Kiiremini kui brauser!
68 suhted: Antonio Possevino, Armin Tuulse, August Wilhelm Hupel, Elisabet, Gottfried Rogge, Gregorius XIII, Gustav II Adolf, Johann Christoph Brotze, Karl XII, Koiva liivlased, Lauamõis, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu maamarssal, Liivimaa ordu maameister, Liivlased, Linnuselään, Magnus, Mālpils, Mālpilsi kihelkond, Nils Assersson Mannersköld, Reimar Hahn, Riia kreis, Robin von Eltz, Rootsi kuningas, Sigulda komtuur, Sigulda ordulinnus, Stephan Grube, Vasall, Väina liivlased, Võnnu ordulinnus, Venno, Vidzeme, Wolter von Plettenberg, 1300, 1316, 1327, 1386, 14. sajand, 1413, 1430, 1442, 1448, 1461, 1467, 1473, 1481, 1498, 1555, 1559, 1577, ..., 1582, 1601, 1621, 1622, 1625, 1626, 1638, 1680, 17. sajand, 1700, 1710, 1721, 1753, 1760, 1782, 1796, 1820, 2002. Laienda indeks (18 rohkem) »
Antonio Possevino
:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Antonio Possevino · Näe rohkem »
Armin Tuulse
Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Armin Tuulse · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Elisabet · Näe rohkem »
Gottfried Rogge
Gottfried Rogge oli Liivi ordu maameister aastatel 1298–1307.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Gottfried Rogge · Näe rohkem »
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Gregorius XIII · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Karl XII · Näe rohkem »
Koiva liivlased
Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Koiva liivlased · Näe rohkem »
Lauamõis
Lauamõis (ka elatismõis) (saksa keeles Tafelgut) oli mõis, mille sissetulekud läksid teatud isikute (valitseja, komandant, piiskop) või institutsioonide (klooster, toomkapiitel, rüütelkond) ülalpidamiseks.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Lauamõis · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maamarssal
Liivimaa ordu maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Liivi ordu kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Liivimaa ordu maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Liivlased · Näe rohkem »
Linnuselään
Linnuselään oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Linnuselään · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Magnus · Näe rohkem »
Mālpils
Mālpils on küla (lielciems) Lätis Sigulda piirkonnas, Mālpilsi valla halduskeskus.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Mālpils · Näe rohkem »
Mālpilsi kihelkond
Mālpilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lemburg) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Mālpilsi kihelkond · Näe rohkem »
Nils Assersson Mannersköld
Nils Assersson Mannersköld (ka Niels Mannerschildt, Nicolaus Mannerskiöld; 1586 Västergötland – 30. märts 1655 Näsi mõis, Åtvid, Östergötland) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Nils Assersson Mannersköld · Näe rohkem »
Reimar Hahn
Reimar Hahn (ka Reymar Hane) oli Liivi ordumeister aastatel 1324–1328.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Reimar Hahn · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Riia kreis · Näe rohkem »
Robin von Eltz
Robin von Eltz (surnud pärast 10. augustit 1388) oli Liivi ordu maameister aastatel 1385–1388.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Robin von Eltz · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Sigulda komtuur
Sigulda komtuur (saksa keeles Komtur von Segewold) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Sigulda komtuurkonda.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Sigulda komtuur · Näe rohkem »
Sigulda ordulinnus
Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »
Stephan Grube
Stephan Grube (ka Stefan või Stephanus Grube; surnud 20. detsembril 1483 Riias) oli Riia peapiiskop aastatel 1480–1483.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Stephan Grube · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Vasall · Näe rohkem »
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Väina liivlased · Näe rohkem »
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Võnnu ordulinnus · Näe rohkem »
Venno
Venno (ka Wenno, Vinno, Vinne, Wyno, Wynne; surnud 1209) oli Mõõgavendade ordu esimene ordumeister (aastatel 1204–1209).
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Venno · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Vidzeme · Näe rohkem »
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »
1300
1300.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1300 · Näe rohkem »
1316
1316.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1316 · Näe rohkem »
1327
1327.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1327 · Näe rohkem »
1386
1386.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1386 · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 14. sajand · Näe rohkem »
1413
1413.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1413 · Näe rohkem »
1430
1430.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1430 · Näe rohkem »
1442
1442.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1442 · Näe rohkem »
1448
1448.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1448 · Näe rohkem »
1461
1461.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1461 · Näe rohkem »
1467
1467.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1467 · Näe rohkem »
1473
1473.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1473 · Näe rohkem »
1481
1481.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1481 · Näe rohkem »
1498
1498.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1498 · Näe rohkem »
1555
1555.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1555 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1559 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1601 · Näe rohkem »
1621
1621.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1621 · Näe rohkem »
1622
1622.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1622 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1625 · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1626 · Näe rohkem »
1638
1638.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1638 · Näe rohkem »
1680
1680.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1680 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 17. sajand · Näe rohkem »
1700
1700.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1700 · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1710 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1721 · Näe rohkem »
1753
1753.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1753 · Näe rohkem »
1760
1760.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1760 · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1782 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1796 · Näe rohkem »
1820
1820.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 1820 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Mālpilsi ordulinnus ja 2002 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Malpilsi ordulinnus, Mālpilsi linnus.
