Kiiremini kui brauser!
11 suhted: Ašuug, Armeenia, Etšhmiadzini katedraal, Jerevan, Luuletaja, Maalikunstnik, Nahhitševan, Pärsia keel, Thbilisi, 1661, 1722.
Ašuug
Ašuug Alesker Aserbaidžaani margil Dživani-nimeline Armeenia ašuugide kool Jerevanis 15.–16. sajandi Armeenia ašuugi Hovhannes Tlkurantsi käsikiriEva-Maria Barwart. Armenische Volksmusik. Tradition einer christlichen Minderheit im Wandel der Zeit. — 2009. — С. 82 Ašuug (aseri keeles aşıq, türgi keeles aşık, farsi keeles عاشیق āšiq, armeenia keeles Աշուղ ashugh, gruusia keeles აშუღი ashughi) on müstikust trubaduur või rändlaulik Türgis, Aserbaidžaanis, Gruusias, Armeenias või Iraanis.
Uus!!: Naghaš Hovnathan ja Ašuug · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Naghaš Hovnathan ja Armeenia · Näe rohkem »
Etšhmiadzini katedraal
Etšmiadzini katedraal on 4. sajandist pärit kirik Etšhmiadzini kloostris Vagharšapatis, Armeenia Apostliku Kiriku emakirik ja maailma vanim riiklikult ehitatud kirik.
Uus!!: Naghaš Hovnathan ja Etšhmiadzini katedraal · Näe rohkem »
Jerevan
Peapostkontor Jerevan. Keskel ooperiteater, taustal Väike-Ararat (vasemal) ja Suur-Ararat (paremal) 2014. aastal Jerevan (armeenia keeles Երևան või Երեւան) on Armeenia pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Naghaš Hovnathan ja Jerevan · Näe rohkem »
Luuletaja
Luuletaja (luuleline sünonüüm poeet; naissoost poetess) on kirjanik, kes loob luule vormis kirjandusteoseid.
Uus!!: Naghaš Hovnathan ja Luuletaja · Näe rohkem »
Maalikunstnik
Adriaen van Ostade. Kunstnik oma ateljees. Autoportree. 1663. Maalikunstnik on maalikunsti viljelev kunstnik.
Uus!!: Naghaš Hovnathan ja Maalikunstnik · Näe rohkem »
Nahhitševan
Nahhitševan (aserbaidžaani Naxçıvan) on autonoomne vabariik Aserbaidžaani koosseisus.
Uus!!: Naghaš Hovnathan ja Nahhitševan · Näe rohkem »
Pärsia keel
Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.
Uus!!: Naghaš Hovnathan ja Pärsia keel · Näe rohkem »
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Uus!!: Naghaš Hovnathan ja Thbilisi · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: Naghaš Hovnathan ja 1661 · Näe rohkem »
1722
1722.
Uus!!: Naghaš Hovnathan ja 1722 · Näe rohkem »
