Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Nukleiinhapped

Index Nukleiinhapped

Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.

23 suhted: Adeniin, Biopolümeerid, Desoksüribonukleotiidid, Desoksüriboos, DNA, Fosfaadid, Fosforhape, Geeniekspressioon, Geneetiline info, Guaniin, Ladina keel, Lämmastikalused, Leukotsüüt, Monomeer, Nukleotiidid, Rakutuum, RNA, Sekveneerimine, Suhkrud, Tümiin, Tsütosiin, Uratsiil, 1869.

Adeniin

Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus, üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Adeniin · Näe rohkem »

Biopolümeerid

Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).

Uus!!: Nukleiinhapped ja Biopolümeerid · Näe rohkem »

Desoksüribonukleotiidid

Desoksüribonukleotiidid on keeruka struktuuriga orgaanilised molekulid, mis moodustuvad kolme keemilise ühendi – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma – liitumisel.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Desoksüribonukleotiidid · Näe rohkem »

Desoksüriboos

2-desoksüriboos. Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid).

Uus!!: Nukleiinhapped ja Desoksüriboos · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Nukleiinhapped ja DNA · Näe rohkem »

Fosfaadid

Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Fosfaadid · Näe rohkem »

Fosforhape

Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Fosforhape · Näe rohkem »

Geeniekspressioon

Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine ehk geeni ekspressioon on organismi geneetilise info avaldumine – protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »

Geneetiline info

Geneetiline info ehk geneetiline informatsioon (ka: genoomne info) on elusorganismi geenidesse talletatud informatsioon organismi ülesehituse kohta.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Geneetiline info · Näe rohkem »

Guaniin

Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Guaniin · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lämmastikalused

Tabel 1 DNA ja RNA monomeeride nimetused Lämmastikalus Monomeer Tähis DNA RNA Valem Adeniin Adenosiinfosfaat A X X C5H5N5 Guaniin Guanofosfaat G X X C5H5N5O Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C X X C4H5N3O Tümiin Tümiinfosfaat T X C5H6N2O2 Uratsiil Uridiinfosfaat U X C4H4N2O2 Kategooria:Biokeemia Kategooria:Molekulaarbioloogia Kategooria:Lämmastikuühendid.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Lämmastikalused · Näe rohkem »

Leukotsüüt

Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Leukotsüüt · Näe rohkem »

Monomeer

Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Monomeer · Näe rohkem »

Nukleotiidid

Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Nukleotiidid · Näe rohkem »

Rakutuum

Loomarakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3.Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Rakutuum · Näe rohkem »

RNA

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.

Uus!!: Nukleiinhapped ja RNA · Näe rohkem »

Sekveneerimine

Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Sekveneerimine · Näe rohkem »

Suhkrud

Sahharoos. Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Suhkrud · Näe rohkem »

Tümiin

Tümiin (T, Thy) ehk 5-metüüluratsiil on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm on adeniin, guaniin, tsütosiin), mis kuulub DNA koostisesse.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Tümiin · Näe rohkem »

Tsütosiin

Tsütosiin (C) on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm: adeniin, guaniin, tümiin), mis kuulub DNA ja RNA koostisse.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Tsütosiin · Näe rohkem »

Uratsiil

Uratsiil on biomolekul, mis on üks RNA neljast lämmastikalusest.

Uus!!: Nukleiinhapped ja Uratsiil · Näe rohkem »

1869

1869.

Uus!!: Nukleiinhapped ja 1869 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Nukleiinhape.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »