Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Adeniin, Ain Heinaru, Biopolümeerid, Desoksüribonukleotiidid, Desoksüriboos, DNA, Fosfaadid, Fosforhape, Geeniekspressioon, Geneetiline info, Guaniin, Ladina keel, Lämmastikalused, Leukotsüüt, Monomeer, Nukleotiidid, Rakutuum, Riboos, RNA, Sekveneerimine, Suhkrud, Tümiin, Tsütosiin, Uratsiil, 1869.
Adeniin
Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Adeniin · Näe rohkem »
Ain Heinaru
Ain Heinaru 2010. aastal Ain Heinaru (3. oktoober 1943 Tallinn – 30. aprill 2022) oli eesti geneetik.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Ain Heinaru · Näe rohkem »
Biopolümeerid
Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).
Uus!!: Nukleiinhapped ja Biopolümeerid · Näe rohkem »
Desoksüribonukleotiidid
Desoksüribonukleotiidid on keeruka struktuuriga orgaanilised molekulid, mis moodustuvad kolme keemilise ühendi – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma – liitumisel.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Desoksüribonukleotiidid · Näe rohkem »
Desoksüriboos
2-desoksüriboos Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid).
Uus!!: Nukleiinhapped ja Desoksüriboos · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Nukleiinhapped ja DNA · Näe rohkem »
Fosfaadid
Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Fosfaadid · Näe rohkem »
Fosforhape
Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Fosforhape · Näe rohkem »
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »
Geneetiline info
Geneetiline info ehk geneetiline informatsioon (ka: genoomne info) on elusorganismi geenidesse talletatud informatsioon organismi ülesehituse kohta.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Geneetiline info · Näe rohkem »
Guaniin
Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Guaniin · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lämmastikalused
Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Lämmastikalused · Näe rohkem »
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Leukotsüüt · Näe rohkem »
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Monomeer · Näe rohkem »
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Nukleotiidid · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Rakutuum · Näe rohkem »
Riboos
Riboos (keemiline valem C5H10O5) on üks monosahhariidest (ehk lihtsuhkrutest), täpsemalt kuulub aldopentooside hulka.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Riboos · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Nukleiinhapped ja RNA · Näe rohkem »
Sekveneerimine
Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Sekveneerimine · Näe rohkem »
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Suhkrud · Näe rohkem »
Tümiin
Tümiin (T, Thy) ehk 5-metüüluratsiil on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm on adeniin, guaniin, tsütosiin), mis kuulub DNA koostisse.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Tümiin · Näe rohkem »
Tsütosiin
Tsütosiin (C) on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm: adeniin, guaniin, tümiin), mis kuulub DNA ja RNA koostisse.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Tsütosiin · Näe rohkem »
Uratsiil
Uratsiil on biomolekul, mis on üks RNA neljast lämmastikalusest.
Uus!!: Nukleiinhapped ja Uratsiil · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Nukleiinhapped ja 1869 · Näe rohkem »
