ferromagnetism · Näe rohkem »

Gradient

Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.

Uus!!: Multiferroidid ja Gradient · Näe rohkem »

Homogeenne süsteem

Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.

Uus!!: Multiferroidid ja Homogeenne süsteem · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Multiferroidid ja Ioon · Näe rohkem »

Kaksikmurdumine

Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Laserkiire kaksikmurdumine kaltsiidikristallis. Kaksikmurdumine on valguskiire murdumise käigus kaheks erineva kiirusega liikuvaks osaks jaotumine.

Uus!!: Multiferroidid ja Kaksikmurdumine · Näe rohkem »

Katioon

Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Multiferroidid ja Katioon · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Multiferroidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Kiraalsus

Kiraalsus ehk käelisus on üks asümmeetria (sümmeetria puudumise) viis, mille puhul objekt või süsteem ei ole identne oma peegelpildiga.

Uus!!: Multiferroidid ja Kiraalsus · Näe rohkem »

Komposiitmaterjal

Vineer on orgaaniline komposiitmaterjal Komposiitmaterjal ehk komposiit (inglise keelest composite, 'liidetud') on kahest või enamast faasist (koostisosast) koosnev liitmaterjal.

Uus!!: Multiferroidid ja Komposiitmaterjal · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Multiferroidid ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Multiferroidid ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Magnetiit

Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.

Uus!!: Multiferroidid ja Magnetiit · Näe rohkem »

Magnetilise induktsiooni joon

Magnetilise induktsiooni joon ehk magnetvälja jõujoon on joon, mille igas punktis ühtib tema siht magnetilise induktsiooni vektori \vec B sihiga.

Uus!!: Multiferroidid ja Magnetilise induktsiooni joon · Näe rohkem »

Magnetostriktsioon

Magnetostriktsiooni animatsioon Magnetostriktsioon on ferromagnetiliste materjalide omadus muuta magnetvälja toimel oma mõõtmeid (analoogiliselt pieso-pöördefektiga).

Uus!!: Multiferroidid ja Magnetostriktsioon · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Uus!!: Multiferroidid ja Mangaan · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Multiferroidid ja Oksiidid · Näe rohkem »

Oktaeeder

Korrapärane oktaeeder Heksagonaalne prisma Oktaeeder ehk kaheksatahukas on hulktahukas, millel on kaheksa tahku.

Uus!!: Multiferroidid ja Oktaeeder · Näe rohkem »

Orbitaal

Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).

Uus!!: Multiferroidid ja Orbitaal · Näe rohkem »

Paramagnetism

Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.

Uus!!: Multiferroidid ja Paramagnetism · Näe rohkem »

Püsimagnet

Hoburaudmagnet (rauapuruga) Püsimagnet on magnet, mida püsivalt, alaliselt ümbritseb magnetväli.

Uus!!: Multiferroidid ja Püsimagnet · Näe rohkem »

Perovskiit

Perovskiidi struktuur, valemiga ABX3. Punased pallid tähistavad X-aatomeid (tavaliselt hapnik), sinised on B-aatomid (tavaliselt metalli katioon, näiteks Ti4+), ning rohelised pallid tähistavad A-aatomeid (suurem metalli katioon, näiteks Ca2+). Pildil on kujutatud deformeerimata kuubiline kristallstruktuur. Paljudel perovskiitidel on kristallvõre sümmeetria aga hoopis väiksem; ortorombiline, tetragonaalne või trigonaalne Perovskiitne mineraal (kaltsiumtitanaat) (Kusa, Venemaa) Perovskiit on materjal, millel on sama tüüpi kristallstruktuur kui kaltsiumtitanaadil (CaTiO3).

Uus!!: Multiferroidid ja Perovskiit · Näe rohkem »

Piesoelekter

Elektripinge tekkimine piesokristalli surumisel Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisest polarisatsioonist, s.o erinimeliste elektrilaengute suunatud nihkumisest.

Uus!!: Multiferroidid ja Piesoelekter · Näe rohkem »

Pinge (mehaanika)

Pinge ehk mehaaniline pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel tasapinnal – lõikepinnal – mõjuva sisejõu intensiivsust.

Uus!!: Multiferroidid ja Pinge (mehaanika) · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Multiferroidid ja Raud · Näe rohkem »

Spintroonika

Spintroonika (ka spinntroonika) ehk spinnelektroonika on teadusharu, mis uurib elektrone elektrilaenguid, spinne ja nendega seotud magnetmomente.

Uus!!: Multiferroidid ja Spintroonika · Näe rohkem »

Stereokeemia

Stereokeemia on keemia haru, mis tegeleb aatomite ruumilise paigutusega molekulis ja vastavate manipulatsioonidega.

Uus!!: Multiferroidid ja Stereokeemia · Näe rohkem »

Täitur

Jäiga ketiga täitur Täitur ehk aktuaator (inglise keeles actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis regulaatorist saadava signaali järgi mõjutab juhitavat protsessi.

Uus!!: Multiferroidid ja Täitur · Näe rohkem »

Topoloogia

Topoloogia on matemaatika haru, mis uurib kujundite omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes.

Uus!!: Multiferroidid ja Topoloogia · Näe rohkem »

Väliselektronkiht

Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.

Uus!!: Multiferroidid ja Väliselektronkiht · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Multiferroid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »