Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Nukleosoom

Index Nukleosoom

Nukleosoom on valdavalt eukarüootides paiknev DNA ja valkude kompleks, mille abil on DNA pakitud kõrgemat järku struktuuri, et ta tuuma ära mahuks.

38 suhted: Adenosiintrifosfaat, Aluspaar, Amiidid, Arhed, Dialüüs, Diferentseerumine, DNA, DNA reparatsioon, DNA replikatsioon, Elektronmikroskoop, Ensüüm, Epigeneetika, Eukarüoodid, Eukromatiin, Fosfaadid, Fosforüülumine, Geen, Geeniekspressioon, Genoom, Hüdrofoobsus, Heeliks, Heterokromatiin, Histoonid, Kõrvalahel, Kromatiin, Liik (bioloogia), Pärm, Promootor, Rakk, RNA polümeraas II, Roger Kornberg, Soolad, Struktuur, T-lümfotsüüdid, Tütarrakk, Transkriptsioon (geneetika), Valgud, Vesinikside.

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Uus!!: Nukleosoom ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »

Aluspaar

Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.

Uus!!: Nukleosoom ja Aluspaar · Näe rohkem »

Amiidid

Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2).

Uus!!: Nukleosoom ja Amiidid · Näe rohkem »

Arhed

Arhed ehk ürgid (Archaea; on kasutatud ka nimetusi arhead, arhebakterid ehk ürgbakterid (Archaebacteria) ja metabakterid) on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.

Uus!!: Nukleosoom ja Arhed · Näe rohkem »

Dialüüs

Dialüüs on meetod, mis seisneb selles, et lahusest on poolläbilaskva membraani abil võimalik eraldada suhteliselt väiksema molekulmassiga ühendid (madalmolekulaarsed ühendid, näiteks glükoos), mis membraani läbivad, suhteliselt suurema molekulmassiga ühendeist (kõrgmolekulaarsed ühendid, näiteks tärklis), mis membraani ei läbi.

Uus!!: Nukleosoom ja Dialüüs · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks. Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Uus!!: Nukleosoom ja Diferentseerumine · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Nukleosoom ja DNA · Näe rohkem »

DNA reparatsioon

DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus elimineeritakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi.

Uus!!: Nukleosoom ja DNA reparatsioon · Näe rohkem »

DNA replikatsioon

DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.

Uus!!: Nukleosoom ja DNA replikatsioon · Näe rohkem »

Elektronmikroskoop

1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.

Uus!!: Nukleosoom ja Elektronmikroskoop · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Nukleosoom ja Ensüüm · Näe rohkem »

Epigeneetika

Epigeneetika on teadus, mis uurib muutusi organismides geeniekspressiooni muutuste kaudu.

Uus!!: Nukleosoom ja Epigeneetika · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Uus!!: Nukleosoom ja Eukarüoodid · Näe rohkem »

Eukromatiin

Eukromatiin on kromatiini osa.

Uus!!: Nukleosoom ja Eukromatiin · Näe rohkem »

Fosfaadid

Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.

Uus!!: Nukleosoom ja Fosfaadid · Näe rohkem »

Fosforüülumine

Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.

Uus!!: Nukleosoom ja Fosforüülumine · Näe rohkem »

Geen

See diagramm näitab kuidas geen on seotud DNA kaksikheeliksi struktuuriga ning kromosooniga. Kromosoom on X-kujuline sellepärast, et see on jagunemas. Intronid eemaldatakse splaissinguga pärast transkriptsiooni, kus DNA-st saab RNA. Ainult eksonid kodeerivad valku. Sellel pildil on geenil kujutatud umbes 50 alust. Tegelikkuses aga on geenid tuhandeid kordi suuremad. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur. Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

Uus!!: Nukleosoom ja Geen · Näe rohkem »

Geeniekspressioon

Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine ehk geeni ekspressioon on organismi geneetilise info avaldumine – protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.

Uus!!: Nukleosoom ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »

Genoom

Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal.

Uus!!: Nukleosoom ja Genoom · Näe rohkem »

Hüdrofoobsus

Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Uus!!: Nukleosoom ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »

Heeliks

Vasakpidise heeliksi kujuline köitraag taimel. Heeliks on ruumiline vedrukujuline kõverjoon.

Uus!!: Nukleosoom ja Heeliks · Näe rohkem »

Heterokromatiin

Heterokromatiin ehk kondenseerunud kromatiinaine on DNA pakitud vorm, mis on tuumas inaktiivne ja mikroskoobis nähtav tumedate aladena.

Uus!!: Nukleosoom ja Heterokromatiin · Näe rohkem »

Histoonid

Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi. Histoonid on väiksed aluselised valgud (koosnevad 102–135 aminohappest), mida leidub eukarüootide tuumas.

Uus!!: Nukleosoom ja Histoonid · Näe rohkem »

Kõrvalahel

Kõrvalahelaks, vahel ka külgahelaks, nimetatakse keemilise ühendi põhiahelaga (tavaliselt tüviühendiga) seotud (suhteliselt suurt) asendusrühma.

Uus!!: Nukleosoom ja Kõrvalahel · Näe rohkem »

Kromatiin

Kromatiini struktuur Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid.

Uus!!: Nukleosoom ja Kromatiin · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Nukleosoom ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Pärm

Värske pärm pakendis Pärmid on pärmseentest koosnevad kas vedelad või tahked toiduained ka toidulisandid.

Uus!!: Nukleosoom ja Pärm · Näe rohkem »

Promootor

Promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni.

Uus!!: Nukleosoom ja Promootor · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Nukleosoom ja Rakk · Näe rohkem »

RNA polümeraas II

RNA polümeraas II (RNAP II, Pol II) ehk DNA-sõltuv RNA polümeraas II on RNA sünteesi katalüüsiv valgukompleks.

Uus!!: Nukleosoom ja RNA polümeraas II · Näe rohkem »

Roger Kornberg

Roger Kornberg (2006) Roger David Kornberg (sündinud 24. aprillil 1947 Saint Louises Missouri osariigis) on Ameerika Ühendriikide biokeemik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Nukleosoom ja Roger Kornberg · Näe rohkem »

Soolad

Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). sool on aine, kus sees on happe H ja aluse OH ning need on kokku pandud On kahte sorti sooli.

Uus!!: Nukleosoom ja Soolad · Näe rohkem »

Struktuur

Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.

Uus!!: Nukleosoom ja Struktuur · Näe rohkem »

T-lümfotsüüdid

skaneeriva elektronmikroskoobiga vaadates T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (ladina lymphocytus T) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud.

Uus!!: Nukleosoom ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »

Tütarrakk

pisi Tütarrakk on rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest.

Uus!!: Nukleosoom ja Tütarrakk · Näe rohkem »

Transkriptsioon (geneetika)

Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.

Uus!!: Nukleosoom ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Nukleosoom ja Valgud · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Nukleosoom ja Vesinikside · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »