Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Aju, Akson, Aminohapped, Autonoomne närvisüsteem, Dendriit, Difusioon, Endoplasmaatiline retiikulum, Epiteelkude, Ganglion, Georg Loogna, Glükogeen, Gliia, Glutamaat, Golgi kompleks, Ioon, Katrin Rehemaa, Kesknärvisüsteem, Kude, Ladina keel, Laine Trapido, Lihaskude, Lipiidid, Makrofaagid, Medicina, Meditsiinisõnastik, Melaniin, Mitokonder, Monoamiinid, Närv, Närviimpulss, Närvikiud, Närvisüsteem, Neuron, Neuropeptiidid, Neurotransmitter, Nissli substants, Parasümpaatiline närvisüsteem, Peaaju, Piirdenärvisüsteem, Rakutuum, Ribosoom, Sümpaatiline närvisüsteem, Sünaps, Seljaaju, Somaatiline närvisüsteem, Spinaalganglion, Tsütoplasma, Tsentrosoom, Valgud, Vesiikul (bioloogia), ..., 1985, 1986, 1994, 1996, 2005, 2006. Laienda indeks (6 rohkem) »
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Uus!!: Närvikude ja Aju · Näe rohkem »
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Uus!!: Närvikude ja Akson · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Närvikude ja Aminohapped · Näe rohkem »
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Uus!!: Närvikude ja Autonoomne närvisüsteem · Näe rohkem »
Dendriit
Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.
Uus!!: Närvikude ja Dendriit · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Närvikude ja Difusioon · Näe rohkem »
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.
Uus!!: Närvikude ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Närvikude ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Uus!!: Närvikude ja Ganglion · Näe rohkem »
Georg Loogna
Georg Loogna (aastani 1939 Georg Gross; 20. november 1914 Peterburi – 20. jaanuar 2009) oli eesti arstiteadlane, meditsiinikandidaat.
Uus!!: Närvikude ja Georg Loogna · Näe rohkem »
Glükogeen
Glükogeen on polüsahhariid, mille abil säilitatakse loomorganismides glükoosivarusid.
Uus!!: Närvikude ja Glükogeen · Näe rohkem »
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Uus!!: Närvikude ja Gliia · Näe rohkem »
Glutamaat
Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.
Uus!!: Närvikude ja Glutamaat · Näe rohkem »
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Uus!!: Närvikude ja Golgi kompleks · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Närvikude ja Ioon · Näe rohkem »
Katrin Rehemaa
Katrin Rehemaa (sündinud 10. aprillil 1961 Tallinnas) on eesti endine kergejõustiklane ja arst.
Uus!!: Närvikude ja Katrin Rehemaa · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Närvikude ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Närvikude ja Kude · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Närvikude ja Ladina keel · Näe rohkem »
Laine Trapido
Laine Trapido (aastani 1972 Laine Rettau; sündinud 11. veebruaril 1934 Saaremaal Valjala vallas) on eesti kopsuarst.
Uus!!: Närvikude ja Laine Trapido · Näe rohkem »
Lihaskude
Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.
Uus!!: Närvikude ja Lihaskude · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Närvikude ja Lipiidid · Näe rohkem »
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Uus!!: Närvikude ja Makrofaagid · Näe rohkem »
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Uus!!: Närvikude ja Medicina · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Närvikude ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Melaniin
Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.
Uus!!: Närvikude ja Melaniin · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Närvikude ja Mitokonder · Näe rohkem »
Monoamiinid
Noradrenaliin monoamiini näitena Monoamiinid on keemilised ühendid, mis sisaldavad ühte amiini ja aromaatset ringi, mis on omavahel ühendatud etüülahela (-CH2-CH2-) kaudu.
Uus!!: Närvikude ja Monoamiinid · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Närvikude ja Närv · Näe rohkem »
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Uus!!: Närvikude ja Närviimpulss · Näe rohkem »
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Uus!!: Närvikude ja Närvikiud · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Närvikude ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Närvikude ja Neuron · Näe rohkem »
Neuropeptiidid
Neuropeptiidid (inglise keeles neuropeptides) on enamiku selgroogsete organismide rakkude, peamiselt närvirakkude, eritatavad peptiidid.
Uus!!: Närvikude ja Neuropeptiidid · Näe rohkem »
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Uus!!: Närvikude ja Neurotransmitter · Näe rohkem »
Nissli substants
Nissli substants ehk Nissli sõmerus ehk kromatofiilne substants (inglise keeles Nissl substance) on närviraku perikarüonis paiknev tsütoplasmavõrgustikku moodustav aine.
Uus!!: Närvikude ja Nissli substants · Näe rohkem »
Parasümpaatiline närvisüsteem
Parasümpaatiline närvisüsteem on üks kahest autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi osast.
Uus!!: Närvikude ja Parasümpaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Närvikude ja Peaaju · Näe rohkem »
Piirdenärvisüsteem
Perifeerne närvisüsteem - Andreas Vesalius (1543) Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS, ladina keeles pars peripherica, pars peripherica systematis nervosi, systema nervosum periphericum) on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad.
Uus!!: Närvikude ja Piirdenärvisüsteem · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Närvikude ja Rakutuum · Näe rohkem »
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Uus!!: Närvikude ja Ribosoom · Näe rohkem »
Sümpaatiline närvisüsteem
Sümpaatiline närvisüsteem on osa autonoomsest närvisüsteemist.
Uus!!: Närvikude ja Sümpaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Uus!!: Närvikude ja Sünaps · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Närvikude ja Seljaaju · Näe rohkem »
Somaatiline närvisüsteem
Somaatiline närvisüsteem on selgroogsetel loomadel närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega.
Uus!!: Närvikude ja Somaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »
Spinaalganglion
Spinaalganglion ehk seljaajuganglion (ladina keeles ganglion spinale; inglise keeles dorsal root ganglion) on närvirakkude kogum, mis paikneb seljaajunärvi selgmisel juurel selgroolülidevahelises mulgus.
Uus!!: Närvikude ja Spinaalganglion · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Närvikude ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Tsentrosoom
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. '''Tsentrosoom''' Tsentrosoom on rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel.
Uus!!: Närvikude ja Tsentrosoom · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Närvikude ja Valgud · Näe rohkem »
Vesiikul (bioloogia)
Fosfolipiidse kaksikkihiga ümbritsetud vesiikul vesilahuses Vesiikul on suhteliselt väike tavaliselt veega täidetud põieke raku tsütoplasmas.
Uus!!: Närvikude ja Vesiikul (bioloogia) · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Närvikude ja 1985 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Närvikude ja 1986 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Närvikude ja 1994 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Närvikude ja 1996 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Närvikude ja 2005 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Närvikude ja 2006 · Näe rohkem »
