Kiiremini kui brauser!
118 suhted: Alamsaksa keel, Albrecht Karu, Altmark, Askania dünastia, Świdwin, Łęknica, Ülem-Sileesia, Bad Muskau, Berliin, Bolesław I Chrobry, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Chojna, Choszczno, Cottbus, Drawno, Drawsko Pomorskie, Esimene maailmasõda, Frankfurt Oderi ääres, Friedrich I (Preisimaa), Friedrich II (Brandenburg), Friedrich Suur, Görlitz, Germaanlased, Gorzów Wielkopolski, Grünwaldi lahing, Gubin, Hohenzollernid, Hugenotid, Ińsko, Joachim I, Joachim II, Jogaila, Johann I (Brandenburg), Kaliningrad, Kastellaan, Kaubandussõda, Keldid, Klooster, Kolmekümneaastane sõda, Konrad I (Brandenburg), Krosno Odrzańskie, Kulden, Ladina keel, Lahingus langenu, Lääne-Pomorze vojevoodkond, Lääne-Saksamaa, Lääneslaavlased, Liigkasuvõtmine, Lubuszi vojevoodkond, ..., Luksemburgi dünastia, Luterlus, Magdeburg, Magdeburgi peapiiskopkond, Malta ordu, Markkrahv, Metsandus, Mieszko I, Myślibórz, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Nõukogude Liit, Ośno Lubuskie, Odra, Ostsiedlung, Palgasõdur, Põllumajandus, Piastide dünastia, Pommeri, Poola keel, Poola keskaeg, Poola Piastide ajal, Poola Rahvavabariik, Poolakad, Poseni provints, Potsdami konverents, Poznań, Prantslased, Prantsusmaa, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa vabariik, Pronksiaeg, Punaarmee, Rauaaeg, Reformatsioon, Rootsi suurvõimu ajastu, Ruhri linnastu, Rukis, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa 1945–1949, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Saksamaa taasühinemine, Saksimaa, Sakslased, Słubice, Schmalkaldeni sõda, Seitsmeaastane sõda, Strzelce Krajeńskie, Sulęcin, Suur rahvasterändamine, Suur-Poola, Szczecin, Taaler, Teine maailmasõda, Teine Poola jagamine, Templiordu, Ukrainlased, Ungarlased, Viini kongress, Warta, Weimari vabariik, Wittelsbachi dünastia, Zgorzelec. Laienda indeks (68 rohkem) »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Neumark ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Uus!!: Neumark ja Albrecht Karu · Näe rohkem »
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Uus!!: Neumark ja Altmark · Näe rohkem »
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Uus!!: Neumark ja Askania dünastia · Näe rohkem »
Świdwin
Świdwin (saksa Schivelbein) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Świdwini maakonna halduskeskus.
Uus!!: Neumark ja Świdwin · Näe rohkem »
Łęknica
Łęknica (1945–1946 Lubanica, saksa Lugknitz, ülemsorbi Wjeska) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas Żary maakonnas.
Uus!!: Neumark ja Łęknica · Näe rohkem »
Ülem-Sileesia
Kaasaegne Ülem-Sileesia kaart (inglise keeles) Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gōrny Ślōnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.
Uus!!: Neumark ja Ülem-Sileesia · Näe rohkem »
Bad Muskau
Bad Muskau on linn Saksamaal Saksimaa Görlitzi kreisis.
Uus!!: Neumark ja Bad Muskau · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Neumark ja Berliin · Näe rohkem »
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Uus!!: Neumark ja Bolesław I Chrobry · Näe rohkem »
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Uus!!: Neumark ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Neumark ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Chojna
Chojna (saksa Königsberg in der Neumark) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Gryfino maakonnas, Chojna valla halduskeskus.
Uus!!: Neumark ja Chojna · Näe rohkem »
Choszczno
Choszczno (saksa Arnswalde) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Choszczno maakonna ja Choszczno valla halduskeskus.
Uus!!: Neumark ja Choszczno · Näe rohkem »
Cottbus
Cottbus on linn Saksamaal Brandenburgi liidumaal.
Uus!!: Neumark ja Cottbus · Näe rohkem »
Drawno
Drawno (saksa Neuwedell) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Choszczno maakonnas, Drawno valla halduskeskus.
Uus!!: Neumark ja Drawno · Näe rohkem »
Drawsko Pomorskie
Drawsko Pomorskie (saksa Dramburg) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Drawsko Pomorskie maakonna ja Drawsko Pomorskie valla halduskeskus.
Uus!!: Neumark ja Drawsko Pomorskie · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Neumark ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Frankfurt Oderi ääres
Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.
Uus!!: Neumark ja Frankfurt Oderi ääres · Näe rohkem »
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Uus!!: Neumark ja Friedrich I (Preisimaa) · Näe rohkem »
Friedrich II (Brandenburg)
Friedrich II 16. või 17. sajandi kujutluses Friedrich II (19. november 1413 – 10. veebruar 1471), hüüdnimega "Raudne" (der Eiserne) ja mõnikord "Raudhammas" (Eisenzahn), oli Brandenburgi markkrahvkonna kuurvürst 1440.
Uus!!: Neumark ja Friedrich II (Brandenburg) · Näe rohkem »
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Uus!!: Neumark ja Friedrich Suur · Näe rohkem »
Görlitz
Linnapanoraam idast, 1575 Görlitz on linn Saksamaa idaosas Saksimaal, Görlitzi kreisi keskus.
Uus!!: Neumark ja Görlitz · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Neumark ja Germaanlased · Näe rohkem »
Gorzów Wielkopolski
Turuplats Gorzów Wielkopolski (saksa keeles Landsberg an der Warthe) on maakonnaõigustega linn Lääne Poolas.
Uus!!: Neumark ja Gorzów Wielkopolski · Näe rohkem »
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Uus!!: Neumark ja Grünwaldi lahing · Näe rohkem »
Gubin
Gubin (saksa Guben, alamsorbi Gubin) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas Krosno Odrzańskie maakonnas.
Uus!!: Neumark ja Gubin · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Neumark ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Hugenotid
Hugenotid olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil.
Uus!!: Neumark ja Hugenotid · Näe rohkem »
Ińsko
Ińsko (saksa Nörenberg) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Stargardi maakonnas, Ińsko valla halduskeskus.
Uus!!: Neumark ja Ińsko · Näe rohkem »
Joachim I
Joachim I Nestor Joachim I Nestor (21. veebruar 1484 Cölln – 11. juuli 1535 Stendal) oli aastatel 1499–1535 Brandenburgi kuurvürst.
Uus!!: Neumark ja Joachim I · Näe rohkem »
Joachim II
Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.
Uus!!: Neumark ja Joachim II · Näe rohkem »
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Uus!!: Neumark ja Jogaila · Näe rohkem »
Johann I (Brandenburg)
Johann I (istuv) ja tema venna Otto III monument Siegesalleel Berliinis, Max Baumbach Johann I (u. 1213 – 4. aprill 1266) oli 1220.
Uus!!: Neumark ja Johann I (Brandenburg) · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Neumark ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Kastellaan
Kastellaan oli keskajal ja varauusajal linnuse (linnuseülem ehk linnusefoogt) või lossi (lossifoogt) ülem.
Uus!!: Neumark ja Kastellaan · Näe rohkem »
Kaubandussõda
Kaubandussõda on äärmuslikust protektsionismist tulenev majanduskonflikt, milles riigid tõstavad või loovad vastastikku tolle või muid kaubandustõkkeid vastusena teise osapoole loodud kaubandustõketele.
Uus!!: Neumark ja Kaubandussõda · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Neumark ja Keldid · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Neumark ja Klooster · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Neumark ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Konrad I (Brandenburg)
Konrad I (u.1240–1304) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.
Uus!!: Neumark ja Konrad I (Brandenburg) · Näe rohkem »
Krosno Odrzańskie
Krosno Odrzańskie (saksa Crossen an der Oder) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas, Krosno Odrzańskie maakonna ja Krosno Odrzańskie valla halduskeskus.
Uus!!: Neumark ja Krosno Odrzańskie · Näe rohkem »
Kulden
Kulden (saksa Gulden) oli Firenze floriini eeskujul löödud kuldmünt, hiljem kasutati sama sõna ka arveldusühiku ning hõbemündi kohta.
Uus!!: Neumark ja Kulden · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Neumark ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lahingus langenu
Ameerika sõdurite kalmistu ja memoriaal Colleville-sur-Mer’i lähistel Normandias Prantsusmaal Lahingus langenu on sõjandustermin, millega märgitakse lahingus kaotatud isikut, kes saab lahingus kohapeal surma või sureb haavadesse või muudesse vigastustesse enne arstiabipunkti jõudmist.
Uus!!: Neumark ja Lahingus langenu · Näe rohkem »
Lääne-Pomorze vojevoodkond
Lääne-Pomorze vojevoodkond on 1.
Uus!!: Neumark ja Lääne-Pomorze vojevoodkond · Näe rohkem »
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Uus!!: Neumark ja Lääne-Saksamaa · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Neumark ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Liigkasuvõtmine
Liigkasuvõtmine (vananenud termin: liiakasuvõtmine) on ebamõistlike või kõrgete intresside nõudmine raha kasutamise eest laenu andmisel.
Uus!!: Neumark ja Liigkasuvõtmine · Näe rohkem »
Lubuszi vojevoodkond
Lubuszi vojevoodkond on vojevoodkond (haldusüksus) Poolas.
Uus!!: Neumark ja Lubuszi vojevoodkond · Näe rohkem »
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Uus!!: Neumark ja Luksemburgi dünastia · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Neumark ja Luterlus · Näe rohkem »
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Uus!!: Neumark ja Magdeburg · Näe rohkem »
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Uus!!: Neumark ja Magdeburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Malta ordu
Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').
Uus!!: Neumark ja Malta ordu · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Neumark ja Markkrahv · Näe rohkem »
Metsandus
Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil. Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.
Uus!!: Neumark ja Metsandus · Näe rohkem »
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Uus!!: Neumark ja Mieszko I · Näe rohkem »
Myślibórz
Myślibórz (saksa Soldin) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Myślibórzi maakonna ja Myślibórzi valla halduskeskus.
Uus!!: Neumark ja Myślibórz · Näe rohkem »
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
NSDAP partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.
Uus!!: Neumark ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Neumark ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Ośno Lubuskie
Ośno Lubuskie (saksa Drossen) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas Słubice maakonnas, Ośno Lubuskie valla halduskeskus.
Uus!!: Neumark ja Ośno Lubuskie · Näe rohkem »
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Uus!!: Neumark ja Odra · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Neumark ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Uus!!: Neumark ja Palgasõdur · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Neumark ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Uus!!: Neumark ja Piastide dünastia · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Neumark ja Pommeri · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Neumark ja Poola keel · Näe rohkem »
Poola keskaeg
Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.
Uus!!: Neumark ja Poola keskaeg · Näe rohkem »
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Uus!!: Neumark ja Poola Piastide ajal · Näe rohkem »
Poola Rahvavabariik
Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.
Uus!!: Neumark ja Poola Rahvavabariik · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Neumark ja Poolakad · Näe rohkem »
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Uus!!: Neumark ja Poseni provints · Näe rohkem »
Potsdami konverents
NSV Liidu valitsusjuht Jossif Stalin Potsdami konverentsil Potsdami konverents toimus 1945.
Uus!!: Neumark ja Potsdami konverents · Näe rohkem »
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Uus!!: Neumark ja Poznań · Näe rohkem »
Prantslased
10 000+ Prantslased on põliselt Prantsusmaal elav romaani rahvas, Prantsusmaa põhirahvus.
Uus!!: Neumark ja Prantslased · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Neumark ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Neumark ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Uus!!: Neumark ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Preisimaa vabariik
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Neumark ja Preisimaa vabariik · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Neumark ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Neumark ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Neumark ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Neumark ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Uus!!: Neumark ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »
Ruhri linnastu
Ruhri linnastu ehk Ruhrimaa ehk Ruhri piirkond (saksa Ruhrgebiet) on linnastu Nordrhein-Westfalenis Saksamaal.
Uus!!: Neumark ja Ruhri linnastu · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Neumark ja Rukis · Näe rohkem »
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Uus!!: Neumark ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Neumark ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Neumark ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Neumark ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Neumark ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Neumark ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa 1945–1949
Saksamaa 1945–1949 on periood Saksamaa ajaloos alates kaotusest Teises maailmasõjas kuni Saksamaa jagamiseni Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks.
Uus!!: Neumark ja Saksamaa 1945–1949 · Näe rohkem »
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (saksa keeles Sozialdemokratische Partei Deutschlands, lühend SPD, eesti keeles SSDP) on üks Saksamaa kahest peamisest erakonnast.
Uus!!: Neumark ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei · Näe rohkem »
Saksamaa taasühinemine
Lääne-Saksamaa (sinisega)Ida-Saksamaa (punasega)Berliin (kollasega) Saksamaa taasühinemise all mõistetakse protsessi aastatel 1989–1990, mis viis Saksa Demokraatliku Vabariigi (DDR) ühendamiseni Saksamaa Liitvabariigiga (BRD) 3.
Uus!!: Neumark ja Saksamaa taasühinemine · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Neumark ja Saksimaa · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Neumark ja Sakslased · Näe rohkem »
Słubice
Słubice (saksa keeles Dammvorstadt) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas, Słubice maakonna ja Słubice valla keskus.
Uus!!: Neumark ja Słubice · Näe rohkem »
Schmalkaldeni sõda
Schmalkaldeni sõda (saksa keeles Schmalkaldischer Krieg) viitab lühikesele vägivallaperioodile aastatel 1546–1547 Saksa-Rooma riigi keisri Karl V (samal ajal Hispaania kuningas Carlos I) vägede, mida juhatas Alba hertsog don Fernando Álvarez de Toledo y Pimentel, ja luterliku Schmalkaldeni Liidu vägede vahel Saksa-Rooma riigi territooriumitel.
Uus!!: Neumark ja Schmalkaldeni sõda · Näe rohkem »
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Uus!!: Neumark ja Seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Strzelce Krajeńskie
Strzelce Krajeńskie (saksa Friedeberg) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas, Strzelce Krajeńskie maakonna ja Strzelce Krajeńskie valla halduskeskus.
Uus!!: Neumark ja Strzelce Krajeńskie · Näe rohkem »
Sulęcin
Sulęcin (saksa Zielenzig) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas, Sulęcini maakonna ja Sulęcini valla halduskeskus.
Uus!!: Neumark ja Sulęcin · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Neumark ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Uus!!: Neumark ja Suur-Poola · Näe rohkem »
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Uus!!: Neumark ja Szczecin · Näe rohkem »
Taaler
Saksa ja Austria taalrid. All keskel on võrdluseks Ameerika Ühendriikide 25-sendine (läbimõõt 24 mm) Taaler oli suur hõbemünt, mida kasutati Euroopas peaaegu 400 aastat.
Uus!!: Neumark ja Taaler · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Neumark ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teine Poola jagamine
Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.
Uus!!: Neumark ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »
Templiordu
Templiordu pitsat Jacques de Molay ja Geoffrey de Charney põletamine tuleriidal 1314 Templiordu ehk templirüütlite ordu (ladina keeles Pauperes commilitones Christi Templique Solomonici) oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis faktiliselt eksisteeris 1118.
Uus!!: Neumark ja Templiordu · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Neumark ja Ukrainlased · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Neumark ja Ungarlased · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Neumark ja Viini kongress · Näe rohkem »
Warta
Warta (saksa keeles Warthe) on jõgi Poolas, Odra vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Neumark ja Warta · Näe rohkem »
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Uus!!: Neumark ja Weimari vabariik · Näe rohkem »
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Uus!!: Neumark ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »
Zgorzelec
Zgorzelec (saksa Görlitz, ülemsorbi Zhorjelc, alamsorbi Zgórjelc) on linn Poolas Alam-Sileesia vojevoodkonnas, Zgorzeleci maakonna keskus.
Uus!!: Neumark ja Zgorzelec · Näe rohkem »
