Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Mõistekiri

Index Mõistekiri

"Mõistekirja" tiitelleht "Mõistekiri" ("Begriffsschrift") on Gottlob Frege umbes 80-leheküljeline raamat loogikast.

25 suhted: Aksioom, Aristoteles, Bertrand Russell, Eitus, Formaalloogika, Friedrich Adolf Trendelenburg, George Boole, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gottlob Frege, Implikatsioon, Klassikaline loogika, Lauseloogika, Logitsism, Loogika, Matemaatika, Muutuja, Organon, Predikaat, Predikaatloogika, Rudolf Carnap, Russelli paradoks, Süllogistika, Teoreem, 1879, 1997.

Aksioom

Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.

Uus!!: Mõistekiri ja Aksioom · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Mõistekiri ja Aristoteles · Näe rohkem »

Bertrand Russell

Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.

Uus!!: Mõistekiri ja Bertrand Russell · Näe rohkem »

Eitus

Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.

Uus!!: Mõistekiri ja Eitus · Näe rohkem »

Formaalloogika

Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.

Uus!!: Mõistekiri ja Formaalloogika · Näe rohkem »

Friedrich Adolf Trendelenburg

Friedrich Adolf Trendelenburg Friedrich Adolf Trendelenburg (30. november 1802, Eutin, Lübecki vürstpiiskopkond, Püha Rooma Riik – 24. jaanuar 1872, Berliin, Brandenburgi provints, Preisi kuningriik, Saksa keisririik) oli Saksa filosoof ja filoloog.

Uus!!: Mõistekiri ja Friedrich Adolf Trendelenburg · Näe rohkem »

George Boole

George Boole (hääldus; 2. november 1815 – 8. detsember 1864) oli suuresti iseõppinud inglise matemaatik, filosoof ja loogik, kes töötas lühikest aega matemaatikaõppejõuna Queen's College'is Corkis Iirimaal.

Uus!!: Mõistekiri ja George Boole · Näe rohkem »

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.

Uus!!: Mõistekiri ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »

Gottlob Frege

Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.

Uus!!: Mõistekiri ja Gottlob Frege · Näe rohkem »

Implikatsioon

A \rightarrow B. The circle on the left bounds all members of set A, and the one on the right bounds all members of set B. The red area describes all members for which the material conditional is true, and the white area describes all members for which it is false. The material conditional differs significantly from a natural language's "if...then..." statement. It is only false when both the antecedent A is true and the consequent B is false Implikatsioon ehk materiaalne implikatsioon on tõeväärtuste algebras ehk loogikaalgebras binaarne tehe, mille tulem on väär parajasti siis, kui tehte esimene operand on tõene ja teine operand on väär. Implikatsiooni saab tähistada järgnevalt.

Uus!!: Mõistekiri ja Implikatsioon · Näe rohkem »

Klassikaline loogika

Klassikaline loogika (inglise classical logic), ka standardloogika (inglise standard logic), on matemaatilise loogika osa, mis koosneb klassikalisest lauseloogikast ja predikaatloogikast.

Uus!!: Mõistekiri ja Klassikaline loogika · Näe rohkem »

Lauseloogika

Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).

Uus!!: Mõistekiri ja Lauseloogika · Näe rohkem »

Logitsism

Logitsism (inglise keeles logicism, saksa keeles Logizismus) on mõttemuster matemaatikafilosoofias, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele.

Uus!!: Mõistekiri ja Logitsism · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Uus!!: Mõistekiri ja Loogika · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Uus!!: Mõistekiri ja Matemaatika · Näe rohkem »

Muutuja

Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.

Uus!!: Mõistekiri ja Muutuja · Näe rohkem »

Organon

Organon (kreeka όργανον – 'tööriist', 'organ') on Aristotelese peripateetikutest järgijate antud koondnimi ta kuuele loogikaalasele tööle.

Uus!!: Mõistekiri ja Organon · Näe rohkem »

Predikaat

Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.

Uus!!: Mõistekiri ja Predikaat · Näe rohkem »

Predikaatloogika

Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.

Uus!!: Mõistekiri ja Predikaatloogika · Näe rohkem »

Rudolf Carnap

Rudolf Carnap (18. mai 1891 Ronsdorf, Preisimaa, Saksamaa keisririik – 14. september 1970, Santa Monica, California, USA) oli saksa filosoof, Viini ringi üks põhiliikmeid ning loogilise positivismi rajajaid.

Uus!!: Mõistekiri ja Rudolf Carnap · Näe rohkem »

Russelli paradoks

Russelli paradoks on 1901.

Uus!!: Mõistekiri ja Russelli paradoks · Näe rohkem »

Süllogistika

Süllogistika (kreeka syllogistikos) tähendab järeldusõpetus.

Uus!!: Mõistekiri ja Süllogistika · Näe rohkem »

Teoreem

publisher.

Uus!!: Mõistekiri ja Teoreem · Näe rohkem »

1879

1879.

Uus!!: Mõistekiri ja 1879 · Näe rohkem »

1997

1997.

Uus!!: Mõistekiri ja 1997 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »