Kiiremini kui brauser!
21 suhted: Alutaguse vald, Balti erikord, Frontoon, Härrastemaja, Ida-Viru maakond, Jõhvi kihelkond, Konsool (arhitektuur), Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Mäetaguse, Mäetaguse mõisa kalmistu, Pärisorjus, Põhjasõda Eesti alal, Rüütlimõis, Rosen (punane), Roseni deklaratsioon, Saksa keel, Tiesenhausen, Ungern-Sternberg, Virumaa, Wrangell.
Alutaguse vald
Alutaguse vald on omavalitsusüksus Eestis Ida-Viru maakonnas, mis moodustati 2017.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Alutaguse vald · Näe rohkem »
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Balti erikord · Näe rohkem »
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Frontoon · Näe rohkem »
Härrastemaja
Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Härrastemaja · Näe rohkem »
Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Ida-Viru maakond · Näe rohkem »
Jõhvi kihelkond
Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Jõhvi kihelkond · Näe rohkem »
Konsool (arhitektuur)
Konsoolidele toetuv karniis. Suure-Kõpu mõis Viljandimaal. T. Tiidor, 29.09.2014 Tänapäevane konsool. Riiulikandur Konsool (prantsuse keeles console, saksa keeles Konsole) on seinast (seinakonsool) või mujalt eenduv tugi simsi, karniisi, frontooni, katuse, skulptuuri vm kandmiseks.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Konsool (arhitektuur) · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Mäetaguse
Mäetaguse on alevik Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, endise Mäetaguse valla keskus.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Mäetaguse · Näe rohkem »
Mäetaguse mõisa kalmistu
Mäetaguse mõisa kalmistu kabel (2014) Kabeli sisevaade (2014) Mäetaguse mõisa kalmistu on kalmistu Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Mäetaguse külas Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Mäetaguse mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rosen (punane)
Roseni suguvõsa aadlivapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Rosen (punane) · Näe rohkem »
Roseni deklaratsioon
Roseni deklaratsioon oli 1739.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Roseni deklaratsioon · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Virumaa · Näe rohkem »
Wrangell
Wrangell (ka Wrangel) (vene keeles Врангель) on Varangu mõisa järgi nime saanud põlisaadlisuguvõsa.
Uus!!: Mäetaguse mõis ja Wrangell · Näe rohkem »
