Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Nõukogude Läti armee

Index Nõukogude Läti armee

Nõukogude Läti armee (läti keeles Padomju Latvijas armiju, vene keeles Армия Советской Латвии) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus Eesti ja Läti Vabadussõjas moodustatud ning Punaarmeele allunud Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi armeegrupp.

45 suhted: Ants Dauman, Armee, Armeegrupp, Łida, Baltisakslased, Bauska, Białystok, Bug, Daugava, Daugavpils, Diviis, Eesti Punaarmee, Eesti Vabadussõda, Homiel, Ida-Preisimaa, Isikkoosseis, Jukums Vācietis, Kingissepp, Landesveer, Läänerinne (Vene kodusõda), Läti keel, Läti nõukogude kütidiviis, Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik, Läti Vabadussõda, Lõuna-Eesti, Luga (linn), Narva jõgi, Nõukogude Venemaa, Nõukogude-Poola sõda, Nemunas, Oudova, Põhjarinne (Vene kodusõda), Pihkva, Połack, Punaarmee, Rauddiviis, Velikije Luki, Vene SFNV, 13. märts, 1919, 3. Tartu kütipolk, 4. jaanuar, 6. Kütidiviis, 7. armee (Vene SFNV), 7. juuni.

Ants Dauman

Ants Dauman (läti Ansis Daumanis, vene Анс Эрнестович Дауман; 8. detsember (vkj 26. november) 1885 Riia maakond Liivimaa kubermang – 1. august 1920 Poola) oli läti päritolu poliitik, Narva SRK esimees ja Nõukogude Liidu sõjaväelane.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Ants Dauman · Näe rohkem »

Armee

Armee on mitme väeliigi väekoondistest, näiteks diviisidest ja korpustest, ning erivägede osadest koosnev operatiivkoondis.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Armee · Näe rohkem »

Armeegrupp

Armeegrupp on ajutine või alaline maaväe formeering, mis koosneb kahest või enamast armeest või armeekorpusest.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Armeegrupp · Näe rohkem »

Łida

Lida on linn Lääne-Valgevenes Hrodna oblastis, Lida rajooni halduskeskus.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Łida · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Bauska

Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Bauska · Näe rohkem »

Białystok

Branicki loss (''Palac Branickich'') Białystok (valgevene Беласток, leedu Balstogė) on Poola kirdeosa suurim linn.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Białystok · Näe rohkem »

Bug

Bug ehk Lääne-Bug (poola Bug, ukraina Західний Буг, valgevene Заходні Буг) on jõgi Ukraina, Valgevene ja Poola aladel.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Bug · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi ehk Väina jõgi, ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Daugava · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn, latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg) on linn Lätis Väina jõe ääres.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Daugavpils · Näe rohkem »

Diviis

Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2-6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Diviis · Näe rohkem »

Eesti Punaarmee

Eesti Punaarmee (vene keeles Эстляндская армия, siit ka nimetus Eesti armee) olid Eesti Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud Eesti Töörahva Kommuuni relvajõud.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Eesti Punaarmee · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõda

Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Eesti Vabadussõda · Näe rohkem »

Homiel

230px Homiel (transkribeerituna ning venepäraselt Gomel) on elanike arvult teine linn Valgevenes.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Homiel · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles: Ostpreußen; ladina keeles: Borussia orientalis) oli Läänemere kaguosa Preisimaa regiooni põhiosa 13.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Isikkoosseis

Isikkoosseis on kõik väeosa või väeüksuse koosseisu kuuluvad sõjaväelased ja ka seal teenivad eraisikud.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Isikkoosseis · Näe rohkem »

Jukums Vācietis

Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Punaarmee väejuht Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene Вацетис Иоаким Иоакимович; (11.vkj/23. november 1873 Kuldīga Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva NSV Liit) oli Venemaa Keisririigi ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti Venemaa Keisririigi armeeteenistusse 1891. aastal, 1897. aastal lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909. aastal Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Osales Esimeses maailmasõjas, 1915. aastast Venemaa Keisririigi sõjaväe polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. 1917. aastal oktoobrirevolutsiooni ajal läks Venemaa Ajutise Valitsuse polkovnik Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud Sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valka linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Osales Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri hõivamises ja likvideerimises, mis ei allunud peale riigipööret võimu haaranud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. Detsembrist 1917.aastal oli Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülem, 1918. aastast liitus Punaarmeega. Aprillist 1918. aastal oli Vācietis Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel toimusid Moskvas 6.-7. juulil 1918 vasakesseeride ülestõusu mahasurumine. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 kuni 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооруженными силами Республики). 1919. aasta juulikuus vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhtajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjavägede juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses, eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925. aastast M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) - sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. Alates 1934. aastast oli Vācietis NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroristlikus tegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938. aastal surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. aastal. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased Kategooria:Vilno sõjakooli lõpetanud Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Jukums Vācietis · Näe rohkem »

Kingissepp

Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Kingissepp · Näe rohkem »

Landesveer

Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Landesveer · Näe rohkem »

Läänerinne (Vene kodusõda)

Läänerinne (vene keeles Западный фронт) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Läänerinne (Vene kodusõda) · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Läti keel · Näe rohkem »

Läti nõukogude kütidiviis

Läti nõukogude kütidiviis oli 1918.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Läti nõukogude kütidiviis · Näe rohkem »

Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik

Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik oli 1918.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik · Näe rohkem »

Läti Vabadussõda

Läti ajaloolised piirkonnad Läti Ajutise Valitsuse esimene peaminister Kārlis Ulmanis Eesti Rahvavägi Eesti Rahvavägi Läti SNV pealinnas Läti Vabadussõda oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikuse taastamiseks peetud sõda.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Läti Vabadussõda · Näe rohkem »

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast põhjas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »

Luga (linn)

Luga raudteejaam Luga (ka Luuga, vadja Laugaz, soome Laukaa, ka Ylä-Laukaa) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Luga rajooni keskus.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Luga (linn) · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti idapiiril, mis algab Peipsist Vasknarva külast lõuna pool ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Narva jõgi · Näe rohkem »

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »

Nõukogude-Poola sõda

Nõukogude-Poola sõda oli veebruarist 1919 kuni märtsini 1921 kestnud relvakonflikt, milles osalesid Vene SFNV, Ukraina NSV, Poola Vabariik ja Ukraina Rahvavabariik.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Nõukogude-Poola sõda · Näe rohkem »

Nemunas

Nemunas Alytuse linna lähedal Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Nemunas · Näe rohkem »

Oudova

Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Oudova · Näe rohkem »

Põhjarinne (Vene kodusõda)

Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu 1918.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Põhjarinne (Vene kodusõda) · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Pihkva · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Połack · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Punaarmee · Näe rohkem »

Rauddiviis

Rauddiviis (saksa Eiserne Division) (alguses ka Raudbrigaad) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Rauddiviis · Näe rohkem »

Velikije Luki

Velikije Luki on linn Venemaa Pihkva oblasti lõunaosas Lovati jõe ääres, Velikije Luki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Velikije Luki · Näe rohkem »

Vene SFNV

Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Vene SFNV · Näe rohkem »

13. märts

13.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 13. märts · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 1919 · Näe rohkem »

3. Tartu kütipolk

3.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 3. Tartu kütipolk · Näe rohkem »

4. jaanuar

4.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 4. jaanuar · Näe rohkem »

6. Kütidiviis

6.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 6. Kütidiviis · Näe rohkem »

7. armee (Vene SFNV)

7.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 7. armee (Vene SFNV) · Näe rohkem »

7. juuni

7.

Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 7. juuni · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »