Sisukord
79 suhted: Aristoteles, Aristoxenos, Arnold Schönberg, Arthur Schopenhauer, Athanasius Kircher, Augustinus, Boëthius, Carl Maria von Weber, Carl Stumpf, Cassiodorus, Charles Darwin, Eukleides, Evolutsioonibioloogia, Füüsiline antropoloogia, Filmimuusika, Filosoofia, Flööt, Friedrich Wilhelm Joseph Schelling, Gottfried Wilhelm Leibniz, Heli, Hiina, Hing, Idee, Ideogramm, Igor Stravinski, Instrumentaalmuusika, Johann Gottfried von Herder, Johannes de Muris, John Cage, Karl Bücher, Karlheinz Stockhausen, Kõrv, Keeleteadus, Klassikaline muusika, Kompositsioonimeetod, Konkreetne muusika, Kosmoloogia, Kunst, Ladina keel, Leonhard Euler, Materjal, Müra, Michael Psellos, Musikē, Muusika (ajakiri), Muusika ajalugu, Muusika mõisteid, Muusika valdkonna elukutsete loend, Muusikaajalugu, Muusikainstrument, ... Laienda indeks (29 rohkem) »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Muusika ja Aristoteles
Aristoxenos
Aristoxenos Tarasest Aristoxenos Tarasest (umbekaudu 370 eKr Taras – umbkaudu 300 eKr Ateena), Sokratese õpilase Spintharose poeg, kreeka filosoof ja muusikateoreetik.
Vaata Muusika ja Aristoxenos
Arnold Schönberg
Arnold Schönberg, 1948 Arnold (Franz Walter) Schönberg (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles) oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides.
Vaata Muusika ja Arnold Schönberg
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.
Vaata Muusika ja Arthur Schopenhauer
Athanasius Kircher
Athanasius Kircher (2. mai 1602 – 27. või 28. november 1680) oli saksa jesuiit ja õpetlane, kes avaldas umbes 40 tööd erinevates valdkondades, muu hulgas orientalistika, geoloogia ja meditsiin.
Vaata Muusika ja Athanasius Kircher
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Vaata Muusika ja Augustinus
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Vaata Muusika ja Boëthius
Carl Maria von Weber
pisi Carl Maria Friedrich Ernst von Weber (18./19. november 1786 Eutin, Holstein – 4.-5. juuni 1826 London) oli saksa helilooja, dirigent, muusikakriitik, pianist ja kitarrist, üks esimesi tähtsamaid romantilise koolkonna heliloojaid, keda nimetati ka saksa romantilise ooperi isaks.
Vaata Muusika ja Carl Maria von Weber
Carl Stumpf
Carl Stumpf 1900. aastal Carl Stumpf (21. aprill 1848 Wiesentheid, Saksamaa – 25. detsember 1936 Berliin) oli Saksamaa filosoof ja psühholoog.
Vaata Muusika ja Carl Stumpf
Cassiodorus
Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.
Vaata Muusika ja Cassiodorus
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Vaata Muusika ja Charles Darwin
Eukleides
Eukleides Eukleides (Εὐκλείδης; ka Eukleides Aleksandriast) oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana".
Vaata Muusika ja Eukleides
Evolutsioonibioloogia
Evolutsioonibioloogia (ka evolutsiooniline bioloogia) on bioloogia haru, mis tegeleb eluslooduse evolutsiooni uurimisega.
Vaata Muusika ja Evolutsioonibioloogia
Füüsiline antropoloogia
ülikooli muuseumis. Füüsiline antropoloogia ehk inimeseteadus uurib inimest kui bioloogilist olendit, tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsiga, uurib tema iseärasusi ja on põlvnemist käsitlev teadusharu: uuritakse inimese bioloogilist evolutsiooni, rasside kujunemist aga ka inimese erinevat vastuvõtlikkust teatud haigustele, mis kuulub juba otseselt tänapäevaste probleemide ringi.
Vaata Muusika ja Füüsiline antropoloogia
Filmimuusika
Alan Croslandi 1926. aastal linastunud "Don Juan" oli esimene täispikk film, kus kasutati sünkroonitud filmimuusikat ja heliefekte Filmimuusika on üks filmiheli (inglise keeles film score) komponente.
Vaata Muusika ja Filmimuusika
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Muusika ja Filosoofia
Flööt
Flöödid Flöödimäng Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill.
Vaata Muusika ja Flööt
Friedrich Wilhelm Joseph Schelling
pisi Friedrich Wilhelm Joseph Schelling (27. jaanuar 1775 – 20. august 1854), hiljem von Schelling, oli saksa filosoof.
Vaata Muusika ja Friedrich Wilhelm Joseph Schelling
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Vaata Muusika ja Gottfried Wilhelm Leibniz
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Vaata Muusika ja Heli
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Muusika ja Hiina
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata Muusika ja Hing
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Vaata Muusika ja Idee
Ideogramm
Ideogramm (ideograaf, kreeka keelest ἰδέα idea "idee" + γράφω grapho "kirjutan") on graafiline sümbol (märk), mis esindab mõistet, ideed, tähendust.
Vaata Muusika ja Ideogramm
Igor Stravinski
Igor Stravinski (prantsuse ja inglise keeles kasutatakse nimekuju Stravinsky, saksa keeles nimekujusid Strawinsky või Strawinski; vene keeles Игорь Фёдорович Стравинский; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) – 6. aprill 1971 Los Angeles) oli vene, Prantsusmaa (kodanik aastast 1934) ja Ameerika Ühendriikide (kodanik aastast 1945) helilooja, dirigent ja pianist.
Vaata Muusika ja Igor Stravinski
Instrumentaalmuusika
Instrumentaalmuusika on muusika liik, milles heliteos esitatakse muusikainstrumentidega.
Vaata Muusika ja Instrumentaalmuusika
Johann Gottfried von Herder
Johann Ludwig Strecker "Johann Gottfried von Herderi portree". Õli, lõuend. 1775 Johann Gottfried von Herder (25. august 1744 Mohrungen, Preisimaa kuningriik – 18. detsember 1803 Weimar, Saksi-Weimari hertsogkond) oli saksa kirjanik ja filosoof.
Vaata Muusika ja Johann Gottfried von Herder
Johannes de Muris
Johannes (Jean) de Muris (umbes 1290 – umbes 1355) oli prantsuse filosoof, astronoom, matemaatik ja muusikateoreetik.
Vaata Muusika ja Johannes de Muris
John Cage
John Cage (5. september 1912 Los Angeles – 12. august 1992) oli Ameerika Ühendriikide avangardistlik helilooja, pianist, saatejuht ja publitsist.
Vaata Muusika ja John Cage
Karl Bücher
Karl Wilhelm Bücher (harvem eesnimena Carl; 16. veebruar 1847 – 12. november 1930) oli saksa majandusteadlane.
Vaata Muusika ja Karl Bücher
Karlheinz Stockhausen
2005 Karlheinz Stockhausen (22. august 1928 – 5. detsember 2007) oli saksa avangardistlik helilooja.
Vaata Muusika ja Karlheinz Stockhausen
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Vaata Muusika ja Kõrv
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Vaata Muusika ja Keeleteadus
Klassikaline muusika
Klassikaline muusika laiemas tähenduses on muusika,.
Vaata Muusika ja Klassikaline muusika
Kompositsioonimeetod
Kompositsioonimeetod (saksa keeles Kompositionsmethode) ehk kompositsioonitehnika (inglise keeles music composition technique) on muusikas õpetus, kunst ja oskus muusikaliste objektide muutmiseks, organiseerimiseks ja seostamiseks.
Vaata Muusika ja Kompositsioonimeetod
Konkreetne muusika
Konkreetne muusika (prantsuse keeles musique concrète) on elektroakustilise muusika alaliik, mille loomiseks kasutatakse töötlemata või töödeldud kujul salvestatud reaalse maailma objektide tekitatud helisid.
Vaata Muusika ja Konkreetne muusika
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Vaata Muusika ja Kosmoloogia
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Vaata Muusika ja Kunst
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Muusika ja Ladina keel
Leonhard Euler
Jakob Emanuel Handmanni portree Eulerist (1753) Johann Georg Bruckeri portree Leonhard Eulerist Euleri autogramm Leonhard Euler (15. aprill 1707 Basel – 18. september 1783 Peterburi) oli Šveitsi matemaatik ja füüsik, kes suure osa oma elust veetis Venemaal Peterburis ja Saksamaal Berliinis.
Vaata Muusika ja Leonhard Euler
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Vaata Muusika ja Materjal
Müra
Müra on akustikas, raadiotehnikas ja andmesides ilmnevad (juhuslikud) akustilised või elektrilised võnkumised, mis häirivad signaali vastuvõttu.
Vaata Muusika ja Müra
Michael Psellos
Michael Psellos (vasakul) Michael Psellos (Μιχαήλ Ψελλός; 1017 või 1018 – umbes 1078) oli Bütsantsi munk, kirjanik, filosoof, poliitik ja ajaloolane.
Vaata Muusika ja Michael Psellos
Musikē
Musikē ehk mousikē (kreeka keeles μουσική 'muusade kunst') on lauldes ettekantud luule.
Vaata Muusika ja Musikē
Muusika (ajakiri)
Muusika on Eestis ilmuv muusikaajakiri.
Vaata Muusika ja Muusika (ajakiri)
Muusika ajalugu
Muusika ajalugu (inglise keeles history of music) on muusika seos inimkonna ajalooga.
Vaata Muusika ja Muusika ajalugu
Muusika mõisteid
Siin on tähestikuliselt loetletud muusikaga seotud mõisteid.
Vaata Muusika ja Muusika mõisteid
Muusika valdkonna elukutsete loend
Siin on loetletud muusika valdkonna elukutseid.
Vaata Muusika ja Muusika valdkonna elukutsete loend
Muusikaajalugu
Muusikaajalugu (inglise keeles music history) on teadusharu, muusikateaduse aladistsipliin, mille uurimisvaldkonnaks on muusika ajalugu.
Vaata Muusika ja Muusikaajalugu
Muusikainstrument
Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend.
Vaata Muusika ja Muusikainstrument
Muusikaline heli
Muusikaline heli ehk muusikaheli ehk toon, on heli, millel on lisaks muudele heli põhiomadustele helitugevusele, helikestusele, tämbrile ja toposele selgelt eristatav helikõrgus.
Vaata Muusika ja Muusikaline heli
Muusikastiil
Muusikastiil on muusikaliste parameetrite vaikeväärtuste kogum, mis on iseloomulik teatavale ajastule, traditsioonile, koolkonnale, heliloojale, heliteosele või esituspraktikale.
Vaata Muusika ja Muusikastiil
Muusikateadus
Muusikateadus ehk musikoloogia on muusikat ja selle arengut uuriv teadusharu.
Vaata Muusika ja Muusikateadus
Muusikaturism
Muusikaturism on suurlinna või linna külastamine, et osaleda pealtvaatajana muusikafestivalidel või muudel muusikaüritustel.
Vaata Muusika ja Muusikaturism
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Vaata Muusika ja Noodikiri
Novalis
Novalis Novalis, sünninimega Georg Philipp Friedrich von Hardenberg (2. mai 1772, Oberwiederstedt – 25. märts 1801, Weißenfels) oli saksa vararomantiline luuletaja.
Vaata Muusika ja Novalis
Odo Clunyst
Cluny Odo 11. sajandist pärit miniatuuril Püha Odo kujutis Buxheimi endise kartuuslaste kloostri baroksel kooritoolil Odo Clunyst, ka Cluny Odo, (u 878 Le Mans – 18. november 942 Tours) oli Cluny benediktlaste kloostri teine abt ja üks Cluny reformi initsiaatoritest.
Vaata Muusika ja Odo Clunyst
Philippe de Vitry
Philippe de Vitry (31. oktoober 1291 – 9. juuni 1361 Pariis) oli prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja.
Vaata Muusika ja Philippe de Vitry
Pindaros
Kapitooliumi muuseumites Pindaros (522–443 eKr) oli Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik.
Vaata Muusika ja Pindaros
Porphyrios
''Porphire Sophiste'', Prantsuse 16. sajandi gravüür Porphyrios (kreeka keeles Πορφύριος; u. 234 – u. 305) oli uusplatonistlik filosoof.
Vaata Muusika ja Porphyrios
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Vaata Muusika ja Prantsuse revolutsioon
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Muusika ja Psühholoogia
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Vaata Muusika ja Ptolemaios
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Vaata Muusika ja Ratsionalism
Richard Wagner
Wilhelm Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig – 13. veebruar 1883 Veneetsia) oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane.
Vaata Muusika ja Richard Wagner
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Muusika ja Saksa keel
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Vaata Muusika ja Taevakeha
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Vaata Muusika ja Taksonoomia
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Vaata Muusika ja Teoloogia
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Muusika ja Universum
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Vaata Muusika ja Usk
Uusklassitsism
Uusklassitsism võib tähistada järgmisi kunstisuundi.
Vaata Muusika ja Uusklassitsism
Uusplatonism
Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.
Vaata Muusika ja Uusplatonism
Vabad kunstid
Seitse vaba kunsti, Herrad von Landsberg ''Hortus deliciarium'' (u 1180) Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti (ladina keeles artes liberales) on keskajal välja kujunenud hariduse omandamise süsteem, mille juured on juba antiikajas.
Vaata Muusika ja Vabad kunstid
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Muusika ja Vanakreeka keel
Vokaalmuusika
Vokaalmuusika on muusikažanr, millesse kuuluvaid heliteoseid esitatakse lauldes.
Vaata Muusika ja Vokaalmuusika
Zen
Zen ehk zen-budism (jaapani keeles 禅) on Jaapani budismi koolkonnad, mis jõudsid 12. ja 13. sajandil Jaapanisse hiina budismi chani koolkondade mõjul ja vahendusel.
Vaata Muusika ja Zen
2007
2007.
Vaata Muusika ja 2007
476 eKr
Aasta 476 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Vaata Muusika ja 476 eKr
Tuntud ka kui Helikunst (muusika), Muusika portaal.