Kiiremini kui brauser!
31 suhted: A, Ainsus, Alaska, C, E, Eskimo-aleuudi keeled, G, I, Jupiki keeled, K, Kajak, Kaksus, Kanada lagle, Keskjupiki keel, Koer, L, M, Mitmus, N, Nunivak, P, Põhjapõder, Q, R, S, T, Tirk, U, V, W, Y.
A
A (a) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike esimene täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja A · Näe rohkem »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Ainsus · Näe rohkem »
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Alaska · Näe rohkem »
C
100px C (c) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike kolmas täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja C · Näe rohkem »
E
100px E (e) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja E · Näe rohkem »
Eskimo-aleuudi keeled
Eskimo-aleuudi keelte levila enne kontakti eurooplastega Eskimo-aleuudi keeled on vähemalt 10 keelest koosnev keelkond, kuhu arvatakse aleuudi ja eskimo keeled.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Eskimo-aleuudi keeled · Näe rohkem »
G
pisi G (g) on ladina tähestiku 7.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja G · Näe rohkem »
I
I (väiketähena i) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja I · Näe rohkem »
Jupiki keeled
Jupiki keeled ehk lääne-eskimo keeled on eskimo-aleuudi keelkonna eskimo haru keelerühm, kuhu kuuluvad Sireniki, Kesk-Siberi jupiki, naukani, keskjupiki ja alutiigi keel.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Jupiki keeled · Näe rohkem »
K
K (väiketähena k) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja K · Näe rohkem »
Kajak
Inuiti traditsiooniline nahast kajak Põhja-Carolinas 2018. aastal Kajak ehk süst on pealt kinnine veesõiduk, mida aerutatakse edasi kahelabalise aeruga.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Kajak · Näe rohkem »
Kaksus
Kaksus ehk duaal on grammatiline arv, mis esineb mõnes keeles kõrvu ainsuse ja mitmusega.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Kaksus · Näe rohkem »
Kanada lagle
Kanada lagle Kanada lagle (Branta canadensis) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Kanada lagle · Näe rohkem »
Keskjupiki keel
Keskjupiki keel või Alaska jupiki keel (jupiki Yugtun ja Cugtun) on Alaskal räägitav jupiki keel.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Keskjupiki keel · Näe rohkem »
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Koer · Näe rohkem »
L
L (väiketähena l) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja L · Näe rohkem »
M
M (m) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht, ladina tähestiku 13.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja M · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Mitmus · Näe rohkem »
N
N (väiketähena n) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja N · Näe rohkem »
Nunivak
pisi Nunivaki põliselanik 1920. aastatel pisi Nunivak (keskjupiki Nunivaaq, nunivaki murdes Nuniwar) on vulkaaniline igikeltsaga kaetud saar Beringi meres.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Nunivak · Näe rohkem »
P
pisi P (p) on ladina kirja täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja P · Näe rohkem »
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Põhjapõder · Näe rohkem »
Q
Q (q) on ladina tähestiku 17.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Q · Näe rohkem »
R
R (r) on ladina tähestiku täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja R · Näe rohkem »
S
S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja S · Näe rohkem »
T
T (t) on ladina kirja täht, eesti tähestiku 21.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja T · Näe rohkem »
Tirk
Tirk (Uria) on kahe liigiga perekond alklaste sugukonnas.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Tirk · Näe rohkem »
U
U (väiketähena u) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja U · Näe rohkem »
V
V (väiketähena v) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja V · Näe rohkem »
W
W (väiketähena w) ehk kaksis-v on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja W · Näe rohkem »
Y
Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.
Uus!!: Nunivaki tšupiki murre ja Y · Näe rohkem »
