Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Adramaa, Berg (Päri), Ceumern, Gulbene piirkond, Henning Scharpenberg, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Karjamõis, Koivaliina kihelkond, Läti, Lejasciemsi vald, Liivimaa, Mālmuiža, Mengden, Patkul, Rüütlimõis, Rosen (punane), Saksa keel, Sikšņi mõis, Sinole mõis, Uexküll, Valga kreis, Vara mõis, Velēna kihelkond, 1429, 1803, 1818, 1863, 1906, 1920.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Berg (Päri)
Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Kattentack, ′Berg Päri kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest) on Eestimaa ja Liivimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Berg (Päri) · Näe rohkem »
Ceumern
Ceumern (ka Ceumern-Lindenstjerna) on Tüüringi Langensalzast pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Ceumern · Näe rohkem »
Gulbene piirkond
Gulbene piirkond (läti keeles Gulbenes novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Vidzemes.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Gulbene piirkond · Näe rohkem »
Henning Scharpenberg
Henning Scharpenberg (surnud 5. aprillil 1448) oli Riia peapiiskop aastatel 1424–1448.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Henning Scharpenberg · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Koivaliina kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Koivaliina kihelkond · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Läti · Näe rohkem »
Lejasciemsi vald
Valla maastik Lejasciemsi vald (läti keeles Lejasciema pagasts, latgali keeles Lajis pogosts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Lejasciemsi vald · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Mālmuiža
Mālmuiža on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Mālmuiža · Näe rohkem »
Mengden
Mengdeni suguvõsa vapp Mengden on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Mengden · Näe rohkem »
Patkul
Patkul (Patkull, Pattkul, Pattkull) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Patkul · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rosen (punane)
Roseni suguvõsa aadlivapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Rosen (punane) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sikšņi mõis
Sikšņi mõis (saksa keeles Vaucluse) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Sikšņi mõis · Näe rohkem »
Sinole mõis
Mõisa vesiveski Sinole mõis (saksa keeles Sinohlen, läti keeles Sinoles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Velēna kihelkonnas.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Sinole mõis · Näe rohkem »
Uexküll
Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Uexküll · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Valga kreis · Näe rohkem »
Vara mõis
Vara mõis (saksa keeles Warrol) oli rüütlimõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Vara mõis · Näe rohkem »
Velēna kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Velēna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wellan, läti keeles Velēnas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Valga kreisis.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja Velēna kihelkond · Näe rohkem »
1429
1429.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja 1429 · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja 1803 · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja 1818 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja 1863 · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja 1906 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Mālmuiža mõis ja 1920 · Näe rohkem »
