Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Abhidharma, Abstraktne mõtlemine, Abstraktne objekt, Antiikfilosoofia, Aposterioorne mõiste, Aprioorne mõiste, Arthur Schopenhauer, Asi, Budism, Dhyāna, Filosoofia, Filosoofia ajalugu, Hermeneutika, Hiina keel, Ida mõtteloo leksikon, Jaapani keel, Loogika, Loomulik liik, Mõtlemine, Meel, Omadus, Oskuskeel, Osutamine, Paali keel, Partikulaar, Reaalsus, Representatsioon, Samādhi, Sanskriti keel, Skandha, Suhe (filosoofia), Tavakeel, Teadvus, Termin, Terminoloogia, Tiibeti keel, Tunnus, Uusaja filosoofia, Vabadus, Vaim (mens), Vaimuobjekt, Vaimuseisund, Võime, 2005, 2006.
Abhidharma
Abhidharma (sanskriti keeles अभिधर्म (abhidharma) 'seadmuste kohta, seadmuste üle'; paali keeles अभिधम्म (abhidhamma); hiina keeles 阿毗達磨 (阿毗达磨; āpídámó; jaapani keeles 阿毘達磨 (abidatsuma); vietnami keeles A-tì-đạt-ma; tiibeti keeles ཆོས་མངོན་པ (chos mngon pa); korea keeles 아비달마) on budismis õpetus seadmustest (põhimõistetest) ning neid selgitavad tekstid. Abhidharma õpetus kujunes 3.–2. sajandil eKr aagama suutrates kasutatud mõistete süstemaatilise kokkuvõttena. Abhidharma tekstid koondati budistliku kaanoni "Tripiṭaka" osaks nimega "Abhidharmapiṭaka". Tervikuna on säilinud ainult theravaada koolkonna paalikeelse "Tipiṭaka" osa "Abhidhammapiṭaka". Sarvastivaada koolkonna "Abhidharmapiṭaka" on säilinud tõlkena sanskriti keelest hiina ja tiibeti keelde. Hiljem loodi mitmeid mittekanoonilisi abhidharma tekste, nagu Vasubandhu Abhidharmakośa ja Asanga Abhidharmasamuccaya. Abhidharma hõlmab seadmuste loetelusid ehk maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone. Abhidharma süsteemis jaotatakse kõik seadmused kahte ossa: kokkupandud ja kokkupandamatud seadmused. Esimesse kuuluvad kõik põhjuslikud seadmused, mis hoiavad käigus sansaarat. Kokkupandud seadmuste arv on eri süsteemides erinev. Sarvastivaada abhidharma kirjeldab 75 seadmust, joogatšaara 100, theravaada erinevad tekstid 170 või 202. Abhidharmas grupeeritakse seadmusi mitmel viisil. Tuntuim on jaotus viide kuhja, mida tõlgendatakse kui isiksuse koostisosasid. Kokkupandud seadmusi iseloomustab kolm tunnust: püsitus, kannatus ja isetus. Kokkupandamatu seadmus on nirvaana, mõnes süsteemis veel ka ilmaruum.
Uus!!: Mõiste ja Abhidharma · Näe rohkem »
Abstraktne mõtlemine
Abstraktne mõtlemine on mõtlemine, mis opereerib abstraktsete mõistetega, abstraktsioonidega.
Uus!!: Mõiste ja Abstraktne mõtlemine · Näe rohkem »
Abstraktne objekt
Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.
Uus!!: Mõiste ja Abstraktne objekt · Näe rohkem »
Antiikfilosoofia
Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.
Uus!!: Mõiste ja Antiikfilosoofia · Näe rohkem »
Aposterioorne mõiste
Aposterioorne mõiste ehk empiiriline mõiste on mõiste, mida pole võimalik määratleda, viitamata meeltekogemusele (või üldisemalt kogemusele).
Uus!!: Mõiste ja Aposterioorne mõiste · Näe rohkem »
Aprioorne mõiste
Aprioorne mõiste on mõiste, mida on võimalik määratleda viitamata kogemusele; näiteks: kolmnurk.
Uus!!: Mõiste ja Aprioorne mõiste · Näe rohkem »
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.
Uus!!: Mõiste ja Arthur Schopenhauer · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Mõiste ja Asi · Näe rohkem »
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Uus!!: Mõiste ja Budism · Näe rohkem »
Dhyāna
Dhyāna või jhāna, ka džhaana (sanskriti keeles dhyāna, ध्यान; paali keeles jhāna; tiibeti keeles bsam gtan; hiina keeles 禪 那 channa, 定 ding; jaapani keeles zenna, jō) on india õpetustes (hinduismis, džainismis ja budismis) vaimne praktika ning teadvuse seisund.
Uus!!: Mõiste ja Dhyāna · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Mõiste ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofia ajalugu
Filosoofia ajalugu on filosoofia ajalugu uuriv filosoofia haru.
Uus!!: Mõiste ja Filosoofia ajalugu · Näe rohkem »
Hermeneutika
Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē.
Uus!!: Mõiste ja Hermeneutika · Näe rohkem »
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Uus!!: Mõiste ja Hiina keel · Näe rohkem »
Ida mõtteloo leksikon
"Ida mõtteloo leksikon" on Linnart Mälli, Märt Läänemetsa ja Teet Toome koostatud teatmeteos, mis sisaldab andmeid Indias, Hiinas ja Jaapanis tekkinud mõttesuundade kohta.
Uus!!: Mõiste ja Ida mõtteloo leksikon · Näe rohkem »
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Uus!!: Mõiste ja Jaapani keel · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Mõiste ja Loogika · Näe rohkem »
Loomulik liik
Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.
Uus!!: Mõiste ja Loomulik liik · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: Mõiste ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Meel
René Descartesi illustratsioon meele toimimisest. Descartes arvas, et meeleorganid annavad sisendi edasi aju epifüüsile ja sealt edasi immateriaalsele hingele, mis juhib kätt Meel tähistab tajuvõimet või mitmesuguseid psüühilisi, eeskätt tunnetuslikke võimeid, seisundeid ja protsesse.
Uus!!: Mõiste ja Meel · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Mõiste ja Omadus · Näe rohkem »
Oskuskeel
Oskuskeel on kirjakeele allkeel, mida kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel.
Uus!!: Mõiste ja Oskuskeel · Näe rohkem »
Osutamine
Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).
Uus!!: Mõiste ja Osutamine · Näe rohkem »
Paali keel
Paali (pāḷi, Pali) ehk Maaghadhi (paali: Māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma.
Uus!!: Mõiste ja Paali keel · Näe rohkem »
Partikulaar
Partikulaar ehk üksikobjekt ehk üksikese ehk üksik asi on metafüüsikas universaali konkretiseering.
Uus!!: Mõiste ja Partikulaar · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Mõiste ja Reaalsus · Näe rohkem »
Representatsioon
Representatsioon (inglise keeles representation, saksa keeles Repräsentation) on mitte kohaloleva või esiloleva tegemine kohal- või esilolevaks, niisugune esindussuhe või entiteet, mis teist entiteeti sel viisil esindab.
Uus!!: Mõiste ja Representatsioon · Näe rohkem »
Samādhi
Samādhi (sanskriti ja paali keeles samādhi; tiibeti keeles ting nge dzin; hiina keeles 三昧 sanmei; jaapani keeles sammai) on keskendus, meditatsiooniõpetus ja teadvuse seisund paljudes Indiast pärinevates õpetustes (budism, hinduism, džainism, sikhism, jooga jt).
Uus!!: Mõiste ja Samādhi · Näe rohkem »
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Uus!!: Mõiste ja Sanskriti keel · Näe rohkem »
Skandha
Skandhad ehk kogumikud (sanskriti keeles स्कन्ध skandha ‘kuhelik, kuhjatis, kogum’, paali keeles khanda; tiibeti keeles phung po; hiina keeles 蘊 yun; jaapani keeles un; inglise keeles aggregates) või klammerdumise ehk kippumise kogumikud (paali keeles upādānakkhandhā) on budismis isiksust moodustavad tegurid ehk isiksuse koostisosad.
Uus!!: Mõiste ja Skandha · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Mõiste ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Tavakeel
Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.
Uus!!: Mõiste ja Tavakeel · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Mõiste ja Teadvus · Näe rohkem »
Termin
Objekt, mõiste, termin ja definitsioon Termin (ladinakeelsest sõnast terminus 'piir, raja') ehk oskussõna on mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud sõna või väljend (oskussõna).
Uus!!: Mõiste ja Termin · Näe rohkem »
Terminoloogia
Terminoloogia on sõna, millega on tähistatud nelja mõistet.
Uus!!: Mõiste ja Terminoloogia · Näe rohkem »
Tiibeti keel
Tiibeti keel on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute kesktiibeti, khami ja amdo keele murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse Hiina Rahvavabariigi poliitilise kontrolli all olevatel Tiibeti aladel.
Uus!!: Mõiste ja Tiibeti keel · Näe rohkem »
Tunnus
Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.
Uus!!: Mõiste ja Tunnus · Näe rohkem »
Uusaja filosoofia
Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.
Uus!!: Mõiste ja Uusaja filosoofia · Näe rohkem »
Vabadus
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Uus!!: Mõiste ja Vabadus · Näe rohkem »
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Uus!!: Mõiste ja Vaim (mens) · Näe rohkem »
Vaimuobjekt
Vaimuobjekt (inglise keeles object of the mind) on entiteet, mis eksisteerib ainult ettekujutuses, kuid mida reaalsuses on võimalik kirjeldada ja modelleerida.
Uus!!: Mõiste ja Vaimuobjekt · Näe rohkem »
Vaimuseisund
Vaimuseisund (inglise keeles mental state, state of mind) või meeleseisund on kellegi vaimu seisund.
Uus!!: Mõiste ja Vaimuseisund · Näe rohkem »
Võime
Võime on kõrge sobivus mõne kasuliku omaduse arendamiseks või arenenud omadus.
Uus!!: Mõiste ja Võime · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Mõiste ja 2005 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Mõiste ja 2006 · Näe rohkem »
