Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Nikkel

Index Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

96 suhted: Ammoniaak, Austraalia, Boor, Curie punkt, Dissotsiatsioon, Elektrolüüs, Ensüüm, Eripind, Füüsikalised omadused, Ferromagnetism, Filipiinid, Fluor, Fosfor, Fosforhape, Grafiit, Halogeenid, Hape, Hapnik, Indoneesia, Invar, Isotoop, Kanada, Karbamiid, Katalüsaator, Keemia, Keemiline element, Keemistemperatuur, Kloriidid, Kondensatsioonireaktsioon, Korrosioon, Kroom, Kuuba, Lahus, Lämmastik, Lämmastikhape, Lõuna-Aafrika, Leelis, Lihtaine, Lisand (keemia), Loodus, Maa tuum, Maak, Maakoor, Maismaa, Margariin, Massiarv, Melhior, Metallid, Metallurgia, Miljon, ..., Mineraal, Mineraloogia, Naatrium, Nikroom, Nitraadid, Normaaltingimused, Oksüdatsioon, Oksüdeerija, Oksiidid, Protsent, Raney nikkel, Raua, Raud, Raudoksiidid, Räni, Reduktsioon (keemia), Rootsi, Sade, Süsinik, Silikaat, Soolad, Stabiilne isotoop, Sulam, Sulamistemperatuur, Sulfaadid, Sulfiidid, Tehnoloogia, Tihedus, Toiduainetööstus, Tonn, Tsink, Uus-Kaledoonia, Vana-Hiina, Vasemaak, Vask, Väävel, Väävelhape, Venemaa, Vesi, Vesilahus, Vesinik, Vesinikfluoriidhape, Vesinikkloriidhape, 1751, 1765, 1775. Laienda indeks (46 rohkem) »

Ammoniaak

Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Nikkel ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Austraalia

Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel.

Uus!!: Nikkel ja Austraalia · Näe rohkem »

Boor

Boor on keemiline element järjenumbriga 5.

Uus!!: Nikkel ja Boor · Näe rohkem »

Curie punkt

Curie punkt (tähis Tc) on temperatuur, millest kõrgemal temperatuuril püsimagnet kaotab oma magnetilised omadused.

Uus!!: Nikkel ja Curie punkt · Näe rohkem »

Dissotsiatsioon

Dissotsiatsioon ehk dissotsieerumine (ladina sõnast dissociāto 'eraldamine, lahutamine') on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Nikkel ja Dissotsiatsioon · Näe rohkem »

Elektrolüüs

Illustratsioon elektrolüüsiaparaadist. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

Uus!!: Nikkel ja Elektrolüüs · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Nikkel ja Ensüüm · Näe rohkem »

Eripind

Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites.

Uus!!: Nikkel ja Eripind · Näe rohkem »

Füüsikalised omadused

Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.

Uus!!: Nikkel ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »

Ferromagnetism

Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks. Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.

Uus!!: Nikkel ja Ferromagnetism · Näe rohkem »

Filipiinid

Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist.

Uus!!: Nikkel ja Filipiinid · Näe rohkem »

Fluor

Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.

Uus!!: Nikkel ja Fluor · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Nikkel ja Fosfor · Näe rohkem »

Fosforhape

Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.

Uus!!: Nikkel ja Fosforhape · Näe rohkem »

Grafiit

Grafiit Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.

Uus!!: Nikkel ja Grafiit · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Nikkel ja Halogeenid · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Nikkel ja Hape · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Nikkel ja Hapnik · Näe rohkem »

Indoneesia

Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.

Uus!!: Nikkel ja Indoneesia · Näe rohkem »

Invar

Invari tükid Invar on raua ja nikli (36%) ferromagnetiline sulam, millel on anomaalselt väike joonpaisumistegur (vahemikus –80...100 °C on see 1,5 × 10–6 °C–1).

Uus!!: Nikkel ja Invar · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Nikkel ja Isotoop · Näe rohkem »

Kanada

Kanada (soovitatav hääldus: esisilbirõhuga) on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi.

Uus!!: Nikkel ja Kanada · Näe rohkem »

Karbamiid

Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.

Uus!!: Nikkel ja Karbamiid · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust.

Uus!!: Nikkel ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Nikkel ja Keemia · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Nikkel ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Nikkel ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kloriidid

Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Nikkel ja Kloriidid · Näe rohkem »

Kondensatsioonireaktsioon

Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.

Uus!!: Nikkel ja Kondensatsioonireaktsioon · Näe rohkem »

Korrosioon

Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees. Roostetamine ehk korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Uus!!: Nikkel ja Korrosioon · Näe rohkem »

Kroom

Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.

Uus!!: Nikkel ja Kroom · Näe rohkem »

Kuuba

Kuuba on riik Ladina-Ameerikas.

Uus!!: Nikkel ja Kuuba · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Uus!!: Nikkel ja Lahus · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Nikkel ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu.

Uus!!: Nikkel ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Lõuna-Aafrika

Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.

Uus!!: Nikkel ja Lõuna-Aafrika · Näe rohkem »

Leelis

Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.

Uus!!: Nikkel ja Leelis · Näe rohkem »

Lihtaine

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.

Uus!!: Nikkel ja Lihtaine · Näe rohkem »

Lisand (keemia)

Lisand on teine aine, mille molekulid esinevad põhiliselt ühe aine molekulidest koosnevas materjalis või võõras keemiline element, mille aatomid asendavad aineomaseid mõne keemilise aine kristallvõres.

Uus!!: Nikkel ja Lisand (keemia) · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Uus!!: Nikkel ja Loodus · Näe rohkem »

Maa tuum

Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.

Uus!!: Nikkel ja Maa tuum · Näe rohkem »

Maak

Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.

Uus!!: Nikkel ja Maak · Näe rohkem »

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Nikkel ja Maakoor · Näe rohkem »

Maismaa

Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.

Uus!!: Nikkel ja Maismaa · Näe rohkem »

Margariin

Margariin on või aseaine.

Uus!!: Nikkel ja Margariin · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Uus!!: Nikkel ja Massiarv · Näe rohkem »

Melhior

Melhior on vase ja nikli (kuni 30%) sulam, mis võib sisaldada ka veidi rauda ja mangaani, mis suurendavad sulami tugevust ja korrosioonikindlust.

Uus!!: Nikkel ja Melhior · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Nikkel ja Metallid · Näe rohkem »

Metallurgia

Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.

Uus!!: Nikkel ja Metallurgia · Näe rohkem »

Miljon

Miljon on tuhat tuhandet ehk 1 000 000 ehk 106.

Uus!!: Nikkel ja Miljon · Näe rohkem »

Mineraal

Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Nikkel ja Mineraal · Näe rohkem »

Mineraloogia

See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega. Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.

Uus!!: Nikkel ja Mineraloogia · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Nikkel ja Naatrium · Näe rohkem »

Nikroom

Nikroom on nikli ja kroomi sulam.

Uus!!: Nikkel ja Nikroom · Näe rohkem »

Nitraadid

Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Uus!!: Nikkel ja Nitraadid · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimusteks nimetatakse keemias ja füüsikas katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K) ja rõhk 1 atm ehk 101 325 Pa (IUPAC).

Uus!!: Nikkel ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Nikkel ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Oksüdeerija

Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.

Uus!!: Nikkel ja Oksüdeerija · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Nikkel ja Oksiidid · Näe rohkem »

Protsent

Protsent on ühik arvulise suhte väljendamiseks murdarvuna 100-st; see on üks sajandik tervikust.

Uus!!: Nikkel ja Protsent · Näe rohkem »

Raney nikkel

Raney nikkel on tahke mikrokristalliline poorne katalüsaator, mis koosneb niklist ja alumiiniumist.

Uus!!: Nikkel ja Raney nikkel · Näe rohkem »

Raua

Raua on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Nikkel ja Raua · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Nikkel ja Raud · Näe rohkem »

Raudoksiidid

Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.

Uus!!: Nikkel ja Raudoksiidid · Näe rohkem »

Räni

räni Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14.

Uus!!: Nikkel ja Räni · Näe rohkem »

Reduktsioon (keemia)

Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.

Uus!!: Nikkel ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Nikkel ja Rootsi · Näe rohkem »

Sade

Sade on lahusest enamasti keemilise reaktsiooni käigus eraldunud (settinud) tahke aines.

Uus!!: Nikkel ja Sade · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Nikkel ja Süsinik · Näe rohkem »

Silikaat

*Silikaadid on ränihapete soolad.

Uus!!: Nikkel ja Silikaat · Näe rohkem »

Soolad

Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). sool on aine, kus sees on happe H ja aluse OH ning need on kokku pandud On kahte sorti sooli.

Uus!!: Nikkel ja Soolad · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Nikkel ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku. Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Uus!!: Nikkel ja Sulam · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Nikkel ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Sulfaadid

Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.

Uus!!: Nikkel ja Sulfaadid · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: Nikkel ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Tehnoloogia

Tehnoloogia on tootmiseks vajalik masinate, seadmete ja oskuste kogum (menetlustehnika).

Uus!!: Nikkel ja Tehnoloogia · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Nikkel ja Tihedus · Näe rohkem »

Toiduainetööstus

Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.

Uus!!: Nikkel ja Toiduainetööstus · Näe rohkem »

Tonn

Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.

Uus!!: Nikkel ja Tonn · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Nikkel ja Tsink · Näe rohkem »

Uus-Kaledoonia

Uus-Kaledoonia (kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala.

Uus!!: Nikkel ja Uus-Kaledoonia · Näe rohkem »

Vana-Hiina

Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja Hiina tsivilisatsiooni perioodil.

Uus!!: Nikkel ja Vana-Hiina · Näe rohkem »

Vasemaak

Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Uus!!: Nikkel ja Vasemaak · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Nikkel ja Vask · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Nikkel ja Väävel · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool. Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Nikkel ja Väävelhape · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Nikkel ja Venemaa · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Nikkel ja Vesi · Näe rohkem »

Vesilahus

Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.

Uus!!: Nikkel ja Vesilahus · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Nikkel ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikfluoriidhape

Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.

Uus!!: Nikkel ja Vesinikfluoriidhape · Näe rohkem »

Vesinikkloriidhape

Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.

Uus!!: Nikkel ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »

1751

1751.

Uus!!: Nikkel ja 1751 · Näe rohkem »

1765

1765.

Uus!!: Nikkel ja 1765 · Näe rohkem »

1775

1775.

Uus!!: Nikkel ja 1775 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »