Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Adrianoopoli lahing (378), Ahhaia (Rooma provints), Apollodoros Damaskusest, Augustus, Aurelianus, Šar Planina, Balkani poolsaar, Bütsants, Belgrad, Bulgaarid, Cernavodă, Constanța, Constantinus Suur, Daakia, Daakia (Rooma provints), Daaklased, Diocletianus, Domitianus, Doonau, Drina, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Germaanlased, Goodid, Hunnid, Illüürlased, Karpaadid, Kesk-Aasia, Kesk-Serbia, Kindlus, Kosovo, Legaat, Makedoonia (Rooma provints), Must meri, Niš, Ovidius, Põhja-Dobrudža, Põhja-Makedoonia, Piibel, Piirkond, Riik, Rooma keiser, Rooma keisririik, Rooma provintsid, Ruse (Bulgaaria), Sarmaadid, Silistra, Sküüdid, Skopje, Slaavlased, Sozopol, ..., Theoderich Suur, Traaklased, Traianus, Traianuse sild, Triumviraat, Tropaeum Traiani, Valens, Varna, Vidin, Wulfila. Laienda indeks (10 rohkem) »
Adrianoopoli lahing (378)
Adrianoopoli lahing peeti 378.
Uus!!: Möösia ja Adrianoopoli lahing (378) · Näe rohkem »
Ahhaia (Rooma provints)
Ahhaia provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-138), näidatud Ahhaia senatiprovints (Lõuna-Kreeka) Hadrianuse sesterts Ahhaia provintsi tähistamiseks Ahhaia (kreeka: Ἀχαΐα; ladina: Achaia) oli Rooma keisririigi provints, sinna hulka kuulusid Peloponnesos, Atika, Boiootia, Euboia, Küklaadid ning osi Fthiótidast, Aitoolia-Akarnaaniast ja Phokisest.
Uus!!: Möösia ja Ahhaia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Apollodoros Damaskusest
Apollodoros Damaskusest Apollodoros Damaskusest (kreeka keeles: Ἀπολλόδωρος) oli süüria-kreeka päritolu vanarooma insener ja arhitekt (akme 2. sajandi algus).
Uus!!: Möösia ja Apollodoros Damaskusest · Näe rohkem »
Augustus
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.
Uus!!: Möösia ja Augustus · Näe rohkem »
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.
Uus!!: Möösia ja Aurelianus · Näe rohkem »
Šar Planina
Vaade mägedele Makedooniast Asukoht Makedoonia loodepiiril Šari mäed (makedoonia ja serbia keeles Шар планина / Šar planina) ehk Sharri mäed (albaania keeles Malet e Sharrit) või Šara on mäestik Balkanil Kosovos, Põhja-Makedoonia loodeosas ja Albaanias.
Uus!!: Möösia ja Šar Planina · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Möösia ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Möösia ja Bütsants · Näe rohkem »
Belgrad
Belgrad on Serbia pealinn.
Uus!!: Möösia ja Belgrad · Näe rohkem »
Bulgaarid
Bulgaarid olid turgi hõimud.
Uus!!: Möösia ja Bulgaarid · Näe rohkem »
Cernavodă
Cernavodă (bulgaaria keeles Черна вода, türgi keeles Boğazköy) on linn Rumeenias Põhja-Dobrudžas Constanța maakonnas.
Uus!!: Möösia ja Cernavodă · Näe rohkem »
Constanța
Constanța on linn Rumeenias, Constanța maakonna keskus.
Uus!!: Möösia ja Constanța · Näe rohkem »
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Uus!!: Möösia ja Constantinus Suur · Näe rohkem »
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Uus!!: Möösia ja Daakia · Näe rohkem »
Daakia (Rooma provints)
Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.
Uus!!: Möösia ja Daakia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Daaklased
traaklaste, Vana-Kreeka alad Balkanil Daaklased oli keldi mõjudega traakia rahvas, kes elas alates 5. sajandist eKr Mustast merest läänes.
Uus!!: Möösia ja Daaklased · Näe rohkem »
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Uus!!: Möösia ja Diocletianus · Näe rohkem »
Domitianus
Domitianus (Imperator Caesar Divi Vespasiani Domitianus (Germanicus) Augustus; sünninimi (kuni 81. aastani) Titus Flavius Domitianus; 24. oktoober 51 – 18. september 96 Rooma) oli Vana-Rooma keiser 14. septembrist 81 kuni surmani (15 aastat ja 4 päeva).
Uus!!: Möösia ja Domitianus · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Möösia ja Doonau · Näe rohkem »
Drina
Drina asendikaart Drina on jõgi Euroopas Balkanil.
Uus!!: Möösia ja Drina · Näe rohkem »
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Uus!!: Möösia ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Möösia ja Germaanlased · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Möösia ja Goodid · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Möösia ja Hunnid · Näe rohkem »
Illüürlased
Illüürlased olid indoeuroopa hõimud, kes alates pronksiaja lõpust 2.
Uus!!: Möösia ja Illüürlased · Näe rohkem »
Karpaadid
Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.
Uus!!: Möösia ja Karpaadid · Näe rohkem »
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Uus!!: Möösia ja Kesk-Aasia · Näe rohkem »
Kesk-Serbia
Kaardil on märgitud punasega Kesk-Serbia piiritlus Kesk-Serbia (serbia keeles централна Србија või ka ужа Србија) on Serbia piirkond, mis asub väljaspool Vojvodina provintsi põhjas ja väljaspool vaidlusalust Kosovo territooriumi.
Uus!!: Möösia ja Kesk-Serbia · Näe rohkem »
Kindlus
Malborki kindlus Kindlus on iseseisev (püsiva garnisoni, relvastuse ja varustusega) sõjaväeline organisatsioon, mis valdab kindlusehitiste kogumi mõjuväljas olevat kohta ning kasutab seda kogumit (nimetatakse samuti kindluseks) oma sõjaväe liikumise, mingi kaitseotstarbe (vastase sõjaväe tõrjumise) jaoks või ründe lähtekohana.
Uus!!: Möösia ja Kindlus · Näe rohkem »
Kosovo
Kosovo on osaliselt tunnustatud riik Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Möösia ja Kosovo · Näe rohkem »
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Uus!!: Möösia ja Legaat · Näe rohkem »
Makedoonia (Rooma provints)
Makedoonia provints Rooma keisririigis, umbes aastal 125 Rooma provints Makedoonia (ladina: Provincia Macedoniae, kreeka: Ἐπαρχία Μακεδονίας) loodi ametlikult aastal 146 eKr pärast seda, kui Rooma kindral Quintus Caecilius Metellus võitis aastal 148 eKr Makedoonia kuningriigi viimast isehakanud kuningat Andrískost, ja pärast seda, kui neli Rooma poolt piirkonnas loodud klientvabariiki ("tetrarhia") kaotati.
Uus!!: Möösia ja Makedoonia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Möösia ja Must meri · Näe rohkem »
Niš
Niš on linn Serbias, Nišava ringkonna keskus.
Uus!!: Möösia ja Niš · Näe rohkem »
Ovidius
Ovidius Publius Ovidius Naso (20. märts 43 eKr Sulmo – 17 Tomis) oli Vana-Rooma luuletaja.
Uus!!: Möösia ja Ovidius · Näe rohkem »
Põhja-Dobrudža
Põhja-Dobrudža Põhja-Dobrudža (rumeenia keeles Dobrogea de Nord või lihtsalt Dobrogea; bulgaaria keeles Северна Добруджа 'Severna Dobrudzha') on Dobrudža osa Rumeenia piirides.
Uus!!: Möösia ja Põhja-Dobrudža · Näe rohkem »
Põhja-Makedoonia
Põhja-Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija) on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Uus!!: Möösia ja Põhja-Makedoonia · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Möösia ja Piibel · Näe rohkem »
Piirkond
Piirkond ehk regioon on geograafias maa-ala, mida eristatakse ümbritsevatest aladest teatud looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel.
Uus!!: Möösia ja Piirkond · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Möösia ja Riik · Näe rohkem »
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Uus!!: Möösia ja Rooma keiser · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Möösia ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rooma provintsid
Rooma provintsid (ladina provincia) olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad.
Uus!!: Möösia ja Rooma provintsid · Näe rohkem »
Ruse (Bulgaaria)
Ruse raamatukogu Ruse on linn Bulgaaria põhjaosas Rumeenia piiri ääres, Ruse piirkonna keskus.
Uus!!: Möösia ja Ruse (Bulgaaria) · Näe rohkem »
Sarmaadid
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.
Uus!!: Möösia ja Sarmaadid · Näe rohkem »
Silistra
Silistra (bulgaaria keeles Силистра, türgi keeles Silistre) on linn Bulgaaria kirdeosas ajaloolises Lõuna-Dobrudža piirkonnas.
Uus!!: Möösia ja Silistra · Näe rohkem »
Sküüdid
Sküüdid (arvatav etümoloogia indoeuroopa tüvest *skuδa 'vibukütt') olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.
Uus!!: Möösia ja Sküüdid · Näe rohkem »
Skopje
Skopje kindlus ja rahvusteater enne maavärinat 1920. aastatel Linna kohal kõrguv Aastatuhande rist Skopje (makedoonia keeles Скопје) on Põhja-Makedoonia pealinn.
Uus!!: Möösia ja Skopje · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Möösia ja Slaavlased · Näe rohkem »
Sozopol
Sozopol on linn Bulgaarias Burgasi piirkonnas, Sozopoli valla keskus.
Uus!!: Möösia ja Sozopol · Näe rohkem »
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Uus!!: Möösia ja Theoderich Suur · Näe rohkem »
Traaklased
Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.
Uus!!: Möösia ja Traaklased · Näe rohkem »
Traianus
Traianus (Imperator Caesar Divii Nervae Nerva Traianus Augustus; sünninimi Marcus Ulpius Traianus Crinitus; 18. september 53 Italica, Baetica – 9. august 117 Selinus, Kiliikia) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuarist 98 kuni surmani.
Uus!!: Möösia ja Traianus · Näe rohkem »
Traianuse sild
samba jäänus (foto 2009) Traianuse sild, ka Apollódorose sild üle Doonau jõe, (ladina keeles: Pons Traianus; serbia keeles: Трајанов мост; rumeenia keeles: Podul lui Traian) oli puitsild üle Doonau jõe 2. sajandil.
Uus!!: Möösia ja Traianuse sild · Näe rohkem »
Triumviraat
Triumviraat (ladina triumvirātus; tria 'kolm' + vir 'mees') on kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid.
Uus!!: Möösia ja Triumviraat · Näe rohkem »
Tropaeum Traiani
Tropaeum Traiani, 1977. aasta rekonstruktsioon. Foto: Bogdan Croitoru, 2011 Tropaeum Traiani (ladina keeles 'Traianuse võidumärk') on monument Vana-Rooma sõjaväelinnas Civitas Tropaensiumis (tänapäeval Adamclisi Rumeenias).
Uus!!: Möösia ja Tropaeum Traiani · Näe rohkem »
Valens
Valens (täisnimi Flavius Julius Valens Augustus; 328 Cibalae – 9. august 378 Adrianoopol) oli Ida-Rooma keiser aastatel 364–378.
Uus!!: Möösia ja Valens · Näe rohkem »
Varna
Varna on linn Bulgaarias, Varna piirkonna keskus.
Uus!!: Möösia ja Varna · Näe rohkem »
Vidin
Vidin on Loode-Bulgaarias asuv linn, Vidini piirkonna keskus.
Uus!!: Möösia ja Vidin · Näe rohkem »
Wulfila
Wulfila (gooti keeles 𐍅𐌿𐌻𐍆𐌹𐌻𐌰; u 311 – u 382 Konstantinoopol), ka Ulfilas, oli kristlik misjonär, hiljem piiskop, kes ristiusustas goote ja tõlkis piibli gooti keelde (vanim teadaolev piiblitõlge germaani keeltesse), luues selle kirjapanemiseks gooti tähestiku.
Uus!!: Möösia ja Wulfila · Näe rohkem »
