Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Norra ajalugu

Index Norra ajalugu

Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.

273 suhted: Ader, Ait, Albrecht Mecklenburgist, Aleksander III (paavst), Alta, Ameerika, Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt, Anund Jakob, Aristokraatia, Atlandi ookean, Šotimaa, Østfoldi maakond, Bütsantsi keisrite loend, Bergen, Bohuslän, Diabaas, Doggerland, Dublin, Edward VII, Eestkostja, Eirik II, Elektrokeemia, Erakond, Erik, Erik Pommerist, Esiaeg, Euroopa, Fääri saared, Feodaal, Finnmargi maakond, Folkungid, Frederik VI, Goodid, Gorm Vana, Gröönimaa, Haakon VII, Hafrsfjordi lahing, Hansa Liit, Hansalinn, Harald Gille, Harald Hardrada, Harald II (Taani), Harald Kaunisjuus, Harald Sinihammas, Hardeknud, Håkon V Magnusson, Håkon VI, Hüdroenergia, Hebriidid, Hedeby, ..., Heimskringla, Hobune, Hordalandi maakond, Iiri meri, Iirimaa, Inglismaa, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, Island, Islandi vaba riik, Islandlased, Jarl, Jaroslav Tark, Jüütimaa, Jeruusalemma kuningriik, Jomsborg, Jomsviikingid, Josef Terboven, Jumal, Kaljujoonis, Kalmari loss, Kammkeraamika, Karl XIV Johan, Kümnis, Keskaeg, Kieli rahuleping, Kiiev, Kiievi-Vene, Kirik (institutsioon), Knud Suur, Knut Hamsun, Kohus, Konflikt, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Kontsern, Koola poolsaar, Kopenhaagen, Kristiansund, Kristlus, Kuningas, Kuritegu, Laev, Lehterpeekrite kultuur, Liberalism, Lindisfarne, Linn, Magnus Hea, Magnus Paljasjalg, Majandus, Majanduskasv, Man, Mandrijää, Margrete I, Massimõrv, Maud (Norra kuninganna), Mecklenburg, Mecklenburgi valitsejate loend, Mees, Misjonär, Monarh, Monarhia, Must surm, Naine, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Natsionaalsotsialism, Nöörkeraamika, Neoliitikum, Noorem Edda, Normannid, Norra, Norra ajaloolised piirkonnad, Norra kuningas, Norra põhiseadus, Norra vallutamine 1940, Norralased, Odin, Okupatsioon, Olav II Haraldsson, Olav Tryggvason, Orjus, Orkney saared, Oslo, Oslo fjord, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Paat, Paavst, Pagulus, Paleoliitikum, Parlament, Püha maa, Põhja-Euroopa, Põhja-Iirimaa, Põhja-Norra, Põhjala, Põhjala ristisõjad, Põhjamere impeerium, Põhjapõder, Põletatud maa taktika, Pealinn, Personaalunioon, Prantsusmaa, Punaarmee, Rahvaarv, Ränikivi, Regent, Riik, Ristisõjad, Rootsi, Rootsi ajalugu, Rootsi kuningas, Saaga, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa, Sakslased, Sõjavang, Sõjavägi, Shetlandi saared, Sigurd Magnusson, Sisemajanduse kogutoodang, Skandinaavia, Skandinaavia mütoloogia, Småland, Stiklestadi lahing, Storting, Suurbritannia, Svend Harkhabe, Svolderi merelahing, Taani, Taani kuningas, Talupoeg, Töölisliikumine, Tööstuslik pööre, Teine maailmasõda, Terror, Thor, Tonn, Trøndelag, Trondheim, Ulvhild, Usk, Vabariik, Valdemar IV, Valge meri, Vanem Edda, Varakeskaeg, Varangeri fjord, Varjaagid, Vasall, Vendid, Venelased, Vidkun Quisling, Viies ristisõda, Viikingiaeg, Viikingid, Viikingilaevade muuseum, 1000, 1013, 1015, 1016, 1018, 1022, 1025, 1026, 1028, 1030, 1035, 1040, 1043, 1050, 1066, 1093, 1098, 1102, 1103, 1107, 1123, 1130, 1171, 12. sajand, 1227, 1240, 1262, 1264, 1280, 13. sajand, 1319, 1343, 1350, 1370, 1375, 1380, 1387, 1396, 1397, 17. juuni, 17. mai, 18. november, 1814, 1872, 1885, 1887, 1898, 1903, 1905, 1912, 1913, 1940, 1942, 1945, 25. november, 29. juuli, 793, 8. mai, 840. aastad, 866, 872, 9. aprill, 950, 986, 995, 997. Laienda indeks (223 rohkem) »

Ader

Adraga põllu kündmine Ader on tööriist põllu kündmiseks.

Uus!!: Norra ajalugu ja Ader · Näe rohkem »

Ait

Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.

Uus!!: Norra ajalugu ja Ait · Näe rohkem »

Albrecht Mecklenburgist

Albrecht Mecklenburgist Albrecht Mecklenburgist (saksa Albrecht von Mecklenburg; rootsi Albrekt av Mecklenburg), Mecklenburgi hertsogina Albrecht III (umbes 1338 – 31. märts või 1. aprill 1412) oli Rootsi kuningas aastatel 1364–1389 ja Mecklenburgi hertsog 1384–1412.

Uus!!: Norra ajalugu ja Albrecht Mecklenburgist · Näe rohkem »

Aleksander III (paavst)

Aleksander III, ladinapäraselt Alexander III (Orlando Bandinelli või Rolando Bandinelli; 1105 ? – 30. august 1181) oli paavst 1159–1181.

Uus!!: Norra ajalugu ja Aleksander III (paavst) · Näe rohkem »

Alta

pisi Alta (põhjasaami keeles Álaheadju, Álaheadju, Álahádju, Áltá) on asula Norras Troms og Finnmargi maakonnas, Alta valla halduskeskus.

Uus!!: Norra ajalugu ja Alta · Näe rohkem »

Ameerika

Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.

Uus!!: Norra ajalugu ja Ameerika · Näe rohkem »

Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt

Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt algas juba 10. sajandil, mil skandinaavlased avastasid ja asustasid Atlandi ookeani põhjaosas asuvaid alasid, sealhulgas Põhja-Ameerika kirdeosa.

Uus!!: Norra ajalugu ja Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt · Näe rohkem »

Anund Jakob

Kuningas Anund Jakobi jaoks Sigtunas löödud münt "Kuningas Ane kivi" 1920. aastatel Anund Jakob oli Rootsi kuningas 1022.

Uus!!: Norra ajalugu ja Anund Jakob · Näe rohkem »

Aristokraatia

Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.

Uus!!: Norra ajalugu ja Aristokraatia · Näe rohkem »

Atlandi ookean

Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Uus!!: Norra ajalugu ja Atlandi ookean · Näe rohkem »

Šotimaa

Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Uus!!: Norra ajalugu ja Šotimaa · Näe rohkem »

Østfoldi maakond

Østfoldi maakond oli 1.

Uus!!: Norra ajalugu ja Østfoldi maakond · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Uus!!: Norra ajalugu ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »

Bergen

Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.

Uus!!: Norra ajalugu ja Bergen · Näe rohkem »

Bohuslän

Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.

Uus!!: Norra ajalugu ja Bohuslän · Näe rohkem »

Diabaas

Diabaas Diabaas on keskmiseteraline aluseline tardkivim.

Uus!!: Norra ajalugu ja Diabaas · Näe rohkem »

Doggerland

Kaart, mis kujutab Doggerlandi oletatavat ulatust (aasta 8000 eKr paiku). Doggerland kindlustas maasilla Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel pleistotseeniaegne moreenimoodustis. Doggerland on arheoloogide ja geoloogide poolt Põhjamere lõunaosas asunud maamassiivile pandud nimi.

Uus!!: Norra ajalugu ja Doggerland · Näe rohkem »

Dublin

Dublin (iiri keeles Baile Átha Cliath) on Iiri pealinn, mis asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes.

Uus!!: Norra ajalugu ja Dublin · Näe rohkem »

Edward VII

Edward VII (sünninimega Albert Edward; 9. november 1841 London – 6. mai 1910 London) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser alates 22. jaanuarist 1901 kuni surmani aastal 1910.

Uus!!: Norra ajalugu ja Edward VII · Näe rohkem »

Eestkostja

Eestkostja on piiratud teovõimega isiku ehk eestkostetava seaduslik esindaja ja hooldaja.

Uus!!: Norra ajalugu ja Eestkostja · Näe rohkem »

Eirik II

Eirik II Eirik II (ka Eirik Magnusson; 1268 – 15. juuli 1299) oli Norra kuningas aastail 1280–1299.

Uus!!: Norra ajalugu ja Eirik II · Näe rohkem »

Elektrokeemia

Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.

Uus!!: Norra ajalugu ja Elektrokeemia · Näe rohkem »

Erakond

Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.

Uus!!: Norra ajalugu ja Erakond · Näe rohkem »

Erik

Erik on skandinaavia päritolu eesti mehenimi.

Uus!!: Norra ajalugu ja Erik · Näe rohkem »

Erik Pommerist

Erik Pommerist (Erik av Pommern või Erik af Pommern; norra Eirik III; rootsi Erik XIII; taani Erik VII; umbes 1382 – 16. juuni 1459) oli Kalmari uniooni ja Rootsi kuningas 1396–1439, Norra kuningas 1389–1442 ning Taani kuningas 1412–1439.

Uus!!: Norra ajalugu ja Erik Pommerist · Näe rohkem »

Esiaeg

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.

Uus!!: Norra ajalugu ja Esiaeg · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Norra ajalugu ja Euroopa · Näe rohkem »

Fääri saared

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.

Uus!!: Norra ajalugu ja Fääri saared · Näe rohkem »

Feodaal

Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes.

Uus!!: Norra ajalugu ja Feodaal · Näe rohkem »

Finnmargi maakond

Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.

Uus!!: Norra ajalugu ja Finnmargi maakond · Näe rohkem »

Folkungid

Folkungid on Rootsi ja Norra valitsejate, Folkungite dünastia liikmete loetelu.

Uus!!: Norra ajalugu ja Folkungid · Näe rohkem »

Frederik VI

Christoffer Wilhelm Eckersberg. Frederiki portree. Õli, 1825. Frederiksborgmuseet. Frederik VI (28. jaanuar 1768 – 3. detsember 1839) oli Taani kuningas 13. märtsist 1808 kuni surmani 1839 ja Norra kuningas 13.

Uus!!: Norra ajalugu ja Frederik VI · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.

Uus!!: Norra ajalugu ja Goodid · Näe rohkem »

Gorm Vana

Gorm saab teada oma poja Knuti surmast. Maali autor on August Carl Vilhelm Thomsen Gorm Vana (taani keeles Gorm den Gamle, norra keeles Gormr gamli), ka Gorm Unine (taani keeles Gorm Løge dvaske), oli esimene ajalooliselt tunnustatud Taani kuningas.

Uus!!: Norra ajalugu ja Gorm Vana · Näe rohkem »

Gröönimaa

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.

Uus!!: Norra ajalugu ja Gröönimaa · Näe rohkem »

Haakon VII

Haakon VII Haakon VII (3. august 1872 Charlottenlundi loss – 21. september 1957 Oslo) oli esimene Norra kuningas pärast Norra ja Rootsi personaaluniooni lagunemist 1905.

Uus!!: Norra ajalugu ja Haakon VII · Näe rohkem »

Hafrsfjordi lahing

Fritz Røedi loodud monument Hafrsfjordi lahingu mälestuseks Hafrsfjordi lahing oli lahing, mille tulemusena allutati Lääne-Norra esmakordselt ühe monarhi alla.

Uus!!: Norra ajalugu ja Hafrsfjordi lahing · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Norra ajalugu ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Hansalinn

Hansa Liidu ulatus 1400. aasta paiku Hansalinn oli linn, mis kuulus Hansa Liitu.

Uus!!: Norra ajalugu ja Hansalinn · Näe rohkem »

Harald Gille

Harald Gille (vanapõhja Haraldr gilli või Haraldr gillikristr, ka Harald Magnusson või Harald IV; suri 14. detsembril 1136 Bergenis) oli Norra kuningas aastail 1130–1136.

Uus!!: Norra ajalugu ja Harald Gille · Näe rohkem »

Harald Hardrada

Harald Hardrada Harald Sigurdsson III (vanapõhja keeles Haraldr Sigurðarson, ka Hardrada (norra keeles Hardråde 'karm juht'); 1015 Ringerike, Norra ­– 1066 Stamford, Inglismaa) valitses Norra kuningriiki 1046.–1066.

Uus!!: Norra ajalugu ja Harald Hardrada · Näe rohkem »

Harald II (Taani)

Harald II (umbes 994 – 1018) oli Taani kuningas aastatel 1014–1018.

Uus!!: Norra ajalugu ja Harald II (Taani) · Näe rohkem »

Harald Kaunisjuus

Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.

Uus!!: Norra ajalugu ja Harald Kaunisjuus · Näe rohkem »

Harald Sinihammas

Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.

Uus!!: Norra ajalugu ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »

Hardeknud

Hardeknudi kujutis 14. sajandi miniatuuril Hardeknud (taani Knud III Hardeknud, inglise Canute II Hardy või Harthacanute; umbes 1018 – 8. juuni 1042) oli Knud Suure poeg ning Taani kuningas 1035–1042 ja Inglise kuningas 1035–1037 ning 1040–1042.

Uus!!: Norra ajalugu ja Hardeknud · Näe rohkem »

Håkon V Magnusson

Håkon V Magnusson (1270 – 8. mai 1319) oli Norra kuningas aastail 1299–1319.

Uus!!: Norra ajalugu ja Håkon V Magnusson · Näe rohkem »

Håkon VI

Håkon VI Magnusson (umbes 1340 – 1380) oli Norra kuningas 1343–1380.

Uus!!: Norra ajalugu ja Håkon VI · Näe rohkem »

Hüdroenergia

Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.

Uus!!: Norra ajalugu ja Hüdroenergia · Näe rohkem »

Hebriidid

thumb Hebriidid on saared Briti saarestiku loodeosas.

Uus!!: Norra ajalugu ja Hebriidid · Näe rohkem »

Hedeby

Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.

Uus!!: Norra ajalugu ja Hedeby · Näe rohkem »

Heimskringla

Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.

Uus!!: Norra ajalugu ja Heimskringla · Näe rohkem »

Hobune

Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.

Uus!!: Norra ajalugu ja Hobune · Näe rohkem »

Hordalandi maakond

Hordalandi maakond oli 1.

Uus!!: Norra ajalugu ja Hordalandi maakond · Näe rohkem »

Iiri meri

Iiri meri Iiri meri (inglise keeles Irish Sea, ulsteri-šoti keeles Airish Sea, šoti keeles Erse Sie, iiri keeles Muir Éireann / An Mhuir Mheann, gaeli keeles Muir Èireann, korni keeles Mor Iwerdhon, kõmri keeles Môr Iwerddon, mänksi keeles Mooir Vannin) on Atlandi ookeani saartevaheline meri Iirimaa saare ja Suurbritannia saare vahel.

Uus!!: Norra ajalugu ja Iiri meri · Näe rohkem »

Iirimaa

Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.

Uus!!: Norra ajalugu ja Iirimaa · Näe rohkem »

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Uus!!: Norra ajalugu ja Inglismaa · Näe rohkem »

Inglismaa kuningas

Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.

Uus!!: Norra ajalugu ja Inglismaa kuningas · Näe rohkem »

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.

Uus!!: Norra ajalugu ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Norra ajalugu ja Island · Näe rohkem »

Islandi vaba riik

Islandi vaba riik, ka Islandi vabariik (islandi keeles þjóðveldið või harvemini goðaveldið), oli Islandi saarel asunud riik.

Uus!!: Norra ajalugu ja Islandi vaba riik · Näe rohkem »

Islandlased

Islandlased on põhjagermaani rahvas Islandil.

Uus!!: Norra ajalugu ja Islandlased · Näe rohkem »

Jarl

Jarl oli varakeskajal sellise kõrgüliku, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (”parem käsi”), ametinimetus.

Uus!!: Norra ajalugu ja Jarl · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Norra ajalugu ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Jüütimaa

Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.

Uus!!: Norra ajalugu ja Jüütimaa · Näe rohkem »

Jeruusalemma kuningriik

Jeruusalemma kuningriik oli 1099.

Uus!!: Norra ajalugu ja Jeruusalemma kuningriik · Näe rohkem »

Jomsborg

Harald Sinihamba mälestusele Jomsborg või Jómsborg (saksa keeles ka Jomsburg) oli poollegendaarne 960.

Uus!!: Norra ajalugu ja Jomsborg · Näe rohkem »

Jomsviikingid

Gerhard Munthe teos "Torm Hjørungavågis" Jomsviikingid rahetormi ajal Hjörungavágri lahingus võitlemas Jomsviikingid olid 10.–11.

Uus!!: Norra ajalugu ja Jomsviikingid · Näe rohkem »

Josef Terboven

Josef Terboven veebruaris 1942 Josef Antonius Heinrich Terboven (23. mai 1898 Essen – 8. mai 1945 Skaugum) oli saksa riigitegelane.

Uus!!: Norra ajalugu ja Josef Terboven · Näe rohkem »

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Uus!!: Norra ajalugu ja Jumal · Näe rohkem »

Kaljujoonis

Kaljujoonis ehk petroglüüf on pikto- või logogrammidest koosnev joonis, mis on uuristatud kaljupinda või värvitud kaljupinnale.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kaljujoonis · Näe rohkem »

Kalmari loss

Kalmari loss Kalmari loss (rootsi keeles Kalmar slott) asub Kalmari linnas Kalmari läänis Rootsis.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kalmari loss · Näe rohkem »

Kammkeraamika

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika on keraamika stiil, mis oli levinud neoliitilises Kirde-Euroopas ja mille järgi sai nime seda valmistanud kammkeraamika kultuur.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kammkeraamika · Näe rohkem »

Karl XIV Johan

Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.

Uus!!: Norra ajalugu ja Karl XIV Johan · Näe rohkem »

Kümnis

Kümnis, tuntud ka kui kirikukümnis oli maks, üks kümnendik saagist/tulust, mida maksti ilmalikule võimukandjale või kirikule.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kümnis · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Norra ajalugu ja Keskaeg · Näe rohkem »

Kieli rahuleping

Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14. jaanuaril 1814 Kielis.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kieli rahuleping · Näe rohkem »

Kiiev

Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kiiev · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kirik (institutsioon)

Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »

Knud Suur

Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Uus!!: Norra ajalugu ja Knud Suur · Näe rohkem »

Knut Hamsun

Knut Hamsun Knut Hamsun (4. august 1859 – 19. veebruar 1952) oli norra romaani- ja näitekirjanik.

Uus!!: Norra ajalugu ja Knut Hamsun · Näe rohkem »

Kohus

Toomemäel Kohus on riigi loodud organ (ka vastutav asutus), mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kohus · Näe rohkem »

Konflikt

Konflikt (ladina keelest conflictus) on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge.

Uus!!: Norra ajalugu ja Konflikt · Näe rohkem »

Konrad II (Saksa-Rooma keiser)

Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.

Uus!!: Norra ajalugu ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Kontsern

Kontsern on kahest või mitmest ettevõttest koosnev majanduslik tervik, kus emaettevõttel on üksi või koos sama kontserni kuuluvate ettevõtetega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarettevõttes.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kontsern · Näe rohkem »

Koola poolsaar

pisi Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis.

Uus!!: Norra ajalugu ja Koola poolsaar · Näe rohkem »

Kopenhaagen

Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kopenhaagen · Näe rohkem »

Kristiansund

Kristiansund ('Christiani väin') on linn Norra looderannikul Møre og Romsdali maakonnas Nordmøre piirkonnas.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kristiansund · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kristlus · Näe rohkem »

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kuningas · Näe rohkem »

Kuritegu

Kuritegu (inglise keeles criminal offence) on süütegu, mille eest määratakse füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus.

Uus!!: Norra ajalugu ja Kuritegu · Näe rohkem »

Laev

Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.

Uus!!: Norra ajalugu ja Laev · Näe rohkem »

Lehterpeekrite kultuur

Lehterpeekrite kultuuri leviala Bronocice külast leitud savinõu, kus olevat piktograafilist kujutist peetakse Euroopa vanimaks kujutiseks neljarattalisest vankrist Lehterpeekrite kultuur oli nooremal kiviajal Kesk-Euroopast alguse saanud ja sealt Põhja-Euroopasse levinud arheoloogiline kultuur.

Uus!!: Norra ajalugu ja Lehterpeekrite kultuur · Näe rohkem »

Liberalism

Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.

Uus!!: Norra ajalugu ja Liberalism · Näe rohkem »

Lindisfarne

Lindisfarne'i linnus Lindisfarne ehk Holy Island ('püha saar') on tõusu ajal saar Inglismaa kirderannikul Põhjameres.

Uus!!: Norra ajalugu ja Lindisfarne · Näe rohkem »

Linn

Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Uus!!: Norra ajalugu ja Linn · Näe rohkem »

Magnus Hea

Magnus Hea jaoks Taanis vermitud münt Magnus Hea (Magnus Olavsson (vanapõhja keeles Magnús Óláfsson, norra ja taani keeles Magnus Olavsson; u 1024 – 25. oktoober 1047) (vanapõhja keeles Magnús góði, norra ja taani keeles Magnus den gode), oli Norra kuningas aastast 1035 ja Taani kuningas aastast 1042. Ta valitses mõlema riigi üle kuni oma surmani aastal 1047. Usutunnistuselt oli ta katoliiklane ja ta kuulus Kaunisjuukse dünastia Vestfoldi harusse. Magnus oli Norra kuninga Olav II Haraldssoni abieluväline poeg, kes põgenes koos emaga riigist, kui ta isa aastal 1028 troonilt tõugati. Ta naasis Norrasse aastal 1035, mil ta ka 11-aastaselt kuningaks krooniti. Aastal 1042 krooniti ta ka Taani kuningaks. Magnus valitses kahte kuningriiki aastani 1047, mil ta segastel asjaoludel suri. Tema surma järel jagati ta kuningriik kaheks: Norra kuningaks sai Harald Hardråde ja Taani kuningaks sai Svend Estridsen.

Uus!!: Norra ajalugu ja Magnus Hea · Näe rohkem »

Magnus Paljasjalg

Magnus Paljasjalg (vanapõhja Magnús berfœttr, norra Magnus Berrføtt, ka Magnus Olavsson või Magnus III; 1073 Norra – august 1103 Ulster) oli Norra kuningas aastail 1093–1103 ja Manni ja Saarte kuningas aastail 1099–1102.

Uus!!: Norra ajalugu ja Magnus Paljasjalg · Näe rohkem »

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Uus!!: Norra ajalugu ja Majandus · Näe rohkem »

Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.

Uus!!: Norra ajalugu ja Majanduskasv · Näe rohkem »

Man

Man on saar Iiri meres, mis moodustab Briti krooni sõltkonna.

Uus!!: Norra ajalugu ja Man · Näe rohkem »

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Uus!!: Norra ajalugu ja Mandrijää · Näe rohkem »

Margrete I

Margrete I Margrete I (märts 1353 – 28. oktoober 1412) oli Taani ja Norra kuninganna (1387–1412) ning Rootsi regent (1389–1412).

Uus!!: Norra ajalugu ja Margrete I · Näe rohkem »

Massimõrv

Massimõrv on Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku 2021.

Uus!!: Norra ajalugu ja Massimõrv · Näe rohkem »

Maud (Norra kuninganna)

thumb Maud Charlotte Mary Victoria (26. november 1869 London – 20. november 1938 London) oli Norra kuninganna, Haakon VII abikaasa.

Uus!!: Norra ajalugu ja Maud (Norra kuninganna) · Näe rohkem »

Mecklenburg

Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.

Uus!!: Norra ajalugu ja Mecklenburg · Näe rohkem »

Mecklenburgi valitsejate loend

Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.

Uus!!: Norra ajalugu ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »

Mees

Marsi sümbol Mees on meessoost täiskasvanud inimene (mitte naine soo järgi ning mitte poiss ega noormees vanuse järgi).

Uus!!: Norra ajalugu ja Mees · Näe rohkem »

Misjonär

Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.

Uus!!: Norra ajalugu ja Misjonär · Näe rohkem »

Monarh

Monarh (kreeka keeles μόναρχος.

Uus!!: Norra ajalugu ja Monarh · Näe rohkem »

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Uus!!: Norra ajalugu ja Monarhia · Näe rohkem »

Must surm

Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.

Uus!!: Norra ajalugu ja Must surm · Näe rohkem »

Naine

Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).

Uus!!: Norra ajalugu ja Naine · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Norra ajalugu ja Napoleon I · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: Norra ajalugu ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

Natsionaalsotsialism

Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.

Uus!!: Norra ajalugu ja Natsionaalsotsialism · Näe rohkem »

Nöörkeraamika

Nöörkeraamika ja venekirved Nöörkeraamika on keraamika liik, mille oluline tunnus on nöörornament.

Uus!!: Norra ajalugu ja Nöörkeraamika · Näe rohkem »

Neoliitikum

Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.

Uus!!: Norra ajalugu ja Neoliitikum · Näe rohkem »

Noorem Edda

"Noorema Edda" käsikiri 17. sajandist "Noorem Edda" (ka "proosa-Edda" või "Snorri Edda") on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast.

Uus!!: Norra ajalugu ja Noorem Edda · Näe rohkem »

Normannid

Normannid on viikingite järeltulijad.

Uus!!: Norra ajalugu ja Normannid · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Norra ajalugu ja Norra · Näe rohkem »

Norra ajaloolised piirkonnad

Norra jaotatakse viieks ajalooliseks piirkonnaks (landsdeler), mis hõlmavad maakondi järgmiselt (sulgudes endised maakonnad).

Uus!!: Norra ajalugu ja Norra ajaloolised piirkonnad · Näe rohkem »

Norra kuningas

Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.

Uus!!: Norra ajalugu ja Norra kuningas · Näe rohkem »

Norra põhiseadus

Norra põhiseadus (norra Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu Eidsvolli asutava kogu (Riksforsamlingen) koosolekul 16. mail 1814.

Uus!!: Norra ajalugu ja Norra põhiseadus · Näe rohkem »

Norra vallutamine 1940

Norra vallutamine sakslaste poolt Teises maailmasõjas toimus alates 9. aprillist 1940 ja kestis kuni 10. juunini 1940.

Uus!!: Norra ajalugu ja Norra vallutamine 1940 · Näe rohkem »

Norralased

pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.

Uus!!: Norra ajalugu ja Norralased · Näe rohkem »

Odin

Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.

Uus!!: Norra ajalugu ja Odin · Näe rohkem »

Okupatsioon

Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).

Uus!!: Norra ajalugu ja Okupatsioon · Näe rohkem »

Olav II Haraldsson

Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.

Uus!!: Norra ajalugu ja Olav II Haraldsson · Näe rohkem »

Olav Tryggvason

Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.

Uus!!: Norra ajalugu ja Olav Tryggvason · Näe rohkem »

Orjus

Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.

Uus!!: Norra ajalugu ja Orjus · Näe rohkem »

Orkney saared

Orkney saared on saarestik Suurbritannia saare põhjaranniku lähedal.

Uus!!: Norra ajalugu ja Orkney saared · Näe rohkem »

Oslo

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.

Uus!!: Norra ajalugu ja Oslo · Näe rohkem »

Oslo fjord

Oslo fjordi kaart Oslo fjord (norra: Oslofjorden) on laht Norra kaguosas.

Uus!!: Norra ajalugu ja Oslo fjord · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Uus!!: Norra ajalugu ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto II (Saksa-Rooma keiser)

Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.

Uus!!: Norra ajalugu ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Paat

Sõudepaat Käsmus Lainet murdev kalastuspaat Indias Faro sadamas Laeva päästepaat Paat on õõnsa ja pealt vähemalt osaliselt avatud kerega ning tavaliselt kajutita lihtsam väiksem veesõiduk.

Uus!!: Norra ajalugu ja Paat · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Norra ajalugu ja Paavst · Näe rohkem »

Pagulus

Süüria kodusõja põgenikelaager. Jordaania, 18. juuli 2013. Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast.

Uus!!: Norra ajalugu ja Pagulus · Näe rohkem »

Paleoliitikum

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.

Uus!!: Norra ajalugu ja Paleoliitikum · Näe rohkem »

Parlament

Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.

Uus!!: Norra ajalugu ja Parlament · Näe rohkem »

Püha maa

piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.

Uus!!: Norra ajalugu ja Püha maa · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Norra ajalugu ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhja-Iirimaa

Põhja-Iirimaa (inglise keeles Northern Ireland, iiri keeles Tuaisceart Éireann; ka Ulster) on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas.

Uus!!: Norra ajalugu ja Põhja-Iirimaa · Näe rohkem »

Põhja-Norra

Põhja-Norra Bergsfjorden Senja saare lähedal Tromsi maakonnas Põhja-Norra (norra keeles Nord-Norge (''bokmål''), uusnorra keeles Nord-Noreg, põhjasaami keeles Davvi-Norga) on regioon Norra põhjaosas, mis koosneb Nordlandi, Tromsi ja Finnmargi maakonnast.

Uus!!: Norra ajalugu ja Põhja-Norra · Näe rohkem »

Põhjala

Põhja-Euroopa Põhjalaks nimetatakse poeetiliselt Põhjamaid või Põhja-Euroopat.

Uus!!: Norra ajalugu ja Põhjala · Näe rohkem »

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Uus!!: Norra ajalugu ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »

Põhjamere impeerium

Põhjamere impeerium on nimi, millega harilikult tähistatakse Knud Suure kui Inglismaa, Taani, Norra ja osa tänase Rootsi kuninga ajaloolist ühendatud kuningriiki aastatel 1016–1035.

Uus!!: Norra ajalugu ja Põhjamere impeerium · Näe rohkem »

Põhjapõder

Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Norra ajalugu ja Põhjapõder · Näe rohkem »

Põletatud maa taktika

Põletatud maa taktika on sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku eluks vajaliku.

Uus!!: Norra ajalugu ja Põletatud maa taktika · Näe rohkem »

Pealinn

Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Uus!!: Norra ajalugu ja Pealinn · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Norra ajalugu ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Norra ajalugu ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Norra ajalugu ja Punaarmee · Näe rohkem »

Rahvaarv

Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.

Uus!!: Norra ajalugu ja Rahvaarv · Näe rohkem »

Ränikivi

Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.

Uus!!: Norra ajalugu ja Ränikivi · Näe rohkem »

Regent

Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.

Uus!!: Norra ajalugu ja Regent · Näe rohkem »

Riik

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Uus!!: Norra ajalugu ja Riik · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Norra ajalugu ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Norra ajalugu ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi ajalugu

Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Norra ajalugu ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Norra ajalugu ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Saaga

Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.

Uus!!: Norra ajalugu ja Saaga · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Norra ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Norra ajalugu ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Norra ajalugu ja Sakslased · Näe rohkem »

Sõjavang

Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.

Uus!!: Norra ajalugu ja Sõjavang · Näe rohkem »

Sõjavägi

Sõjavägi (kaitsevägi, sõjajõud, relvajõud, harvem armee) on enamasti riiklikult korraldatud relvastatud organisatsioon, mille põhieesmärgiks on olla sõjaliseks toeks riigi julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikale ning sealhulgas kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust võimalike rünnete vastu.

Uus!!: Norra ajalugu ja Sõjavägi · Näe rohkem »

Shetlandi saared

Shetlandi saarte kaart Kivihoone varemed Shetlandi saared (inglise keeles Shetland Islands) piirnevad edelas Atlandi ookeaniga, kirdes Norra merega ja kagus Põhjamerega.

Uus!!: Norra ajalugu ja Shetlandi saared · Näe rohkem »

Sigurd Magnusson

Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele. Samal aastal sai ta Orkney kuningaks ning Manni ja Saarte kuningaks. Ei ole teada kas Sigurd naasis sõjakäigu järel koos isaga Norrasse. Igatahes 1102. aastal kui Magnus uuesti läände sõitis, oli Sigurd Orkneyl. Magnus ja Iirimaa ülemkuningas Muirchertach Ua Briain olid kokku lepinud abielu Sigurdi ja Muirchertachi tütre Blathmin O'Brieni vahel. Magnuse surma järel jäeti abieluplaanid siiski katki. Peale oma isa surma 1103. aastal tõusis Sigurd koos oma vendade Øystein Magnussoni ja Olav Magnussoniga Norra troonile. 1107. aastal siirdus Sigurd norralastest koosneva väesalga eesotsas appi Jeruusalemma kuningriigile, olles esimene Euroopa kuningas kes võttis osa Norra ristisõjast. Ristisõjast osavõtu eest sai ta omale lisanime Jeruusalemmasõitja. Ta võttis osa lahingutest Lissabonis, erinevatel Vahemere saartel, ning Palestiinas. 1110. aastal võttis ta koos Jeruusalemma kuninga Baudouin I-ga osa rannikulinna Sidoni vallutamisest. Sigurd naasis 1111. aastal Norrasse ja viis oma pealinna Konghellesse ning ehitas sinna linnuse. Linnuses hoidis ta muuhulgas Baudouini käest kingituseks saadud reliikviat – puutükki, mis olnud pärit Jeesuse ristipuust. 1123. aastal asus Sigurd uuesti sõtta kristluse nimel. Sedapuhku võitles ta Smålandi elanike vastu, kes olid taganenud ristiusust ja hakanud uuesti austama oma vanu jumalaid. Sigurdi valitsusajal võeti Norras kasutusele kirikukümnis ning asutati Stavangeri piiskopkond. Sigurd suri 1130. aastal ja maeti Hallvardskirkeni kirikusse Oslos. Sigurdi surma järel algas Norras kodusõda tema poja Magnus Sigurdssoni ja Sigurdi väidetava poolvenna Harald Gille vahel. See tõi kaasa endaga kodusõdade perioodi, mis kestis 1240. aastani.

Uus!!: Norra ajalugu ja Sigurd Magnusson · Näe rohkem »

Sisemajanduse kogutoodang

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Uus!!: Norra ajalugu ja Sisemajanduse kogutoodang · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Norra ajalugu ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Skandinaavia mütoloogia

Muinaspõhja jumalad olid surelikud ja vaid tänu Iðunni õunadele lootsid nad elada Ragnarökini. J. Penrose, 1890 Muinaspõhja või skandinaavia mütoloogia on Skandinaaviat ja Islandit asustanud põhjagermaani hõimude ja rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum.

Uus!!: Norra ajalugu ja Skandinaavia mütoloogia · Näe rohkem »

Småland

Småland on Lõuna-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).

Uus!!: Norra ajalugu ja Småland · Näe rohkem »

Stiklestadi lahing

Stiklestadi lahing Stiklestadi lahing (norra Stiklarstaðir) toimus 29. juulil 1030 Stiklestadis (tänapäeva Verstadi vallas).

Uus!!: Norra ajalugu ja Stiklestadi lahing · Näe rohkem »

Storting

thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.

Uus!!: Norra ajalugu ja Storting · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Uus!!: Norra ajalugu ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Svend Harkhabe

Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.

Uus!!: Norra ajalugu ja Svend Harkhabe · Näe rohkem »

Svolderi merelahing

Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.

Uus!!: Norra ajalugu ja Svolderi merelahing · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Norra ajalugu ja Taani · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Norra ajalugu ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Talupoeg

Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.

Uus!!: Norra ajalugu ja Talupoeg · Näe rohkem »

Töölisliikumine

Töölisliikumine on tööliskonna ja nende ideoloogiliste ühenduste (näiteks anarhistide, anarhosündikalistide, maksimalistide, marksistide, radikaalide, sotsialistide-föderalistide, SR-ide esseeride, uute vasakpoolsete, vasakpoolsete kommunistide jne.) võitlus tööliste olukorra parandamise nimel.

Uus!!: Norra ajalugu ja Töölisliikumine · Näe rohkem »

Tööstuslik pööre

Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855–1860) Iiri kunstniku John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk I tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured tööstuse arenguga seotud muutused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda.

Uus!!: Norra ajalugu ja Tööstuslik pööre · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Norra ajalugu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Terror

Terror on poliitiliselt motiveeritud vägivalla- ja hirmuteod.

Uus!!: Norra ajalugu ja Terror · Näe rohkem »

Thor

archiv-bot.

Uus!!: Norra ajalugu ja Thor · Näe rohkem »

Tonn

Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.

Uus!!: Norra ajalugu ja Tonn · Näe rohkem »

Trøndelag

Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.

Uus!!: Norra ajalugu ja Trøndelag · Näe rohkem »

Trondheim

Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.

Uus!!: Norra ajalugu ja Trondheim · Näe rohkem »

Ulvhild

Ulvhild (1090ndad–1148) oli Rootsi konsort-kuninganna, keda tuntakse kui keskaegse Skandinaavia femme fatale`t.

Uus!!: Norra ajalugu ja Ulvhild · Näe rohkem »

Usk

Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.

Uus!!: Norra ajalugu ja Usk · Näe rohkem »

Vabariik

Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.

Uus!!: Norra ajalugu ja Vabariik · Näe rohkem »

Valdemar IV

Valdemar IV Atterdag Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.

Uus!!: Norra ajalugu ja Valdemar IV · Näe rohkem »

Valge meri

Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.

Uus!!: Norra ajalugu ja Valge meri · Näe rohkem »

Vanem Edda

"Vanemas Eddas" jutustatud Sigurd Faafniritapja lugu, kujutatuna Ramsundi ruunikivil Rootsis "Vanem Edda" on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.

Uus!!: Norra ajalugu ja Vanem Edda · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.

Uus!!: Norra ajalugu ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Varangeri fjord

Varangeri fjord kaardil Varangeri fjord (soome Varanginvuono) on fjord Norra kirdeosas Finnmargi maakonnas, ühtlasi on see kõige idapoolsem Norra fjord.

Uus!!: Norra ajalugu ja Varangeri fjord · Näe rohkem »

Varjaagid

Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures.

Uus!!: Norra ajalugu ja Varjaagid · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Norra ajalugu ja Vasall · Näe rohkem »

Vendid

obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Uus!!: Norra ajalugu ja Vendid · Näe rohkem »

Venelased

Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Norra ajalugu ja Venelased · Näe rohkem »

Vidkun Quisling

Vidkun Quisling 1919. aastal Vidkun Quisling 1942. aastal Vidkun Abraham Lauritz Jonssøn Quisling (18. juuli 1887 Fyresdali vald, Telemark – 24. oktoober 1945 Oslo) oli Norra diplomaat, sõjaväelane (major) ja poliitik.

Uus!!: Norra ajalugu ja Vidkun Quisling · Näe rohkem »

Viies ristisõda

Viies ristisõda aastatel 1217–1221 oli kristlaste järjekordne katse vallutada Jeruusalemm ja püha maa moslemitelt tagasi.

Uus!!: Norra ajalugu ja Viies ristisõda · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Norra ajalugu ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Norra ajalugu ja Viikingid · Näe rohkem »

Viikingilaevade muuseum

Vikingskipshuset, Bygdøy, Oslo Viikingilaevade muuseum (norra Vikingskipshuset 'Viikingilaevamaja') asub Bygdøy poolsaarel Oslos, Norras.

Uus!!: Norra ajalugu ja Viikingilaevade muuseum · Näe rohkem »

1000

1000.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1000 · Näe rohkem »

1013

1013.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1013 · Näe rohkem »

1015

1015.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1015 · Näe rohkem »

1016

1016.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1016 · Näe rohkem »

1018

1018.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1018 · Näe rohkem »

1022

1022.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1022 · Näe rohkem »

1025

1025.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1025 · Näe rohkem »

1026

1026.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1026 · Näe rohkem »

1028

1028.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1028 · Näe rohkem »

1030

1030.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1030 · Näe rohkem »

1035

1035.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1035 · Näe rohkem »

1040

1040.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1040 · Näe rohkem »

1043

1043.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1043 · Näe rohkem »

1050

1050.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1050 · Näe rohkem »

1066

1066.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1066 · Näe rohkem »

1093

1093.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1093 · Näe rohkem »

1098

1098.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1098 · Näe rohkem »

1102

1102.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1102 · Näe rohkem »

1103

1103.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1103 · Näe rohkem »

1107

1107.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1107 · Näe rohkem »

1123

1123.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1123 · Näe rohkem »

1130

1130.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1130 · Näe rohkem »

1171

1171.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1171 · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Norra ajalugu ja 12. sajand · Näe rohkem »

1227

1227.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1227 · Näe rohkem »

1240

1240.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1240 · Näe rohkem »

1262

1262.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1262 · Näe rohkem »

1264

1264.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1264 · Näe rohkem »

1280

1280.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1280 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Norra ajalugu ja 13. sajand · Näe rohkem »

1319

1319.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1319 · Näe rohkem »

1343

1343.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1343 · Näe rohkem »

1350

1350.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1350 · Näe rohkem »

1370

1370.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1370 · Näe rohkem »

1375

1375.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1375 · Näe rohkem »

1380

1380.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1380 · Näe rohkem »

1387

1387.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1387 · Näe rohkem »

1396

1396.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1396 · Näe rohkem »

1397

1397.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1397 · Näe rohkem »

17. juuni

17.

Uus!!: Norra ajalugu ja 17. juuni · Näe rohkem »

17. mai

17.

Uus!!: Norra ajalugu ja 17. mai · Näe rohkem »

18. november

18.

Uus!!: Norra ajalugu ja 18. november · Näe rohkem »

1814

1814.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1814 · Näe rohkem »

1872

1872.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1872 · Näe rohkem »

1885

1885.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1885 · Näe rohkem »

1887

1887.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1887 · Näe rohkem »

1898

1898.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1898 · Näe rohkem »

1903

1903.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1903 · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1905 · Näe rohkem »

1912

1912.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1912 · Näe rohkem »

1913

1913.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1913 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1940 · Näe rohkem »

1942

1942.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1942 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Norra ajalugu ja 1945 · Näe rohkem »

25. november

25.

Uus!!: Norra ajalugu ja 25. november · Näe rohkem »

29. juuli

29.

Uus!!: Norra ajalugu ja 29. juuli · Näe rohkem »

793

793.

Uus!!: Norra ajalugu ja 793 · Näe rohkem »

8. mai

8.

Uus!!: Norra ajalugu ja 8. mai · Näe rohkem »

840. aastad

840.

Uus!!: Norra ajalugu ja 840. aastad · Näe rohkem »

866

866.

Uus!!: Norra ajalugu ja 866 · Näe rohkem »

872

872.

Uus!!: Norra ajalugu ja 872 · Näe rohkem »

9. aprill

9.

Uus!!: Norra ajalugu ja 9. aprill · Näe rohkem »

950

950.

Uus!!: Norra ajalugu ja 950 · Näe rohkem »

986

986.

Uus!!: Norra ajalugu ja 986 · Näe rohkem »

995

995.

Uus!!: Norra ajalugu ja 995 · Näe rohkem »

997

997.

Uus!!: Norra ajalugu ja 997 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »