Kiiremini kui brauser!
101 suhted: Aleksandr Šelepin, Aleksei Kossõgin, Allar Viivik, Avangardism, Ševtšenko riiklik auhind, ÜRO Peaassamblee, Õhtuleht, Boriss Pasternak, Donetsi söebassein, Dwight Eisenhower, Eesti Kommunist, Enver Hoxha, Genf, Georgi Žukov, Georgi Malenkov, Hruštšovka, John F. Kennedy, Jossif Stalin, Juri Andropov, Kahhovka veehoidla, Külm sõda, Kindralleitnant, Krimmi oblast, Kurski kubermang, Kuuba kriis, Lavrenti Beria, Lenini orden, Leonid Brežnev, Mao Zedong, Mihhail Gorbatšov, Minneapolis, Modernism, Moskva, Nõukogude Liidu kangelane, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, Nõukogude Liit, Nikolai Švernik, Nikolai Bulganin, Nina L. Hruštšova, NLKP 20. kongress, NLKP 22. kongress, NLKP Keskkomitee, NLKP KK peasekretär, NLKP KK Sekretariaat, Novodevitšje kalmistu, Novotšerkasski veresaun, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees, ..., NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, NSV Liidu peaprokurör, Pärnu, Perona, Rahvusvaheline Lenini rahupreemia, Richard Nixon, Roman Rudenko, Saksamaa, Schönbrunni loss, Sergei Kirov, Sotsialistliku töö kangelane, Stalini isikukultus, Suur terror, Tallinn, Tööpunalipu orden, Teine maailmasõda, Tuumarelv, Ukraina Kommunistlik Partei (Nõukogude Liit), Ukraina NSV, Ungari ülestõus (1956), Uudismaa, Varrak (kirjastus), Vene keel, Vene NFSV, Venemaa Keisririik, Venemaa kodusõda, Vladimir Lenin, 11. september, 15. aprill, 17. aprill, 1894, 1918, 1929, 1931, 1932, 1934, 1935, 1938, 1944, 1947, 1949, 1953, 1956, 1958, 1959, 1964, 1971, 1989, 1993, 2006, 25. veebruar. Laienda indeks (51 rohkem) »
Aleksandr Šelepin
Aleksandr Nikolajevitš Šelepin (vene keeles Александр Николаевич Шелепин; 18. august 1918 Voronež – 24. oktoober 1994 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) esimees (1958–1961).
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Aleksandr Šelepin · Näe rohkem »
Aleksei Kossõgin
Aleksei Kossõgin (1967) Aleksei Kossõgin (vene Алексей Николаевич Косыгин; 21. veebruar (vkj 8. veebruar) 1904 Peterburi – 18. detsember 1980 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Aleksei Kossõgin · Näe rohkem »
Allar Viivik
Allar Viivik (sündinud 21. jaanuaril 1969 Keilas) on Eesti ajakirjanik.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Allar Viivik · Näe rohkem »
Avangardism
Avangardism (pr k avant garde 'eelvägi, eelsalk') on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride rikkumine, tungimine tundmatule territooriumile, riskimine, terav intellektuaalne profileerumine, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Avangardism · Näe rohkem »
Ševtšenko riiklik auhind
Ševtšenko riiklik auhind (ukraina keeles: Націона́льна пре́мія Украї́ни і́мені Тараса́ Шевче́нка; ka Ševtšenko auhind) on Ukraina kõrgeim riiklik auhind kultuuri- ja kunstiteoste eest, mida antakse välja alates 1961.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Ševtšenko riiklik auhind · Näe rohkem »
ÜRO Peaassamblee
ÜRO Peaassamblee ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on üks kuuest peamisest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutusest ja ainuke ÜRO asutus, kus kõigil liikmesriikidel on võrdne esindatus.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja ÜRO Peaassamblee · Näe rohkem »
Õhtuleht
Õhtuleht on üle-eestilise levikuga eestikeelne tabloidleht.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Õhtuleht · Näe rohkem »
Boriss Pasternak
Boriss Leonidovitš Pasternak (vene keeles Борис Леонидович Пастернак; 10. veebruar (vkj 29. jaanuar) 1890 Moskva – 30. mai 1960 Peredelkino Moskva lähedal) oli venekeelne luuletaja ja proosakirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1958; rahvuselt juut.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Boriss Pasternak · Näe rohkem »
Donetsi söebassein
Luhanski ja Donetski oblastit Donetsi söebassein (ukraina keeles Донецький басейн, vene keeles Донецкий бассейн), lühendatult Donbass (ukraina keeles Донбас, vene keeles Донбасс), on ajalooline, majanduslik ja kultuuriline piirkond Ida-Ukrainas ja Edela-Venemaal.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Donetsi söebassein · Näe rohkem »
Dwight Eisenhower
Dwight David Eisenhower (14. oktoober 1890 – 28. märts 1969), rahva seas tuntud kui Ike, oli USA sõjaväelane ja poliitik, USA 34.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Dwight Eisenhower · Näe rohkem »
Eesti Kommunist
Eesti Kommunist oli EKP Keskkomitee teoreetiline ja poliitiline kuukiri.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Eesti Kommunist · Näe rohkem »
Enver Hoxha
Enver Hoxha (16. oktoober 1908 Gjirokastër Lõuna-Albaanias – 11. aprill 1985 Tirana) oli Albaania poliitiline ja sõjaline juht.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Enver Hoxha · Näe rohkem »
Genf
Genf on linn ja vald Šveitsis, Genfi kantoni keskus.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Genf · Näe rohkem »
Georgi Žukov
Georgi Žukov Georgi Konstantinovitš Žukov (vene keeles Георгий Константинович Жуков; 1. detsember 1896 Strelkovka, Kaluga kubermang – 18. juuni 1974 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Georgi Žukov · Näe rohkem »
Georgi Malenkov
Georgi Malenkov Georgi Malenkov (vene Георгий Максимилианович Маленков; 8. jaanuar 1902 (vkj 26. detsember 1901) Orenburg – 14. jaanuar 1988 Moskva) oli Nõukogude Liidu poliitik, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees aastail 1953–1955.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Georgi Malenkov · Näe rohkem »
Hruštšovka
Hruštšovka Pelgurannas Tallinnas Renoveeritud hruštšovka Tallinnas Koplis Kopliranna tänav 24 (tüüpprojekt 1-317-14) Hruštšovka (vene keeles хрущёвка) on kunagise Moskva peaarhitekti Vitali Lagutenko projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või telliselamu.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Hruštšovka · Näe rohkem »
John F. Kennedy
John Fitzgerald Kennedy (tuntud ka initsiaalide JFK all; 29. mai 1917 Brookline, Massachusetts – 22. november 1963 Dallas, Texas) oli Ameerika Ühendriikide 35.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja John F. Kennedy · Näe rohkem »
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Jossif Stalin · Näe rohkem »
Juri Andropov
Juri Vladimirovits Andropov (vene keeles Юрий Владимирович Андропов; 15. juuni 1914 Nagutskaja jaam Mineralnõje Vodõ lähedal Stavropoli kubermangus – 9. veebruar 1984 Moskva NSV Liit) oli Nõukogude Liidu poliitik (NLKP KK peasekretär, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee juht.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Juri Andropov · Näe rohkem »
Kahhovka veehoidla
Kahhovka veehoidla (ukraina Каховське водосховище) oli veehoidla Lõuna-Ukrainas Dnipro jõe alamjooksul.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Kahhovka veehoidla · Näe rohkem »
Külm sõda
Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Külm sõda · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Krimmi oblast
Krimmi oblast oli haldusüksus Vene NFSV koosseisus 1945–1954 ning Ukraina NSV koosseisus 1954–1991.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Krimmi oblast · Näe rohkem »
Kurski kubermang
Kurski kubermangu vapp Kurski kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Kurski kubermang · Näe rohkem »
Kuuba kriis
Kuuba kriis ehk Kuuba raketikriis ehk Kariibi kriis (Kuubal ka Oktoobrikriis) oli 1962.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Kuuba kriis · Näe rohkem »
Lavrenti Beria
Lavrenti Pavlovitš Beria (gruusia ლავრენტი ბერია, vene Лаврентий Павлович Берия; 29. märts (vkj 17. märts) 1899 Merheuli, Suhhumi ringkond, Khuthaisi kubermang – 23. detsember 1953 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, Nõukogude Liidu marssal (9. juuli 1945 – 31. detsember 1953), Jossif Stalini lähemaid kaastöölisi Nõukogude Liidu juhtkonnas.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Lavrenti Beria · Näe rohkem »
Lenini orden
Lenini orden 2. tüüp 1934–1936 Lenini orden 3. tüüp 1936–1943 Lenini orden 4. tüüp 1943–1991 Ordeni lint Lenini orden (vene keeles орден Ленина) oli statuudi järgi Nõukogude Liidu kõrgeim riiklik autasu.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Lenini orden · Näe rohkem »
Leonid Brežnev
Leonid Iljitš Brežnev (vene keeles Леонид Ильич Брежнев Leonid Iljitš Brežnev; ukraina keeles Леонід Ілліч Брежнєв; 19. detsember 1906 Kamjanske, Katerõnoslavi (Jekaterinoslavi) kubermang (tänapäeval Dnipropetrovski oblast), Ukraina, Venemaa keisririik – 10. november 1982 Zaretšje, Moskva oblast, Vene NFSV, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, aastatel 1964–1982 NLKP Keskkomitee peasekretär ning vahemikus 1960–1964 ja 1977–1982 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Leonid Brežnev · Näe rohkem »
Mao Zedong
Mao Zedong (26. detsember 1893 Shaoshan – 9. september 1976 Peking) oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Mao Zedong · Näe rohkem »
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Mihhail Gorbatšov · Näe rohkem »
Minneapolis
thumb Video Minneapolise (maailma pikimast) koridorisüsteemist Minneapolis on linn USA Minnesota osariigis, Hennepini maakonna keskus.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Minneapolis · Näe rohkem »
Modernism
Modernism (inglise keeles modernism) on valgustusajastu ideede jõudmine kunsti- ja kultuuripraktikasse, umbes aastal 1850.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Modernism · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Moskva · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu kangelane
100px Nõukogude Liidu kangelasi tunnustati Kuldtähe medali ja Lenini ordeniga Nõukogude Liidu kangelane oli NSV Liidu kõrgeim aunimetus, mis kinnitati NLKP Keskkomitee otsusega 16. aprillil 1934.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Nõukogude Liidu kangelane · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (lühendatult NLKP KK Poliitbüroo, vene keeles Политбюро ЦК КПСС, Политическое бюро ЦК КПСС) oli Keskkomitee valitud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtorgan NLKP KK pleenumite vahelisel ajal ning tegutses aastatel 1917–1991.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nikolai Švernik
Nikolai Švernik 1937. aasta mais Nikolai Antipov, Jossif Stalin, Sergei Kirov ja Nikolai Švernik (parempoolseim) 1925. aastal Nikolai Mihhailovitš Švernik (vene keeles Николай Михайлович Шверник; 19. mai (vkj. 7. mai) 1888 Peterburi – 24. detsember 1970 Moskva) oli NSV Liidu riigitegelane.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Nikolai Švernik · Näe rohkem »
Nikolai Bulganin
Nikolai Aleksandrovitš Bulganin (vene Николай Александрович Булганин; 30. (18.) märts 1895 Nižni Novgorod – 24. veebruar 1975 Moskva) oli NSV Liidu riigitegelane, NSV Liidu Relvajõudude minister 1947–1949, NSV Liidu kaitseminister 1953–1955, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees 1955–1958.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Nikolai Bulganin · Näe rohkem »
Nina L. Hruštšova
Nina Hruštšova (sündinud 1. augustil 1964. aastal Moskvas) on vene päritolu ameerika õppejõud New Yorgi ülikoolis The New School.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Nina L. Hruštšova · Näe rohkem »
NLKP 20. kongress
NLKP 20. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 20.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja NLKP 20. kongress · Näe rohkem »
NLKP 22. kongress
NLKP 22. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 22.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja NLKP 22. kongress · Näe rohkem »
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja NLKP Keskkomitee · Näe rohkem »
NLKP KK peasekretär
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär oli Nõukogude Liidus kõrgeim parteiline ja poliitiline ametikoht.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja NLKP KK peasekretär · Näe rohkem »
NLKP KK Sekretariaat
NLKP KK Sekretariaat (vene keeles Секретариат ЦК КПСС) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei KK sekretäride tegevust toetav alaline haldusasutus, NLKP KK koosseisus.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja NLKP KK Sekretariaat · Näe rohkem »
Novodevitšje kalmistu
Boriss Jeltsini kalm Novodevitšje kalmistu on surnuaed Moskvas Novodevitši nunnakloostri lähedal, viie metroopeatuse kaugusel Kremlist, Moskva jõe kaldapealsel.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Novodevitšje kalmistu · Näe rohkem »
Novotšerkasski veresaun
Mälestuskivi Novotšerkasski keskväljakul Novotšerkasski veresaun oli 1962.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Novotšerkasski veresaun · Näe rohkem »
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli NSV Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium · Näe rohkem »
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees
NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees, lühendatult NSVL MN esimees (aastatel 1946–1991 Председатель Совета Министров СССР e Predsedatel Soveta Ministrov SSSR ja aastatel 1923–1946 NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Председатель Совета НародныхКомиссаров СССР e Predsedatel Soveta Narodnõhh Komissarov SSSR) oli Nõukogude Liidu valitsusjuht ehk peaminister.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees · Näe rohkem »
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles КГБ при СМ СССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja teabehanke ametkond ajavahemikul 15. märtsist 1954 – 5. juulini 1978.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee · Näe rohkem »
NSV Liidu peaprokurör
NSV Liidu peaprokurör oli NSV Liidu Prokuratuuri kõrgeim juht, juhataja.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja NSV Liidu peaprokurör · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Pärnu · Näe rohkem »
Perona
Perona oli Pärnus 1990.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Perona · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Lenini rahupreemia
Lenini rahupreemia laureaadi medali esikülg (auhinna saaja nime graveeringuga) Medali tagakülg Rahvusvaheline Lenini rahupreemia (ametliku nimetusega rahvusvaheline Lenini preemia "Rahu kindlustamise eest rahvaste vahel") oli NSV Liidu autasu, mida anti statuudi järgi ühiskonna- ja riigitegelastele väljapaistvate teenete eest rahuvõitluses ja rahvastevahelise sõpruse tugevdamises.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Rahvusvaheline Lenini rahupreemia · Näe rohkem »
Richard Nixon
Richard Milhous Nixon (9. jaanuar 1913 Yorba Linda, California – 22. aprill 1994 New York) oli Ameerika Ühendriikide 37.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Richard Nixon · Näe rohkem »
Roman Rudenko
Roman Andrejevitš Rudenko (vene keeles Роман Андреевич Руденко; 7. august 1907 – 23. jaanuar 1981) oli vene jurist, NSV Liidu peaprokurör 1958–1981.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Roman Rudenko · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Saksamaa · Näe rohkem »
Schönbrunni loss
Schönbrunni loss (saksa Schloss Schönbrunn) asub Austrias Viinis.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Schönbrunni loss · Näe rohkem »
Sergei Kirov
Sergei Kirov (tegelikult Sergei Mironovitš Kostrikov; 27. märts (15. märts vkj) 1886 Uržum, Vjatka kubermang – 1. detsember 1934 Leningrad) oli Nõukogude Liidu poliitik, ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee 1.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Sergei Kirov · Näe rohkem »
Sotsialistliku töö kangelane
Medal "Sirp ja Vasar" oli Sotsialistliku töö kangelase tunnus Sotsialistliku töö kangelane (vene keeles Герой Социалистического Труда) oli aunimetus NSV Liidus aastatel 1938–1991, efektiivse töö eest antud kõrgeim aunimetus.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Sotsialistliku töö kangelane · Näe rohkem »
Stalini isikukultus
Stalini isikukultuse perioodist pärit plakat Aserbaidžaani NSV-s Stalini isikukultus (vene keeles культ личности Сталина) oli Nõukogude Liidu riigijuhi generalissimus Jossif Stalini isikukultus – põhjendamatult suur austamine ning tema võimete ja teenete ülistamine massipropaganda abil, kultuuri- ja kunstiteostes ning riigidokumentides.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Stalini isikukultus · Näe rohkem »
Suur terror
Suur terror (ka Ježovštšina ('Ježovi aeg' vene keeles) või Stalini puhastus; ka suurpuhastus oli aastatel 1936–1938 väldanud poliitiliste repressioonide aktsioon NSV Liidus, mille korraldas NLKP Keskkomitee Poliitbüroo eesotsas Jossif Staliniga. NSV Liidu SARKi rahvakomissar Genrihh Jagoda (1936) Venekeelne nimetus "Ježovi aeg" tuleneb repressioone juhtinud NSV Liidu SARKi rahvakomissari Nikolai Ježovi järgi, kelle instruktsioonide järgi represseeriti seni teadmata, kuid miljonitesse ulatuv arv inimesi. Peamiselt represseeriti poliitika ja majandusala juhtivtöötajaid, aga ka intelligentsi. Repressioonide uurimiseks loodi pärast NLKP XX kongressi, kus muu hulgas mõisteti hukka Stalini isikukultus ning aset leidnud poliitilised tagakiusamised, 1956. aastal Nikita Hruštšovi käsul Suure Terrori ajal aset leidnud kuritegude uurimiseks komisjon eesotsas Nikolai Švernikuga. Hiljem on selgunud, et ka Saksa luure kasutas olukorda ära, luues võltsitud dokumente, et toita Stalini paranoiat Punaarmee andekaimate juhtide vastu ning kõrvaldada need juhid enne planeeritud sõda. Сергеев Фёдор Михайлович: Тайные операции нацистской разведки, 1933–1945. — М.: Политиздат, 1991. ISBN 5-250-00797-X.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Suur terror · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Tallinn · Näe rohkem »
Tööpunalipu orden
Tööpunalipu orden (vene keeles oрден Трудового Красного Знамени, orden Trudovogo Krasnogo Znameni; algselt орден «Трудовое Красное Знамя») oli Nõukogude Liidus töötajatele tubli ja eeskujuliku töö eest jagatav orden.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Tööpunalipu orden · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tuumarelv
Tuumarelva omavad riigid. Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Tuumarelv · Näe rohkem »
Ukraina Kommunistlik Partei (Nõukogude Liit)
Ukraina Kommunistlik Partei ehk UKP (ukraina keeles Комуністична партія України), 1952.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Ukraina Kommunistlik Partei (Nõukogude Liit) · Näe rohkem »
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Ukraina NSV · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
Uudismaa
Uudismaa on mineraalmaa või soo, mis on võsast ja/või metsast puhastatud, kuivendatud ja üles küntud, ning mida kasutatakse põllu või kultuurrohumaana.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Uudismaa · Näe rohkem »
Varrak (kirjastus)
Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Varrak (kirjastus) · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Vene keel · Näe rohkem »
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Vene NFSV · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja Vladimir Lenin · Näe rohkem »
11. september
11.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 11. september · Näe rohkem »
15. aprill
15.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 15. aprill · Näe rohkem »
17. aprill
17.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 17. aprill · Näe rohkem »
1894
1894.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1894 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1918 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1929 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1931 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1932 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1934 · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1935 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1938 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1944 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1947 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1949 · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1953 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1956 · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1958 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1959 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1964 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1971 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1989 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 1993 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 2006 · Näe rohkem »
25. veebruar
25.
Uus!!: Nikita Hruštšov ja 25. veebruar · Näe rohkem »
