64 suhted: Eesti Rahva Muuseum, Eestimaa kubermang, Haimre mõis, Haimre vald, Johann Friedrich Hartknoch, Kaguvere mõis, Karjamõis, Kasti vald, Kauri mõis, Kõrvalmõis, Kõrvetaguse mõis, Kõrvetaguse vald, Kerguta mõis, Kihelkond, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Konuvere mõis, Konuvere vald, Kullamaa kihelkond, Kuuda mõis, Lääne kreis, Läänemaa, Lühend, Lümandu mõis (Märjamaa), Lümandu vald, Lemmiku mõis, Liivimaa atlas, Männiku mõis, Märjamaa kirik, Märjamaa kirikumõis, Märjamaa mõis, Märjamaa vald, Märjamaa vald (Märjamaa kihelkond), Mõisamaa mõis, Mõisamaa vald, Mõraste mõis, Meinhard Uustalu, Nõmmpere mõis, Orgita mõis, Orgita vald, Paeküla mõis, Paeküla vald, Paldiski kreis, Pargi mõis, Paul I, Päädeva mõis, Poolmõis, Rapla maakond, Rapla vald, Rüütlimõis, ..., Saksa keel, Sõtke mõis, Sõtke vald (Märjamaa kihelkond), Sulu mõis, Tellista mõis, Tolli mõis, Tolli vald, Uue-Kasti mõis, Uue-Märjamaa mõis, Uuesalu mõis, Vaimõisa mõis, Vaimõisa vald, Valgu mõis, Vana-Kasti mõis. Laienda indeks (14 rohkem) »
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Haimre mõis
Haimre mõis (saksa keeles Heimar) on endine mõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Haimre mõis · Näe rohkem »
Haimre vald
1939. aasta vallareformiga muudetud valdade piirid Läänemaal Haimre vald (saksa keeles Heimar) oli vald Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Haimre vald · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kaguvere mõis
Kaguvere mõis (saksa keeles Kaggofer) oli Haimre mõisa kõrvalmõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Kaguvere mõis · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kasti vald
Kasti vald (saksa keeles Kasty) oli vald Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Kasti vald · Näe rohkem »
Kauri mõis
Kauri mõis (saksa keeles Kauri) oli Sõtke mõisa kõrvalmõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Kauri mõis · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kõrvetaguse mõis
Kõrvetaguse mõis (saksa keeles Körwentack) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Kõrvetaguse mõis · Näe rohkem »
Kõrvetaguse vald
Kõrvetaguse vald (saksa keeles Körwentack) oli vald Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Kõrvetaguse vald · Näe rohkem »
Kerguta mõis
Kerguta mõis (saksa keeles Kirkota) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Kerguta mõis · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Konuvere mõis
Konuvere mõis, ka Konovere mõis (saksa keeles Konofer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Konuvere mõis · Näe rohkem »
Konuvere vald
Konuvere vald (saksa keeles Konofer) oli vald Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Konuvere vald · Näe rohkem »
Kullamaa kihelkond
Kullamaa kirik Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Kullamaa kihelkond · Näe rohkem »
Kuuda mõis
Kuuda mõis (saksa keeles Kuda) oli poolmõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Kuuda mõis · Näe rohkem »
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд). Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Lääne kreis · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Läänemaa · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Lühend · Näe rohkem »
Lümandu mõis (Märjamaa)
Lümandu mõis (saksa keeles Limmat) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Lümandu mõis (Märjamaa) · Näe rohkem »
Lümandu vald
Lümandu vald (saksa keeles Limmat) oli vald Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Lümandu vald · Näe rohkem »
Lemmiku mõis
Lemmiku mõis (saksa keeles Lemmik) oli Haimre mõisa karjamõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Lemmiku mõis · Näe rohkem »
Liivimaa atlas
Tallinna ümbruse kaart Mellini Liivimaa atlasest "Liivimaa atlas" (originaalpealirjaga "Atlas von Liefland") oli aastatel 1791–1810 eraldi lehtedena Riias ja Leipzigis Ludwig August Mellini eestvõttel avaldatud Liivimaad ja Eestimaad kujutav atlas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Liivimaa atlas · Näe rohkem »
Männiku mõis
Männiku mõis (saksa keeles Mennik, Tannenhof) oli poolmõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Männiku mõis · Näe rohkem »
Märjamaa kirik
Märjamaa kirik Kiriku orel Märjamaa Maarja kirik on kirik Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevikus.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Märjamaa kirik · Näe rohkem »
Märjamaa kirikumõis
Märjamaa kirikumõis (saksa keeles Pastorat Merjama) oli kirikumõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Märjamaa kirikumõis · Näe rohkem »
Märjamaa mõis
(Vana-)Märjamaa mõis (saksa keeles Alt-Merjama) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Märjamaa mõis · Näe rohkem »
Märjamaa vald
Märjamaa vald on vald Rapla maakonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Märjamaa vald · Näe rohkem »
Märjamaa vald (Märjamaa kihelkond)
1939. aasta vallareformiga muudetud valdade piirid Läänemaal Märjamaa vald (saksa keeles Merjama) oli vald Märjamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Märjamaa vald (Märjamaa kihelkond) · Näe rohkem »
Mõisamaa mõis
Mõisamaa mõis (saksa keeles Moisama) oli rüütlimõis Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Mõisamaa mõis · Näe rohkem »
Mõisamaa vald
Mõisamaa vald (saksa keeles Moisama) oli vald Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Mõisamaa vald · Näe rohkem »
Mõraste mõis
Mõraste mõis (saksa keeles Morast, hiljem Fersenau) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Mõraste mõis · Näe rohkem »
Meinhard Uustalu
Meinhard Uustalu 1991. aastal Meinhard Uustalu (5. september 1928 Järgküla (praegu Moka) – 22. august 1994 Kasti) oli eesti koduloolane ja genealoog.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Meinhard Uustalu · Näe rohkem »
Nõmmpere mõis
Nõmmpere mõis (saksa keeles Waldeck) oli poolmõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Nõmmpere mõis · Näe rohkem »
Orgita mõis
Orgita mõis (saksa keeles Rosenthal) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Orgita mõis · Näe rohkem »
Orgita vald
Orgita vald (saksa keeles Rosenthal) oli vald Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Orgita vald · Näe rohkem »
Paeküla mõis
Paeküla mõis (saksa keeles Paenküll) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Paeküla mõis · Näe rohkem »
Paeküla vald
Paeküla vald (saksa keeles Paenküll) oli vald Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Paeküla vald · Näe rohkem »
Paldiski kreis
Paldiski kreis (saksa keeles Der Baltischport(i)sche Kreis, vene keeles Балтийский порт; Балтийско-Портский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Paldiski kreis · Näe rohkem »
Pargi mõis
Pargi mõis (saksa keeles Parkhof) oli poolmõis Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Pargi mõis · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Paul I · Näe rohkem »
Päädeva mõis
Päädeva mõis (saksa keeles Pedua, Bedewa) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Päädeva mõis · Näe rohkem »
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Poolmõis · Näe rohkem »
Rapla maakond
Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Rapla maakond · Näe rohkem »
Rapla vald
Rapla vald on Raplamaa haldusüksus.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Rapla vald · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sõtke mõis
Sõtke mõis (ka Sõtküla mõis; saksa keeles Sötküll) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Sõtke mõis · Näe rohkem »
Sõtke vald (Märjamaa kihelkond)
Sõtke vald (saksa keeles Sötküll) oli vald Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Sõtke vald (Märjamaa kihelkond) · Näe rohkem »
Sulu mõis
Sulu mõis (saksa keeles Sullo) oli Haimre mõisa karjamõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Sulu mõis · Näe rohkem »
Tellista mõis
Tellista mõis (saksa keeles Tellista) oli eramõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Tellista mõis · Näe rohkem »
Tolli mõis
Tolli mõisa koolimaja 19. sajandi lõpus Tolli mõis (saksa keeles Pargenthal) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Tolli mõis · Näe rohkem »
Tolli vald
Tolli vald (saksa keeles Pargenthal) oli vald Läänemaal Kullamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Tolli vald · Näe rohkem »
Uue-Kasti mõis
Uue-Kasti mõis (saksa keeles Neu-Kasty) oli Vana-Kasti mõisa kõrvalmõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Uue-Kasti mõis · Näe rohkem »
Uue-Märjamaa mõis
Uue-Märjamaa mõis (ebatäpselt ka Uus-Märjamaa mõis; saksa keeles Neu-Merjama) oli Vana-Kasti mõisa kõrvalmõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Uue-Märjamaa mõis · Näe rohkem »
Uuesalu mõis
Uuesalu mõis (saksa keeles Neuhall) oli mõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Uuesalu mõis · Näe rohkem »
Vaimõisa mõis
Vanamõisa mõisa peahooneVaimõisa mõis (saksa keeles Waddemois) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Vaimõisa mõis · Näe rohkem »
Vaimõisa vald
Vaimõisa vald (saksa keeles Waddemois) oli vald Läänemaal Märjamaa kihelkonnas.
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Vaimõisa vald · Näe rohkem »
Valgu mõis
Valgu mõisa peahoone 2006. aastal Valgu mõis (saksa keeles Walck) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Valgu mõis · Näe rohkem »
Vana-Kasti mõis
Vana-Kasti mõis (saksa keeles Alt-Kasty) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Uus!!: Märjamaa kihelkond ja Vana-Kasti mõis · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Mär, Märjamaa kirikukihelkond.