41 suhted: Antiferromagnetism, Curie punkt, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetism, Elektronpaar, Elektrostriktsioon, Epitaksia, Ergastatud olek, Faasidiagramm, Faasisiire, Ferriitmälu, Ferrimagnetism, Ferromagnetism, Gradient, Homogeenne süsteem, Ioon, Kaksikmurdumine, Katioon, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kiraalsus, Komposiitmaterjal, Kovalentne side, Kristallstruktuur, Magnetiit, Magnetilise induktsiooni joon, Magnetostriktsioon, Mangaan, Oksiidid, Oktaeeder, Orbitaal, Paramagnetism, Püsimagnet, Perovskiit, Piesoelekter, Pinge (mehaanika), Raud, Spintroonika, Stereokeemia, Täitur, Topoloogia, Väliselektronkiht.
Antiferromagnetism
Magnetmomentide joondumine antiferromagnetilises materjalis Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.
Uus!!: Multiferroidid ja Antiferromagnetism · Näe rohkem »
Curie punkt
Curie punkt ehk Curie temperatuur on füüsikas ja materjaliteaduses temperatuur, millest kõrgemal kaotab püsimagnet oma magnetilised omadused.
Uus!!: Multiferroidid ja Curie punkt · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Multiferroidid ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Multiferroidid ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Uus!!: Multiferroidid ja Elektronpaar · Näe rohkem »
Elektrostriktsioon
Elektrostriktsioon on dielektriku deformatsioon, mida põhjustab dielektriline polarisatsioon elektrivälja toimel.
Uus!!: Multiferroidid ja Elektrostriktsioon · Näe rohkem »
Epitaksia
Epitaksia on materjaliteaduses kristallilise materjali kasvamine, mille käigus kasvav materjal järgib alusmaterjali kristallstruktuuri.
Uus!!: Multiferroidid ja Epitaksia · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Multiferroidid ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Faasidiagramm
sulamiskõver Vee ''pVT''-faasidiagramm (''solide'' tahke, ''liquide'' vedel, ''gaz'' gaasiline) Faasidiagramm ehk olekudiagramm on diagramm, kus enamasti temperatuuri ja rõhu teljestikus kujutatakse termodünaamilise süsteemi tasakaalulist olekut.
Uus!!: Multiferroidid ja Faasidiagramm · Näe rohkem »
Faasisiire
sublimeeruvad otse gaasiks Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis.
Uus!!: Multiferroidid ja Faasisiire · Näe rohkem »
Ferriitmälu
1024 bitti sisaldav 32 × 32 ferriitmälu Ferriitmälu (ingl. magnetic-core memory) on suvapöördusega säilmälu, kus info salvestamiseks kasutatakse väikeseid ferriitrõngakesi – südamikke, millest igaüks talletab ühte bitti.
Uus!!: Multiferroidid ja Ferriitmälu · Näe rohkem »
Ferrimagnetism
Magnetmomentide joondumine ferrimagnetilises materjalis Füüsikas nimetatakse ferrimagnetiliseks materjali, milles esinevate osakeste magnetmomendid on vastassuunalised nagu antiferromagnetismis, kuid ferrimagnetites ei ole vastassuunalised momendid võrdsed, seetõttu esineb spontaanne magneetumine.
Uus!!: Multiferroidid ja Ferrimagnetism · Näe rohkem »
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Uus!!: Multiferroidid ja Ferromagnetism · Näe rohkem »
Gradient
Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.
Uus!!: Multiferroidid ja Gradient · Näe rohkem »
Homogeenne süsteem
Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.
Uus!!: Multiferroidid ja Homogeenne süsteem · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Multiferroidid ja Ioon · Näe rohkem »
Kaksikmurdumine
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Laserkiire kaksikmurdumine kaltsiidikristallis. Kaksikmurdumine on valguskiire murdumise käigus kaheks erineva kiirusega liikuvaks osaks jaotumine.
Uus!!: Multiferroidid ja Kaksikmurdumine · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Multiferroidid ja Katioon · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Multiferroidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Kiraalsus
Kiraalsus ehk käelisus on üks asümmeetria (sümmeetria puudumise) viis, mille puhul objekt või süsteem ei ole identne oma peegelpildiga.
Uus!!: Multiferroidid ja Kiraalsus · Näe rohkem »
Komposiitmaterjal
Vineer on orgaaniline komposiitmaterjal Komposiitmaterjal ehk komposiit (inglise keelest composite, 'liidetud') on kahest või enamast faasist (koostisosast) koosnev liitmaterjal.
Uus!!: Multiferroidid ja Komposiitmaterjal · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Multiferroidid ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Multiferroidid ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Uus!!: Multiferroidid ja Magnetiit · Näe rohkem »
Magnetilise induktsiooni joon
Magnetilise induktsiooni joon ehk magnetvälja jõujoon on joon, mille igas punktis ühtib tema siht magnetilise induktsiooni vektori \vec B sihiga.
Uus!!: Multiferroidid ja Magnetilise induktsiooni joon · Näe rohkem »
Magnetostriktsioon
Magnetostriktsiooni animatsioon Magnetostriktsioon on ferromagnetiliste materjalide omadus muuta magnetvälja toimel oma mõõtmeid (analoogiliselt pieso-pöördefektiga).
Uus!!: Multiferroidid ja Magnetostriktsioon · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Multiferroidid ja Mangaan · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Multiferroidid ja Oksiidid · Näe rohkem »
Oktaeeder
Korrapärane oktaeeder Heksagonaalne prisma Oktaeeder ehk kaheksatahukas on hulktahukas, millel on kaheksa tahku.
Uus!!: Multiferroidid ja Oktaeeder · Näe rohkem »
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Uus!!: Multiferroidid ja Orbitaal · Näe rohkem »
Paramagnetism
Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.
Uus!!: Multiferroidid ja Paramagnetism · Näe rohkem »
Püsimagnet
Hoburaudmagnet (rauapuruga) Püsimagnet on magnet, mida püsivalt, alaliselt ümbritseb magnetväli.
Uus!!: Multiferroidid ja Püsimagnet · Näe rohkem »
Perovskiit
Perovskiidi struktuur, valemiga ABX3. Punased pallid tähistavad X-aatomeid (tavaliselt hapnik), sinised on B-aatomid (tavaliselt metalli katioon, näiteks Ti4+), ning rohelised pallid tähistavad A-aatomeid (suurem metalli katioon, näiteks Ca2+). Pildil on kujutatud deformeerimata kuubiline kristallstruktuur. Paljudel perovskiitidel on kristallvõre sümmeetria aga hoopis väiksem; ortorombiline, tetragonaalne või trigonaalne Perovskiitne mineraal (kaltsiumtitanaat) (Kusa, Venemaa) Perovskiit on materjal, millel on sama tüüpi kristallstruktuur kui kaltsiumtitanaadil (CaTiO3).
Uus!!: Multiferroidid ja Perovskiit · Näe rohkem »
Piesoelekter
Elektripinge tekkimine piesokristalli surumisel Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisest polarisatsioonist, s.o erinimeliste elektrilaengute suunatud nihkumisest.
Uus!!: Multiferroidid ja Piesoelekter · Näe rohkem »
Pinge (mehaanika)
Pinge ehk mehaaniline pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel tasapinnal – lõikepinnal – mõjuva sisejõu intensiivsust.
Uus!!: Multiferroidid ja Pinge (mehaanika) · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Multiferroidid ja Raud · Näe rohkem »
Spintroonika
Spintroonika (ka spinntroonika) ehk spinnelektroonika on teadusharu, mis uurib elektrone elektrilaenguid, spinne ja nendega seotud magnetmomente.
Uus!!: Multiferroidid ja Spintroonika · Näe rohkem »
Stereokeemia
Stereokeemia on keemia haru, mis tegeleb aatomite ruumilise paigutusega molekulis ja vastavate manipulatsioonidega.
Uus!!: Multiferroidid ja Stereokeemia · Näe rohkem »
Täitur
Jäiga ketiga täitur Täitur ehk aktuaator (inglise keeles actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis regulaatorist saadava signaali järgi mõjutab juhitavat protsessi.
Uus!!: Multiferroidid ja Täitur · Näe rohkem »
Topoloogia
Topoloogia on matemaatika haru, mis uurib kujundite omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes.
Uus!!: Multiferroidid ja Topoloogia · Näe rohkem »
Väliselektronkiht
Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.
Uus!!: Multiferroidid ja Väliselektronkiht · Näe rohkem »