Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Must meri

Index Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

190 suhted: Aasov, Abū al-Ḩasan ‘Alī al-Mas‘ūdī, Abhaasia, Adõgeed, Afanassi Nikitin, Allveearheoloogia, Alušta, Alupka, Amatsoonid, Anapa, Anšoovis, Ankur, Ararat, Argonaudid, Astelrai, Atlandi ookean, Atlandi tuur, İstanbul, Balkani poolsaar, Bathumi, Beluuga, Bosporus, Bulgaaria, Bulgaaria keel, Burgas, Burgasi laht, Columbia ülikool, Constanța, Dardanellid, Džarõlgatš, Dnepr, Dnepri-Bugi limaan, Dnestr, Dnestri laht, Don, Doonau, Egeuse meri, Esimene Moosese raamat, Eufrat, Euroopa, Feodossija, Gelendžik, Gruusia, Gruusia keel, Hapnik, Hõbe, Herodotos, Herson, Hoovus, Ida-Euroopa, ..., Ida-Euroopa lauskmaa, Ilmakaared, Indoeuroopa algkeel, Ioon, Jalta, Järv, Jütja, Jõeorg, Jõgi, Jevpatorija, Jevpatorija laht, Kagu-Euroopa, Kalad, Kalamõti laht, Kalapüük, Karkiniti laht, Kaspia meri, Kaubatee, Kaukaasia, Kertši väin, Kliima, Konstantinoopol, Kontsentratsioon, Krimm, Krimmi poolsaar, Krimmitatari keel, Kuban, Kuldvillak, Kuurort, Ladina keel, Laht, Läänemeri, Lõuna-Bug, Leedu suurvürstiriik, Liik (bioloogia), Limaan, Liustik, Maailmameri, Maardla, Magevesi, Makrell, Mandrilava, Marco Polo, Marmara, Mõkolajiv, Meduus, Merevaik, Mereväebaas, Merevesi, Merihobuke, Meriroosilised, Mikroorganismid, Muḩammad al-Idrīsī, Nafta, Nõgu, Nõukogude Liit, Niagara juga, Noa, Novorossiisk, Odessa, Odessa laht, Oksüdatsioon, Ookean, Orgaaniline aine, Pärsia laht, Püknokliin, Põhjameri, Phothi, Piibel, Pitsunda, Plii, Ptolemaios, Punane meri, Punavetikad, Rahvusvaheline kosmosejaam, Rannajoon, Raud, Reini-Maini-Doonau kanal, Rioni, Rumeenia, Rumeenia keel, Saar, Samsun, Süsihappegaas, Sete, Sevastopol, Siber, Sisemeri, Soolsus, Sotši, Strabon, Sudak, Suhhumi, Sulfaadid, Sulfiidid, Supelrand, Tavadelfiin, Tšerkessid, Türgi, Türgi keel, Türklased, Teod, Teokarp, Tigris, Tihedus, Trabzon, Tsüklon, Tsemessi laht, Tuapse, Turism, Tuul, Ukraina, Ukraina keel, Vahemeri, Valge meri, Vanaaeg, Vanakreeka mütoloogia, Varna, Varna laht, Vask, Väike-Aasia, Veetase, Veeuputus, Vene keel, Venemaa, Vesi, Vesikond, Vesiniksulfiid, Volga, Zmijinõi, 10. sajand, 12. sajand, 13. sajand, 14. sajand, 1453, 15. sajand, 16. sajand, 1992, 1997, 7. sajand eKr. Laienda indeks (140 rohkem) »

Aasov

Aasov ehk Aasovi meri on sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril.

Uus!!: Must meri ja Aasov · Näe rohkem »

Abū al-Ḩasan ‘Alī al-Mas‘ūdī

Abu al-Hasan 'Alī al-Mas'ūdī (ka al-Masudi; 896 Bagdad — 956 Al-Fusțāţ (praegu Kairo)) oli araabia ajaloolane, geograaf ja rändur.

Uus!!: Must meri ja Abū al-Ḩasan ‘Alī al-Mas‘ūdī · Näe rohkem »

Abhaasia

Abhaasia (abhaasi keeles Аҧсны (Aphsnõ), gruusia keeles აფხაზეთი (Aphhazethi), vene keeles Абхазия (Abhazija)) on vaidlusalune territoorium Taga-Kaukaasia lääneosas Musta mere (lõunas) ja Suur-Kaukasuse (põhjas) vahel.

Uus!!: Must meri ja Abhaasia · Näe rohkem »

Adõgeed

Adõgeed ehk adõgeelased (ka adõõgid) on Adõgee põlisrahvas.

Uus!!: Must meri ja Adõgeed · Näe rohkem »

Afanassi Nikitin

Afanassi Nikitin (sünniaasta teadmata; suri 1472 või 1475) oli vene reisija, kirjanik, Tveri kaubamees, tuntud reisimärkmete "Reis kolme mere taha" autorina.

Uus!!: Must meri ja Afanassi Nikitin · Näe rohkem »

Allveearheoloogia

Kaubalaeva "E. Russ" vrakk leiti 2012. aastal miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit käigus ning arvati 2014. aasta alguses kultuurimälestiseks Littegrundi vrakk on arvatud arheoloogiamälestiseks Allveearheoloogia on arheoloogia haru, mis tegeleb veealuste muististe uurimisega.

Uus!!: Must meri ja Allveearheoloogia · Näe rohkem »

Alušta

Alušta on linn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Must meri ja Alušta · Näe rohkem »

Alupka

Alupka on linn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Must meri ja Alupka · Näe rohkem »

Amatsoonid

Pükse kandev amatsoon. Atika alabastron, umbes 470 eKr (Briti Muuseum) Amatsoonidega võitlev Herakles. Atika hüdria, umbes 530 eKr (''Staatliche Antikensammlungen'', München) Amatsoonid on vanakreeka mütoloogias naissõdalased, kes elasid Väike-Aasias.

Uus!!: Must meri ja Amatsoonid · Näe rohkem »

Anapa

Anapa on kuurortlinn Venemaal Krasnodari krais, Anapa rajooni halduskeskus.

Uus!!: Must meri ja Anapa · Näe rohkem »

Anšoovis

Anšoovis (Engraulis encrasicholus) on anšoovislaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Must meri ja Anšoovis · Näe rohkem »

Ankur

Traditsiooniline admiraliteet-tüüpi rist-tokiga ankur 18.-19. saj vahetusest (muuseumis) Ankur on piisava raskusega või haakuvusega ese, mille keti või trossi (merenduskeeles otsa) abil veekogu põhjale asetamisega hoitakse paigal vabas vees ujuvat laeva, ujuvvahendit või muud ujuvat eset.

Uus!!: Must meri ja Ankur · Näe rohkem »

Ararat

Ararat (armeenia keeles Արարատ, türgi keeles Ağrı Dağı, kurdi keeles Agirî, pärsia keeles آرارات) on vulkaaniline massiiv Armeenia mägismaal tänapäeva Türgi territooriumil.

Uus!!: Must meri ja Ararat · Näe rohkem »

Argonaudid

Argonaudid olid vanakreeka mütoloogias meresõitjad, keda kutsuti nõnda nende Argo-nimelise laeva järgi.

Uus!!: Must meri ja Argonaudid · Näe rohkem »

Astelrai

Astelrai (Dasyatis) on astelrailiste seltsi astelrailaste sugukonda kalade perekond.

Uus!!: Must meri ja Astelrai · Näe rohkem »

Atlandi ookean

thumb Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Uus!!: Must meri ja Atlandi ookean · Näe rohkem »

Atlandi tuur

Atlandi tuur ehk läänetuur (Acipenser sturio) on kala tuurlaste sugukonnast.

Uus!!: Must meri ja Atlandi tuur · Näe rohkem »

İstanbul

İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meri İstanbul on Türgi suurim linn.

Uus!!: Must meri ja İstanbul · Näe rohkem »

Balkani poolsaar

Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.

Uus!!: Must meri ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »

Bathumi

Bathumi kesklinna vaade Bathumi (gruusia omaladina Batumi) on Adžaaria pealinn.

Uus!!: Must meri ja Bathumi · Näe rohkem »

Beluuga

Beluuga (Huso huso) on tuurlaste sugukonda kuuluv anadroomne röövkala.

Uus!!: Must meri ja Beluuga · Näe rohkem »

Bosporus

Bosporus (türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.

Uus!!: Must meri ja Bosporus · Näe rohkem »

Bulgaaria

Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.

Uus!!: Must meri ja Bulgaaria · Näe rohkem »

Bulgaaria keel

Bulgaaria keel (български език) on lõunaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Must meri ja Bulgaaria keel · Näe rohkem »

Burgas

Burgas on linn Bulgaarias, Burgasi piirkonna ja Burgasi valla keskus.

Uus!!: Must meri ja Burgas · Näe rohkem »

Burgasi laht

Satelliidifoto Burgasi lahest Burgasi laht on laht Musta mere läänerannikul.

Uus!!: Must meri ja Burgasi laht · Näe rohkem »

Columbia ülikool

Morningside Heights ülikoolilinnak Columbia ülikool, täisnimega Columbia Ülikool New Yorgis (inglise Columbia University in the City of New York) on Ivy League'i kuuluv eraõiguslik ülikool Ameerika Ühendriikides New Yorgis Manhattani saarel.

Uus!!: Must meri ja Columbia ülikool · Näe rohkem »

Constanța

Constanța on linn Rumeenias, Constanța maakonna keskus.

Uus!!: Must meri ja Constanța · Näe rohkem »

Dardanellid

Dardanellid (türgi Çanakkale Boğazı, kreeka Δαρδανέλλιων στενά (Dardanéllion stená), ka Ελλήσποντος (Ellíspontos, vanakreeka Hellespontos)) on väin, mis ühendab Marmara merd Traakia merega ja eraldab Euroopat Aasiast.

Uus!!: Must meri ja Dardanellid · Näe rohkem »

Džarõlgatš

Džarõlgatš (ukraina keeles Джарилгач) on Ukrainas Krimmi poolsaare lähistel asuv saar, mis kuulub halduslikult Hersoni oblasti Skadovski rajooni.

Uus!!: Must meri ja Džarõlgatš · Näe rohkem »

Dnepr

Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Must meri ja Dnepr · Näe rohkem »

Dnepri-Bugi limaan

Dnepri-Bugi limaan ehk Dnepri-Bugi laht on mageveega limaan Musta mere põhjarannikul Ukrainas.

Uus!!: Must meri ja Dnepri-Bugi limaan · Näe rohkem »

Dnestr

Dnestr (rumeenia keeles Nistru, ukraina keeles Дністер) on jõgi Ukrainas ja Moldovas.

Uus!!: Must meri ja Dnestr · Näe rohkem »

Dnestri laht

thumb Dnestri limaan on limaan Musta mere loodekaldal.

Uus!!: Must meri ja Dnestri laht · Näe rohkem »

Don

Doni valgla skeem Don (vene keeles Дон, adõgee keeles Тен (Then)) on jõgi Euroopas, saab alguse Tula linna lähedalt ja voolab lõunasse, enne Doni kõrgustikku keerab itta ja enne Volga kõrgustikku edelasse ning suubub Aasovi merre, moodustades delta.

Uus!!: Must meri ja Don · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Ida-Euroopat läbiv jõgi.

Uus!!: Must meri ja Doonau · Näe rohkem »

Egeuse meri

Satelliidipilt Egeuse merest Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.

Uus!!: Must meri ja Egeuse meri · Näe rohkem »

Esimene Moosese raamat

Esimene Moosese raamat (heebrea keeles בְּרֵאשִׁית) (kreeka keeles Γένεσις, ladina keeles Genesis) on Piibli, Vana Testamendi ja Tanahi esimene raamat.

Uus!!: Must meri ja Esimene Moosese raamat · Näe rohkem »

Eufrat

Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.

Uus!!: Must meri ja Eufrat · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Uus!!: Must meri ja Euroopa · Näe rohkem »

Feodossija

Feodossija (vananenud nimetus Feodossia; ukraina keeles Феодосія; vene keeles Феодосия; krimmitatari keeles Кефе) on linn Venemaa annekteeritud Krimmi poolsaarel Musta mere ääres.

Uus!!: Must meri ja Feodossija · Näe rohkem »

Gelendžik

Gelendžik on kuurortlinn Venemaal Krasnodari krais Musta mere Gelendžiki lahe ääres.

Uus!!: Must meri ja Gelendžik · Näe rohkem »

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო, Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Uus!!: Must meri ja Gruusia · Näe rohkem »

Gruusia keel

Gruusia keel ehk georgia keel on ligikaudu 4 miljoni kõnelejaga kartveli ehk Lõuna-Kaukaasia keel.

Uus!!: Must meri ja Gruusia keel · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Must meri ja Hapnik · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Must meri ja Hõbe · Näe rohkem »

Herodotos

Herodotos Herodotos Halikarnassosest (umbes 484 eKr – umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu.

Uus!!: Must meri ja Herodotos · Näe rohkem »

Herson

Herson on sadamalinn Ukrainas, Hersoni oblasti keskus.

Uus!!: Must meri ja Herson · Näe rohkem »

Hoovus

Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.

Uus!!: Must meri ja Hoovus · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Uus!!: Must meri ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »

Ida-Euroopa lauskmaa

Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab suure osa Euroopast Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas.

Uus!!: Must meri ja Ida-Euroopa lauskmaa · Näe rohkem »

Ilmakaared

Ilmakaared eesti keeles Kompass Ilmakaared eesti ja soome keeles Ilmakaared on suunad, mille abil saab orienteeruda looduses või kaardil.

Uus!!: Must meri ja Ilmakaared · Näe rohkem »

Indoeuroopa algkeel

Indoeuroopa keelepuu. Valged kastid on hüpoteetilised/konstrueeritud algkeeled, punased väljasurnud keeled, rohelised elus keeled Indoeuroopa algkeel on indoeuroopa keelte hüpoteetiline esivanem.

Uus!!: Must meri ja Indoeuroopa algkeel · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Must meri ja Ioon · Näe rohkem »

Jalta

Jalta on kuurortlinn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Must meri ja Jalta · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Hiidenvesi järv Soomes Lohjal Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Must meri ja Järv · Näe rohkem »

Jütja

Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (inglise gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.

Uus!!: Must meri ja Jütja · Näe rohkem »

Jõeorg

Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel.

Uus!!: Must meri ja Jõeorg · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Must meri ja Jõgi · Näe rohkem »

Jevpatorija

Jevpatorija on linn Ukrainas Krimmi läänerannikul Musta mere Kalamõti lahe osa Jevpatorija lahe ääres.

Uus!!: Must meri ja Jevpatorija · Näe rohkem »

Jevpatorija laht

Jevpatorija laht on laht Krimmi poolsaare läänekaldal, osa Kalamõti lahest.

Uus!!: Must meri ja Jevpatorija laht · Näe rohkem »

Kagu-Euroopa

Kagu-Euroopa kitsam ja laiem piiritlus Kagu-Euroopa on mitteametlik regioon Euroopa kaguosas, mille koosseisu kuuluvad need Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid, mis asuvad Balkani poolsaarel, või nendest põhja pool (Rumeenia ja Ungari), sealhulgas Kreeta saarel ja Küprose saarel.

Uus!!: Must meri ja Kagu-Euroopa · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Must meri ja Kalad · Näe rohkem »

Kalamõti laht

Kalamõti laht (venepäraselt Kalamiti laht) on laht Krimmi poolsaare läänekaldal.

Uus!!: Must meri ja Kalamõti laht · Näe rohkem »

Kalapüük

Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.

Uus!!: Must meri ja Kalapüük · Näe rohkem »

Karkiniti laht

Karkiniti laht Karkiniti laht on Musta mere laht.

Uus!!: Must meri ja Karkiniti laht · Näe rohkem »

Kaspia meri

Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Must meri ja Kaspia meri · Näe rohkem »

Kaubatee

Kesk-Aasia oletatavad kaubateed umbes 2000 aastat tagasi Kaubatee on kaubaretkedeks või -vedudeks kasutatud tee.

Uus!!: Must meri ja Kaubatee · Näe rohkem »

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Uus!!: Must meri ja Kaukaasia · Näe rohkem »

Kertši väin

Vaade üle väina Kertši sadamale Krimmis pisi Kertši väina satelliidifoto (august 2011) Kertši väin ühendab Musta merd Aasovi merega ning eraldab Ukrainat Venemaast.

Uus!!: Must meri ja Kertši väin · Näe rohkem »

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Uus!!: Must meri ja Kliima · Näe rohkem »

Konstantinoopol

Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Uus!!: Must meri ja Konstantinoopol · Näe rohkem »

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.

Uus!!: Must meri ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »

Krimm

pisi Krimmi Autonoomne Vabariik on de iure Ukraina koosseisu kuuluv autonoomne vabariik, mis hõlmab enamuse Krimmi poolsaarest Musta mere põhjarannikul.

Uus!!: Must meri ja Krimm · Näe rohkem »

Krimmi poolsaar

Krimmi poolsaar Krimmi poolsaare satelliidipilt Krimmi poolsaar (ukraina keeles Кримський півострів, Venemaa Keisririigi perioodil tuntud kui Tauria kubermang; kreeka keeles Ταυρική Taurikē) on poolsaar Euroopa kaguosas Musta mere põhjarannikul.

Uus!!: Must meri ja Krimmi poolsaar · Näe rohkem »

Krimmitatari keel

Krimmitatari keel (krimmitatari keeles Qırımtatarca, Qırımtatar tili, Къырымтатарджа, Къырымтатар тили)http://www.ethnologue.com/language/crh on tänapäeval Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt okupeeritud ja annekteeritud Ukraina territooriumil asuva Krimmi poolsaare põlisrahva krimmitatarlaste keel.

Uus!!: Must meri ja Krimmitatari keel · Näe rohkem »

Kuban

Kuban (vene Кубань, adõgee Пшыз Phšõž ja tšerkessi Псыжь Phsõž, abasiini Къвбина) on jõgi Põhja-Kaukaasias.

Uus!!: Must meri ja Kuban · Näe rohkem »

Kuldvillak

Iason kuldvillakuga. Punafiguuriline krateer umbes 340–330 eKr Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk.

Uus!!: Must meri ja Kuldvillak · Näe rohkem »

Kuurort

Kuurort (saksa keelest Kurort 'ravikoht') on koht, kus on looduslikke ravitegureid (nt tervistav kliima, mineraalvesi, ravimuda) ja kus on loodud võimalusi nende kasutamiseks.

Uus!!: Must meri ja Kuurort · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Must meri ja Ladina keel · Näe rohkem »

Laht

Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.

Uus!!: Must meri ja Laht · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Must meri ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lõuna-Bug

Lõuna-Bug (ukraina keeles Південний Буг; türgi keeles Aksu) on jõgi Ukraina edelaosas.

Uus!!: Must meri ja Lõuna-Bug · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala. Leedu suurvürstiriik, ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае, lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Must meri ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Must meri ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Limaan

Satelliidipilt Dnestri limaanist Limaan (kreeka keeles limēn 'sadam, abajas') on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr.

Uus!!: Must meri ja Limaan · Näe rohkem »

Liustik

Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Uus!!: Must meri ja Liustik · Näe rohkem »

Maailmameri

Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.

Uus!!: Must meri ja Maailmameri · Näe rohkem »

Maardla

Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.

Uus!!: Must meri ja Maardla · Näe rohkem »

Magevesi

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.

Uus!!: Must meri ja Magevesi · Näe rohkem »

Makrell

Makrell (Scomber scombrus) on makrelllaste sugukonda kuuluv pelaagiline parvekala.

Uus!!: Must meri ja Makrell · Näe rohkem »

Mandrilava

Mandrilava Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud.

Uus!!: Must meri ja Mandrilava · Näe rohkem »

Marco Polo

Marco Polo Marco Polo hiina riietes, ülal tema perekonnavapp Marco Polo (15. september 1254 – 8. jaanuar 1324) oli itaalia rändur ja maadeuurija.

Uus!!: Must meri ja Marco Polo · Näe rohkem »

Marmara

Marmara ehk Marmara meri (türgi keeles Marmara või ka Marmara Denizi) on väike meri, mis lahutab Aasiat ja Euroopat.

Uus!!: Must meri ja Marmara · Näe rohkem »

Mõkolajiv

Mõkolajiv (varasem eestikeelne nimi Nikolajev) on linn Ukrainas, Mõkolajivi oblasti halduskeskus.

Uus!!: Must meri ja Mõkolajiv · Näe rohkem »

Meduus

Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.

Uus!!: Must meri ja Meduus · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Must meri ja Merevaik · Näe rohkem »

Mereväebaas

Prantsusmaa mereväe baas Réunionis Mereväebaas on mere ranniku piirkond ja selle rannikuga piirnev akvatoorium, kus asub ja kus saab manööverdada sõjalaevastik.

Uus!!: Must meri ja Mereväebaas · Näe rohkem »

Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.

Uus!!: Must meri ja Merevesi · Näe rohkem »

Merihobuke

Merihobuke (Hippocampus) on merinõellaste perekond alamsugukonnast Hippocampinae.

Uus!!: Must meri ja Merihobuke · Näe rohkem »

Meriroosilised

Meriroosilised ehk meriroosid ehk aktiinid ehk aktiniaarid (Actiniaria) on ainuõõssete hõimkonda kuuluv lilli meenutavate õisloomade selts.

Uus!!: Must meri ja Meriroosilised · Näe rohkem »

Mikroorganismid

Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Uus!!: Must meri ja Mikroorganismid · Näe rohkem »

Muḩammad al-Idrīsī

Maailmakaart ''Tabula Rogeriana'' (pööratud), koostatud al-Idrīsī 1154. a atlase järgi Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī (araabia keeles أبو عبد الله محمد الإدريسي; umbes 1100 – 1165 või 1166) oli Araabia kartograaf, geograaf, egüptoloog.

Uus!!: Must meri ja Muḩammad al-Idrīsī · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Must meri ja Nafta · Näe rohkem »

Nõgu

Nõgu on looduslik negatiivne pinnavorm.

Uus!!: Must meri ja Nõgu · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Venemaal ja selle naabermaadel eksisteerinud sotsialistlik riik.

Uus!!: Must meri ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Niagara juga

Niagara joa panoraam. Vasakul Ameerika juga, selle taga Kitsesaar ning Hoburaua juga. Paremal Niagara kanjon (''gorge'') Niagara juga (Niagara Falls) on juga (õigemini jugade ja kärestike süsteem) Põhja-Ameerikas Niagara jõel.

Uus!!: Must meri ja Niagara juga · Näe rohkem »

Noa

1493 Schedelsche Weltchronik Edward Hicks "Noa laev" (1846) Noa (heebrea keeles נֹחַ No'aẖ; araabia keeles نوح Nūḩ) oli Piibli järgi kümnes ja viimane patriarhidest enne veeuputust.

Uus!!: Must meri ja Noa · Näe rohkem »

Novorossiisk

Novorossiisk Novorossiisk (vene keeles Новороссийск, adõgee ЦIэмэз (Tsemez)) on linn Venemaal Krasnodari krais.

Uus!!: Must meri ja Novorossiisk · Näe rohkem »

Odessa

Odessa on linn Ukrainas, Odessa oblasti keskus.

Uus!!: Must meri ja Odessa · Näe rohkem »

Odessa laht

Odessa laht (vene keeles Одесский залив) on laht Musta mere loodeosas.

Uus!!: Must meri ja Odessa laht · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Must meri ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Ookean

Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Must meri ja Ookean · Näe rohkem »

Orgaaniline aine

Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.

Uus!!: Must meri ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »

Pärsia laht

Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.

Uus!!: Must meri ja Pärsia laht · Näe rohkem »

Püknokliin

Püknokliin (kreeka sõnadest pyknos 'tihe, paks' + klino 'kaldun') on veekiht, kus tihedusgradient on võrreldes alumise ja ülemise veekihiga märgatavalt suurem.

Uus!!: Must meri ja Püknokliin · Näe rohkem »

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Uus!!: Must meri ja Põhjameri · Näe rohkem »

Phothi

Phothi (gruusia omaladina Poti) on sadamalinn Lääne-Gruusias Samegrelos Musta mere ääres Rioni jõe suudme juures Kolhethi madalikul.

Uus!!: Must meri ja Phothi · Näe rohkem »

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi Piibel Piibel (ka Pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.

Uus!!: Must meri ja Piibel · Näe rohkem »

Pitsunda

Pitsunda vaade Pitsunda on kuurortlinn Musta mere rannikul Gruusia loodeosas Abhaasias.

Uus!!: Must meri ja Pitsunda · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: Must meri ja Plii · Näe rohkem »

Ptolemaios

Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; umbes 83–161) oli Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf.

Uus!!: Must meri ja Ptolemaios · Näe rohkem »

Punane meri

Punane meri Punane meri on meri India ookeani loodeosas.

Uus!!: Must meri ja Punane meri · Näe rohkem »

Punavetikad

Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.

Uus!!: Must meri ja Punavetikad · Näe rohkem »

Rahvusvaheline kosmosejaam

Rahvusvaheline kosmosejaam (lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil.

Uus!!: Must meri ja Rahvusvaheline kosmosejaam · Näe rohkem »

Rannajoon

Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.

Uus!!: Must meri ja Rannajoon · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Must meri ja Raud · Näe rohkem »

Reini-Maini-Doonau kanal

Reini-Maini-Doonau kanal Nürnbergi lähedal Maini-Doonau kanali kaart Reini-Maini-Doonau kanal ehk Euroopa kanal (saksa keeles Main-Donau-Kanal) on kanal Euroopa keskosas Saksamaal Baieri liidumaal, mis ühendab Maini ja Doonau jõe kaudu Atlandi ookeani Põhjamerd ja Musta merd.

Uus!!: Must meri ja Reini-Maini-Doonau kanal · Näe rohkem »

Rioni

Rioni Rioni jõgi Khuthaisi lähedal Rioni (gruusia რიონი) on jõgi Kaukaasias, Gruusia lääneosas.

Uus!!: Must meri ja Rioni · Näe rohkem »

Rumeenia

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.

Uus!!: Must meri ja Rumeenia · Näe rohkem »

Rumeenia keel

Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.

Uus!!: Must meri ja Rumeenia keel · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Must meri ja Saar · Näe rohkem »

Samsun

Samsun on Samsuni provintsi pealinn Türgi põhjaosas Musta mere lõunakaldal.

Uus!!: Must meri ja Samsun · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Must meri ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Sete

liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.

Uus!!: Must meri ja Sete · Näe rohkem »

Sevastopol

Sevastopoli laht Vaade Sevastopolile Sevastopol (eesti keeles varem Sevastoopol) on de jure keskalluvusega linn (1. järgu haldusüksus) Ukrainas Krimmi poolsaarel, Musta mere rannikul.

Uus!!: Must meri ja Sevastopol · Näe rohkem »

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Uus!!: Must meri ja Siber · Näe rohkem »

Sisemeri

Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega.

Uus!!: Must meri ja Sisemeri · Näe rohkem »

Soolsus

Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.

Uus!!: Must meri ja Soolsus · Näe rohkem »

Sotši

Sotši rajoonid: 1 – Keskrajoon, 2 – Hosta rajoon, 3 – Lazarevskoje rajoon, 4 – Adleri rajoon Sotši on linn Venemaal, Krasnodari krais.

Uus!!: Must meri ja Sotši · Näe rohkem »

Strabon

16. sajandi ettekujutus Strabonist (André Thevet' teosest "Les vrais pourtraits et vies des hommes", Paris 1584) Euroopa kaart Straboni järgi Strabon (vanakreeka keeles Στράβων) (umbes 64/63 eKr – umbes 23/24 pKr) oli Vana-Kreeka ajaloolane ja geograaf.

Uus!!: Must meri ja Strabon · Näe rohkem »

Sudak

Sudak on linn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Must meri ja Sudak · Näe rohkem »

Suhhumi

Suhhumi (abhaasi Аҟәа, latinisatsioon Akwa; gruusia სოხუმი, gruusia omaladina Sokhumi) on Abhaasia pealinn.

Uus!!: Must meri ja Suhhumi · Näe rohkem »

Sulfaadid

Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.

Uus!!: Must meri ja Sulfaadid · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: Must meri ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Supelrand

Narva-Jõesuu supelrand Lodjakoja supelrand Emajõe ääres, Tartus. 2014. aasta juuli. Supelrand ehk plaaž on järve, mere, lahe või muu veekogu osa (rand), mis sobib inimestele suplemiseks.

Uus!!: Must meri ja Supelrand · Näe rohkem »

Tavadelfiin

Tavadelfiin ehk delfiin (ka harilik delfiin; teaduslik ladinakeelne nimetus Delphinus delphis) on delfiinlaste sugukonda kuuluv mereimetajaliik.

Uus!!: Must meri ja Tavadelfiin · Näe rohkem »

Tšerkessid

Tšerkessid (endanimetus адыгэ, adõgee) on üks adõgee rahvastest, elupaigaga Karatšai-Tšerkessias.

Uus!!: Must meri ja Tšerkessid · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Uus!!: Must meri ja Türgi · Näe rohkem »

Türgi keel

Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Uus!!: Must meri ja Türgi keel · Näe rohkem »

Türklased

Türklased on türgi keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.

Uus!!: Must meri ja Türklased · Näe rohkem »

Teod

Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.

Uus!!: Must meri ja Teod · Näe rohkem »

Teokarp

Kiriteo karbid Teokarp on limuste koda, eksoskelett, mis püsib peale organismi surma.

Uus!!: Must meri ja Teokarp · Näe rohkem »

Tigris

Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.

Uus!!: Must meri ja Tigris · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Must meri ja Tihedus · Näe rohkem »

Trabzon

Trabzon (varasemad eestikeelsed nimed Trapesund, Trapezund; vanakreeka kontekstis Trapezus (Τραπεζοῦς)) on linn praegusel Türgi territooriumil, Musta mere lõunakaldal.

Uus!!: Must meri ja Trabzon · Näe rohkem »

Tsüklon

Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987 Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'pöörlema') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.

Uus!!: Must meri ja Tsüklon · Näe rohkem »

Tsemessi laht

Tsemessi lahe panoraamvaade Tsemessi laht ehk Novorossiiski laht (vene Цемесская бухта või Новороссийская бухта) on laht Aasias Musta mere kirdekaldal.

Uus!!: Must meri ja Tsemessi laht · Näe rohkem »

Tuapse

Tuapse (2003) Tuapse (vene Туапсе.

Uus!!: Must meri ja Tuapse · Näe rohkem »

Turism

Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.

Uus!!: Must meri ja Turism · Näe rohkem »

Tuul

Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Uus!!: Must meri ja Tuul · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool.

Uus!!: Must meri ja Ukraina · Näe rohkem »

Ukraina keel

Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Must meri ja Ukraina keel · Näe rohkem »

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Uus!!: Must meri ja Vahemeri · Näe rohkem »

Valge meri

Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.

Uus!!: Must meri ja Valge meri · Näe rohkem »

Vanaaeg

thumb Vanaaeg on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.

Uus!!: Must meri ja Vanaaeg · Näe rohkem »

Vanakreeka mütoloogia

Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.

Uus!!: Must meri ja Vanakreeka mütoloogia · Näe rohkem »

Varna

pisi Varna on linn Bulgaarias, Varna piirkonna keskus.

Uus!!: Must meri ja Varna · Näe rohkem »

Varna laht

Varna linn Varna lahe rannikul (satelliidipilt) Varna lahe liivarand Varna laht (Варненски залив) on laht Musta mere läänekaldal Bulgaarias.

Uus!!: Must meri ja Varna laht · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Must meri ja Vask · Näe rohkem »

Väike-Aasia

Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.

Uus!!: Must meri ja Väike-Aasia · Näe rohkem »

Veetase

Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).

Uus!!: Must meri ja Veetase · Näe rohkem »

Veeuputus

Veeuputus on müütides kujutatav sündmus, kui elukõlblik maismaa osaliselt või täielikult veega kattub.

Uus!!: Must meri ja Veeuputus · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Must meri ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Must meri ja Venemaa · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Must meri ja Vesi · Näe rohkem »

Vesikond

Veekogu vesikond (varem ka: bassein) on maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse.

Uus!!: Must meri ja Vesikond · Näe rohkem »

Vesiniksulfiid

Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.

Uus!!: Must meri ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Uus!!: Must meri ja Volga · Näe rohkem »

Zmijinõi

Zmijinõi (ka Zmiinõi 'maosaar'; ukraina Зміїний) on Ukrainale kuuluv saar Musta mere loodeosas, umbes 37,5 km kaugusel Doonau deltast.

Uus!!: Must meri ja Zmijinõi · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Must meri ja 10. sajand · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Must meri ja 12. sajand · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Must meri ja 13. sajand · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Must meri ja 14. sajand · Näe rohkem »

1453

1453.

Uus!!: Must meri ja 1453 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Must meri ja 15. sajand · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Must meri ja 16. sajand · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Must meri ja 1992 · Näe rohkem »

1997

1997.

Uus!!: Must meri ja 1997 · Näe rohkem »

7. sajand eKr

7.

Uus!!: Must meri ja 7. sajand eKr · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »